Afrotroopiline
Afrotroopia on üks Maa kaheksast ökovööndist. Varem oli see tsoon tuntud kui Etioopia tsoon.
Vöönd hõlmab Sahara lõunaosa Aafrikat, Araabia poolsaare lõuna- ja idaosa, Madagaskari saart, Iraani lõunaosa, Pakistani edelaosa ja India ookeani lääneosa saared. Peaaegu kogu see maa oli osa iidsest lõunapoolsest superkontinendist Gondwana, mis hakkas lagunema 150 miljonit aastat tagasi.
Afrotroopiline ökotsoon
Peamised ökoloogilised piirkonnad
Kuna Aafrika on väga suur kontinent ja kulgeb põhja-lõuna suunas üle ekvaatori, on selles piirkonnas palju erinevaid kliimasid ja elupaiku.
Suurem osa Afrotroopikast on troopilise kliimaga. Afrotroopikat eraldab lai kõrbete vöönd palearktilisest ökovööndist, mis hõlmab Põhja-Aafrikat ja parasvöötme Euraasiat.
Saheli ja Sudaan
Saharast lõuna pool kulgevad kaks troopiliste ja subtroopiliste rohumaade, savannide ja põõsastike vööndit, mis ulatuvad Atlandi ookeanist kuni Etioopia mägismaadeni ida ja lääne suunas.
Saharast vahetult lõuna pool asub Sahara vöönd, mis on poolkuivade lühikeste rohumaade ja akaatsia savannide üleminekuvöönd.
Sademete hulk suureneb lõuna pool Sudaanis, mis on kõrgemate rohumaade ja savannide vöönd. Sudaani savannis on kaks suurt üleujutatud rohumaad ja savanni, Suddi märgala Sudaanis ja Nigeri sisemaa delta Malis.
Lõuna-Araabia metsad
Lõuna-Araabias, peamiselt Jeemenis ning osades Lääne-Omaanis ja Saudi Araabia edelaosas, on vähe püsivaid metsi. Muul juhul on metsad maa peal laiali ja need on väga väikesed kadaka- või akaatsiapuude metsad.
Metsavöönd
Enamikku Ekvatoriaal-Aafrikat läbib troopiliste niiskete laialehiste metsade vöönd.
Aafrika suurim troopiline metsavöönd on Kongo basseini metsad Kesk-Aafrikas. Troopiliste niiskete laialehiste metsade vöönd kulgeb ka piki India ookeani rannikut, Somaalia lõunaosast kuni Lõuna-Aafrikani.
Ida-Aafrika
Suur lõhe annab Ida-Aafrikale ainulaadse segu sügavatest järvedest, kõrgustikest, vulkaanidest ja rohumaadest.
- Akaatsia-Commiphora rohumaad
- Serengeti
- Victoria järv
- Ngorongoro
- Olduvai kuru
Lõuna-Aafrika
Metsad, savannid, rohumaad ja kõrbed.
- Namiibi kõrb
- Kalahari kõrb
Madagaskar ja India ookeani saared
Madagaskar ja naabersaared moodustavad ökosoonis erilise alampiirkonna, kus leidub arvukalt endeemilisi taksoneid, nagu näiteks lemuurid.
Madagaskar ja Seišellid ei kuulu Aafrikasse ja see seletab, miks Aafrika arenenud primaadid (ahvid, ahvid) Madagaskaril ei esine. See on tingitud sellest, et Madagaskar ei ole Gondwana lagunemisest saadik Aafrikaga seotud. Lemuurid asuvad enam-vähem samades ökoloogilistes niššides nagu ahvid Aafrikas.
Teised India ookeani saared, nagu Komoorid ja Maskarene'i saared, on vulkaanilised saared, mis on tekkinud hiljuti. Madagaskaril on mitu olulist elupaika: selle bioloogiline mitmekesisus ja ainulaadsete liikide arv on suur.
- Madagaskari kuivad lehtmetsad
- Madagaskari okastraatpõõsad
- Madagaskari idaosa madalrõhkkonna vihmametsad
Madagaskari maastiku mitmekesisus: riisitootmine keskosas asuvas kõrgmäestikus, Isalo rahvuspargi kõrbemaastikud, Morondava lähedal asuv Baobabide alevik, idaranniku vihmametsad ja lõunapoolsed okasmetsad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on afrotroopika?
V: Afrotroopia on üks Maa kaheksast ökovööndist, mida varem tunti Etioopia tsooni nime all.
K: Kus asub Afrotroopia?
V: Afrotroopikasse kuuluvad Saharast lõuna pool asuv Aafrika, Araabia poolsaare lõuna- ja idaosa, Madagaskari saar, Iraani lõunaosa, Pakistani edelaosa ja India ookeani lääneosa saared.
K: Millal hakkas Gondwana lagunema?
V: Gondwana hakkas lagunema 150 miljonit aastat tagasi.
K: Kas Gondwana on seotud Afrotroopikaga?
V: Jah, peaaegu kogu see maa oli osa iidsest Gondwana lõunapoolsest superkontinendist.
K: Millised riigid kuuluvad sellesse tsooni?
V: See vöönd hõlmab Saharast lõuna pool asuvat Aafrikat, Araabia poolsaare lõuna- ja idaosa, Madagaskarit, Lõuna-Iraani, Pakistani äärmist edelaosa ja saari Lääne-India ookeanis.
K: Mitu ökovööndit on Maal?
V: Maal on kaheksa ökovööndit.
