Serengeti — Ida-Aafrika savann, rahvuspark ja suur loomade ränne

Serengeti — Ida-Aafrika ikoon: suur loomade ränne, lopsakad savannid, Ngorongoro ja Masai Mara. Avastage 1,5M loomaga dramaatiline rändefenomen ja rikas loodus.

Serengeti (ka Seremgeti) on savannide (metsade ja rohumaade) piirkond Ida-Aafrikas. Selle lõunaosa (80%) kuulub Tansaaniasse. Selle põhjaosa kuulub Keeniasse. Piirkonda tähistatakse sageli kui Serengeti ökosüsteem ning see on umbes 30 000 ruutkilomeetrit suur – üks suurimaid ja mitmekesisemaid vabas looduses elavate imetajate elupaiku maailmas. Maastiku hulka kuuluvad avarad rohumaad, üksikud puudega tasandikud, jõed, soised alad ning karakteristlikud graniitkaljud ehk kopjed, mis pakuvad varjupaika paljudele loomadele.

Elustik ja mitmekesisus

Serengetis on üle 1,6 miljoni taimtoidulise looma ja tuhandeid kiskjaid. Piirkonna kõige levinumateks suurloomadeks on gnuud, gasellid, sebrad ja pühvlid. Lisaks taimtoidulistele on Serengeti koduks arvukatele kiskjatele: lõvid, leopardid, gepardid, hüäänid ja harvem ka šakaalid ning ahjud. Rikkalik on ka linnustik — alates suurtest röövlindudest kuni väiksemate rohumaa- ja vees elavate liikideni.

Suure rände tähendus

Piirkond on tuntud eelkõige iga-aastasest rändest, mida nimetatakse sageli Suureks rändeks või ringrändeks. Miljonid taimtoidulised loevad — peamiselt gnuud, sebrad ja gasellid — liiguvad aasta jooksul ringikujuliselt, järgides vihma ja vastset rohu kasvu. See ränne hõlmab ka dramaatilisi jõejõude, näiteks Mara jõe ületusi, mis on üks kuulsamaid ja nähtavamaid episoodid rände jooksul. Rände ajastus ja marsruudid sõltuvad sademetest, kuid üldine muster on: kuival perioodil kogunevad loomad tihedamalt vetesse ja rohumaadele, suvel liiguvad osad karjad põhja või läände, kus on rohtu ja vett, ning märjemal ajal pööratakse tagasi lõunapoolsetele sünnitus- ja karjatamisaladele.

Ajalooline ja teaduslik tähendus

Selles piirkonnas asub ka arheoloogiliselt oluline arheoloogiliselt tähtis paik Olduvaikuru, kust on leitud mõned vanimad hominidifossiilid. Olduvaigu (Olduvai) kurk on olnud võtmeallikaks inimese päritolu uurimisel ning annab väärtuslikku infot inimliigi varasema arengu kohta.

Administratiivne ja kaitsealade võrgustik

Serengeti piirkond hõlmab Serengeti rahvusparki, Ngorongoro looduskaitseala ja Maswa looduskaitseala Tansaanias ning Maasai Mara rahvuskaitseala Keenias. Need kaitsealad moodustavad koos laiaulatusliku ökosüsteemi, mis võimaldab looduslikul rändel toimuma ja aitab säilitada liikide geneetilist mitmekesisust. Paljud neist aladest on ka UNESCO maailmapärandi nimistus tänu oma ainulaadsele looduspärandile ja teaduslikule väärtusele.

Inimesed ja kultuur

Piirkonnas elavad ka kohalikud rahvad, eelkõige maasai, kellel on tugev kultuuriline ja majanduslik seos maa ja kariloomadega. Maasai on traditsiooniliselt karjakasvatajad ning paljud kohalike kogukondade elatusvõimalused on seotud nii loomakasvatuse kui ka looduskaitse- ja turismiteenustega. Koostöö kohalike kogukondadega on oluline, et tagada pikaajaline looduskaitse ning vähendada inim–looma konflikte.

Kaitse, ohud ja säilitustegevused

Peamised ohud: ebaseaduslik salaküttimine, elupaikade kahanemine maa kasutuse muutuste tõttu (nt põllumajandus ja karjatamine), infrastruktuuri areng ja kliimamuutused, mis mõjutavad sademuste mustreid ning seeläbi rände käitumist.
Säilitustegevused: kaitsealade haldus, anti-poaching üksused, teadusuuringud, rahvusvaheline koostöö ja kogukonnapõhised programmid, mis toetavad nii elupaikade kaitset kui ka kohalike sissetulekute mitmekesistamist.

