Afrotroopia (afrotroopiline ökovöönd) — määratlus ja leviala
Afrotroopia — afrotroopiline ökovöönd: määratlus, leviala ja unikaalne bioloogiline mitmekesisus Sahara lõunast Madagaskarini, Araabiast India ookeanini.
Afrotroopia on üks Maa kaheksast ökovööndist. Varem oli see tsoon tuntud kui Etioopia tsoon.
Vöönd hõlmab Sahara lõunaosa Aafrikat, Araabia poolsaare lõuna- ja idaosa, Madagaskari saart, Iraani lõunaosa, Pakistani edelaosa ja India ookeani lääneosa saared. Peaaegu kogu see maa oli osa iidsest lõunapoolsest superkontinendist Gondwana, mis hakkas lagunema 150 miljonit aastat tagasi.
Mis on Afrotroopia?
Afrotroopia (afrotroopiline ökovöönd) on biogeograafiline piirkond, mida määratletakse taimede ja loomade päritolu, evolutsiooniliste suhete ning kõrgema taseme ökosüsteemide põhjal. See hõlmab laia valikut elupaiku alates troopilistest vihmametsadest ja savannidest kuni mägirohumaa ning kuivemate poolkõrbealade servadeni.
Peamised elupaigatüübid
- Terviklikud vihmametsad: eelkõige Kongo basseini piirkonnas, kus leidub suur bioloogiline mitmekesisus ja rohke troopiline puistu.
- Savannid ja rohumaad: Ida- ja Lõuna-Aafrika suured savannid, kus elavad suurimad imetajate kooslused (ka suuremad rohusööjad ja kiskjad).
- Mägialad (Afromontane): kõrgema asustusega elupaigad, mida iseloomustavad eripärased taimestikud ja palju endeemilisi liike.
- Kuivemad ja poolkuivad alad: näiteks piirkonnad Sahara lõunaosas ja Araabia poolsaarel, kus esineb adaptsiooniga kohastunud taim- ja loomaliike.
- Saarestiku elupaigad: eriti Madagaskar ning India ookeani saared, mis sisaldavad hulganisti maailma tasemel endeemikat.
Taimestik ja loomastik
Afrotroopias on rikkalik ja sageli lokaalselt endeemiline taime- ning loomastik. Troopilistes metsades domineerivad suured puuliigid ja lianad; savannides on tavapärased erinevad talluvad kõrrelised ja suured põõsad. Palju tuntud loomaliike — elevandid, ninasarvikud, kiskjad nagu lõvid ja hüäänid, erinevad antiloopid ning rikkalik lindude ja putukate maailm — on sealsete ökosüsteemide südamikus.
Madagaskar eristub eriti suure endeemilisusega: lemurid, suurem osa saare taimestikust ja paljud kahepaiksed ning roomajad ei leidu mujal maailmas.
Evolutsiooniline taust ja endeemilisus
Kuna paljud alad olid osa iidse Gondwana ühisest massist, on Afrotroopias tänaseks säilinud liinid, mis peegeldavad pikka evolutsioonilist ajalugu. Erinevad kliima- ja maastikumuutused, tektooniline aktiivsus (näiteks Ida-Aafrika riftivööndi teke) ning geograafiline eraldatus on soodustanud liigispetsiifilist mitmekesisust ja endeemiat.
Piirid teiste vöönditega
Afrotroopia piirneb põhjas Sahara ja Vahemere äärsete aladega, kus hakkavad domineerima Palearktika vööndi liigid. Samuti on üleminekualasid ja segatüüpe, kus liigid pärinevad mitmest biogeograafilisest alast.
Inimtegevus ja kaitse
Inimtegevus mõjutab Afrotroopiat tugevalt: metsade raadamine, põllumajanduse ja karjatamise laienemine, ebaseaduslik jahindus, linnastumine ja kliimamuutus on peamised ohud. Samas on mitmeid kaitsealasid ja rahvusparke, mis püüavad säilitada ökosüsteeme ja kaitsta ohustatud liike, kuid väljakutseid on palju, eriti rahvastikurühmade sotsiaal-majanduslike vajaduste ja bioloogilise mitmekesisuse tasakaalustamisel.
Miks Afrotroopia on tähtis?
- See vöönd sisaldab suurt osa Maa troopilisest mitmekesisusest, mis on oluline globaalse ökoloogilise stabiilsuse ja teenuste (nt süsiniku sidumine, vee ringlus) jaoks.
- Endeemilised saared nagu Madagaskar pakuvad unikaalseid uurimisvõimalusi evolutsiooni ja bioloogia jaoks.
- Kaitsemeetmed ja jätkusuutlik areng selles vööndis mõjutavad otseselt miljoneid kohalikke elatusallikaid ja globaalset looduskeskkonda.
Afrotroopia on seega bioloogiliselt väga rikas ja mitmekesine vöönd, mille mõistmine ja kaitsmine on oluline nii piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil.