Turism ja külastamine

Serengeti on üks maailma tuntumaid safari-sihtkohti. Turismist saadav tulu aitab rahastada looduskaitset, kuid nõuab ranget juhtimist, et vähendada negatiivset mõju loodusele. Parim aeg rände vaatamiseks sõltub sellest, millist etappi soovite näha: üldiselt on kuiva hooaja kuud (juuni–oktoober) head aegad jõejõude ja rohumaade kogunemiste nägemiseks, samas kui märg periood (ja eelkõige veebruar–märts) on tuntud vasikate sündimise ja noorte loomade paljunemise poolest.

Hooldus ja tulevik

Serengeti seisukord sõltub jätkuvast pingutusest riikidevahelisel ja kohaliku tasandi tasandil. Läbimõeldud maa- ja veekasutuse planeerimine, elupaikade koridoride kaitsmine, salaküttimise vähendamine ning kliimamuutustega kohanemine on võtmetähtsusega, et tagada selle maailmatasemel ökosüsteemi säilimine tulevastele põlvedele.

Serengeti jääb oluliseks paigaks nii looduse- kui ka kultuuripärandi seisukohalt ning on jätkuvalt tähelepanu keskmes teadlaste, looduskaitsjate ja loodushuviliste seas üle kogu maailma.

Pavian

Speake's Weaver

Leopard koos Thomson's Gazelle'ga

Maasai naised

Serengeti rahvuspark

Geograafia

Park hõlmab 14 763 km² rohumaad ja savannid, samuti jõeäärsed metsad ja metsad. Park asub riigi põhjaosas, piirnedes põhjas Tansaania ja Kenya riigipiiriga, kus see on pidev Masai Mara rahvuskaitsealaga. Pargist kagus asub Ngorongoro looduskaitseala, edelas Maswa ulukireservaat, läänepiiril Ikorongo ja Grumeti ulukireservaat, kirdes Loliondo ulukikontrolliala.

Rahvuspargis on lubatud elada vähestel inimestel. Erandiks on pargi töötajad, Frankfurdi Zooloogilise Seltsi teadlased ja töötajad ning erinevate majutuskohtade ja hotellide töötajad. Peamine asula on Seronera.

Pargis on kolm piirkonda:

Serengeti tasandikud: lõunapoolne lõputu, peaaegu puudeta rohumaa. Siin pesitsevad gnuud, kes viibivad tasandikel detsembrist kuni maini. Niiskel aastaajal esinevad suurel hulgal ka teised sarvilised loomad - sebrad, gasellid, impalad, hartebeestid, topi, piisonid, vesipõdrad. Kopjes on piirkonnas väga levinud graniidist künkad, mis on suurepärased vaatluspunktid röövloomade jaoks ning pelgupaigad hüüraxidele ja pütoonidele.
Läänekoridor: "must puuvill" (tegelikult must savi) katab selle piirkonna soostunud savanni. Grumeti jõgi on koduks hiiglaslikele Niiluse krokodillidele, colobusahvidele ja võitluslikule kotkale. Ränne kulgeb läbi maist juulini.
Põhja-Serengeti: maastikul domineerivad avatud metsad ja künkad, alates Seronerast lõunas kuni Mara jõeni Keeniasse. Lisaks rändgnuudele ja -sebradele (mis esinevad juulist augustini ja novembris) on põõsastunud savann parim koht elevantide, kaelkirjakute ja dik-dikide leidmiseks.

Metsloomad

Lisaks kabiloomade rändele on pargis ka terve hulk teisi kohalikke metsloomi, eriti "suurt viiestikku":

Lõvi: Serengetis arvatakse olevat Aafrika suurim lõvipopulatsioon, mis on osaliselt tingitud saakloomade rohkusest. Praegu elab selles ökosüsteemis üle 3000 lõvi.
Aafrika leopard: neid tagasihoidlikke kiskjaid näeb tavaliselt Seronera piirkonnas, kuid neid esineb kogu rahvuspargis, kus nende arvukus on praegu umbes 1000.
Aafrika elevant: karjad on taastumas 1980ndate aastate salaküttimisest põhjustatud madalseisust ja asuvad peamiselt pargi põhjaosas.
Must ninasarvik: peamiselt pargi keskosas asuvate kopjede ümbruses, kus on väga vähe isendeid, sest salaküttimine on väga levinud. Masai Mara reservaadist pärit isendid ületavad pargi piiri ja sisenevad Serengetisse aeg-ajalt selle põhjaosast.
Aafrika pühvlid: endiselt arvukalt ja terves arvukuses, kuid arvukus on haiguste tõttu mõnevõrra vähenenud.