Afrotroopiline ökotsoon
Peamised ökoloogilised piirkonnad
Kuna Aafrika on väga suur kontinent ja kulgeb põhja-lõuna suunas üle ekvaatori, on selles piirkonnas palju erinevaid kliimasid ja elupaiku.
Suurem osa Afrotroopikast on troopilise kliimaga. Afrotroopikat eraldab lai kõrbete vöönd palearktilisest ökovööndist, mis hõlmab Põhja-Aafrikat ja parasvöötme Euraasiat.
Saheli ja Sudaan
Saharast lõuna pool kulgevad kaks troopiliste ja subtroopiliste rohumaade, savannide ja põõsastike vööndit, mis ulatuvad Atlandi ookeanist kuni Etioopia mägismaadeni ida ja lääne suunas.
Saharast vahetult lõuna pool asub Sahara vöönd, mis on poolkuivade lühikeste rohumaade ja akaatsia savannide üleminekuvöönd.
Sademete hulk suureneb lõuna pool Sudaanis, mis on kõrgemate rohumaade ja savannide vöönd. Sudaani savannis on kaks suurt üleujutatud rohumaad ja savanni, Suddi märgala Sudaanis ja Nigeri sisemaa delta Malis.
Lõuna-Araabia metsad
Lõuna-Araabias, peamiselt Jeemenis ning osades Lääne-Omaanis ja Saudi Araabia edelaosas, on vähe püsivaid metsi. Muul juhul on metsad maa peal laiali ja need on väga väikesed kadaka- või akaatsiapuude metsad.
Metsavöönd
Enamikku Ekvatoriaal-Aafrikat läbib troopiliste niiskete laialehiste metsade vöönd.
Aafrika suurim troopiline metsavöönd on Kongo basseini metsad Kesk-Aafrikas. Troopiliste niiskete laialehiste metsade vöönd kulgeb ka piki India ookeani rannikut, Somaalia lõunaosast kuni Lõuna-Aafrikani.
Ida-Aafrika
Suur lõhe annab Ida-Aafrikale ainulaadse segu sügavatest järvedest, kõrgustikest, vulkaanidest ja rohumaadest.
- Akaatsia-Commiphora rohumaad
- Serengeti
- Victoria järv
- Ngorongoro
- Olduvai kuru
Lõuna-Aafrika
Metsad, savannid, rohumaad ja kõrbed.
- Namiibi kõrb
- Kalahari kõrb
Madagaskar ja India ookeani saared
Madagaskar ja naabersaared moodustavad ökosoonis erilise alampiirkonna, kus leidub arvukalt endeemilisi taksoneid, nagu näiteks lemuurid.
Madagaskar ja Seišellid ei kuulu Aafrikasse ja see seletab, miks Aafrika arenenud primaadid (ahvid, ahvid) Madagaskaril ei esine. See on tingitud sellest, et Madagaskar ei ole Gondwana lagunemisest saadik Aafrikaga seotud. Lemuurid asuvad enam-vähem samades ökoloogilistes niššides nagu ahvid Aafrikas.
Teised India ookeani saared, nagu Komoorid ja Maskarene'i saared, on vulkaanilised saared, mis on tekkinud hiljuti. Madagaskaril on mitu olulist elupaika: selle bioloogiline mitmekesisus ja ainulaadsete liikide arv on suur.
- Madagaskari kuivad lehtmetsad
- Madagaskari okastraatpõõsad
- Madagaskari idaosa madalrõhkkonna vihmametsad
Madagaskari maastiku mitmekesisus: riisitootmine keskosas asuvas kõrgmäestikus, Isalo rahvuspargi kõrbemaastikud, Morondava lähedal asuv Baobabide alevik, idaranniku vihmametsad ja lõunapoolsed okasmetsad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on afrotroopika?
V: Afrotroopia on üks Maa kaheksast ökovööndist, mida varem tunti Etioopia tsooni nime all.
K: Kus asub Afrotroopia?
V: Afrotroopikasse kuuluvad Saharast lõuna pool asuv Aafrika, Araabia poolsaare lõuna- ja idaosa, Madagaskari saar, Iraani lõunaosa, Pakistani edelaosa ja India ookeani lääneosa saared.
K: Millal hakkas Gondwana lagunema?
V: Gondwana hakkas lagunema 150 miljonit aastat tagasi.
K: Kas Gondwana on seotud Afrotroopikaga?
V: Jah, peaaegu kogu see maa oli osa iidsest Gondwana lõunapoolsest superkontinendist.
K: Millised riigid kuuluvad sellesse tsooni?
V: See vöönd hõlmab Saharast lõuna pool asuvat Aafrikat, Araabia poolsaare lõuna- ja idaosa, Madagaskarit, Lõuna-Iraani, Pakistani äärmist edelaosa ja saari Lääne-India ookeanis.
K: Mitu ökovööndit on Maal?
V: Maal on kaheksa ökovööndit.
Otsige