Pargis elab veel palju teisi liike, sealhulgas gepard, Thomsoni ja Granti gasell, topi, eland, veepoeg, hiiu, pavian, impala, Aafrika metskoer ja kaelkirjak. Samuti on pargis umbes 500 linnuliiki, sealhulgas struusi, sekretärlinnu, kori-tormi, krooni-kurgi, marabu-kurgi, merikotka, armulinnu ja mitmeid linnuliikide liike.

Impala pargis, märts 2011

Ngorongoro looduskaitseala

Ngorongoro on tohutu kustunud vulkaani kaldera, mis on osa Serengeti piirkonnast.

Ngorongoro looduskaitseala (NCA) on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv ala Arushast 180 km (112 miili) lääne pool Tansaania kraatri kõrgustikul.

Ngorongoro kraatri panoraamvaade.

Ngorongoro kraater

Ngorongoro kraater, mis on suur vulkaaniline kaldera, on Ngorongoro looduskaitseala peamine tunnusjoon. Kraater, mis tekkis hiiglasliku vulkaani plahvatuse ja kokkuvarisemise tagajärjel umbes kaks kuni kolm miljonit aastat tagasi, on 610 m sügav ja selle põhi hõlmab 260 km2.²

Hinnanguliselt oli vulkaan algne kõrgus 4500-5800 meetrit.

Kuigi kraatrit peetakse "looduslikuks elupaigaks" väga paljude erinevate metsloomade jaoks, lahkub kraatrile vihmaperioodil kuni 20% või rohkem gnuudest (Connochaetes taurinus) ja pool sebradest (Equus burchelli). Ngorongoro lõvid on märkimisväärselt inbriidsed, paljud geneetilised probleemid kanduvad põlvest põlve edasi. See on tingitud sellest, et kohalikku geenivaramusse satub väga vähe uusi verelisi sugupuid, sest kraatrisse siseneb väljastpoolt vähe rändavaid isaseid lõvisid. Need, kes kraatrisse sisenevad, ei suuda sageli geenivaramule kaasa aidata. Kraatri isased lõvid tõrjuvad oma suure suuruse tõttu (mis tuleneb rikkalikust toiduallikast) kergesti välja konkurente väljastpoolt.

Kraatri loomapopulatsioonid hõlmavad enamikku Ida-Aafrika liikidest, kuid seal puuduvad impaalid (Aepyceros melampus), kaelkirjakud (Giraffa camelopardalis) ja krokodillid (Crocodylus niloticus).

Kraatri idapoolsele küljele jääv kõrgustik saab aastas 800-1200 mm vihma ja on suures osas kaetud mägimetsaga, samas kui vähem järsk läänepoolne sein saab vaid 400-600 mm vihma; see külg on rohumaad ja põõsastik, mida ilmestavad Euphorbia bussei puud. Kraatri põrandal on peamiselt avatud rohumaad ja kaks väikest metsaala, kus domineerib Acacia xanthophloea.

Munge oja voolab Olmoti kraatrist põhja poole ja on peamine veeallikas, mis voolab kraatri keskel asuvasse hooajalisse soolajärve. Seda järve tuntakse kahe nime all: Makat, nagu seda nimetasid maasaiad, mis tähendab soola, ja Magadi. Lerai oja valgub kraatrist lõuna pool asuvatesse niisketesse metsadesse ja toidab kraatri põhjas asuvat Lerai metsa - kui on piisavalt vihma, valgub Lerai samuti Magadi järve. Vee võtmine majade ja NCA peakorterite poolt vähendab Leraisse siseneva vee hulka umbes 25% võrra.

Teine peamine veeallikas kraatris on Ngoitokitoki allikas, mis asub kraatri idaseina lähedal. Siin on turistidele avatud piknikuplats ja suur allikast toidetav soostik, kus elavad jõehobud, elevandid, lõvid ja paljud teised. Kraatri põhjas on veel palju teisi väikseid allikaid, mis on olulised veevarud loomadele ja kohalikele massaaidele, eriti põuaperioodidel.

Lisaks sebrade, gasellide ja gnuude karjadele on kraater koduks "viiele suurele ulukile": ninasarvikule, lõvile, leopardile, elevandile ja pühvlile. Kraatris elavad peaaegu kõik Ida-Aafrika metsloomaliigid, hinnanguliselt on kraatris 25 000 looma.

Pärast 2000. aasta põuda rakendati kraatris teadlastest koosneva komitee soovituste kohaselt ökoloogiline põletusprogramm, mille raames põletatakse igal aastal või kaks korda aastas kuni 20% rohumaadest. Maasailastel on nüüd lubatud karja karjatada kraatris, kuid nad peavad iga päev sisse ja välja minema.

Must ninasarvik kraatris

Safari sõidukid Ngorongoro kraatris

Tasandike sebrad kraatris

Masaai karjakasvataja koos kariloomadega kraatri sees

Flamingod Ngorongoros

Olduvai kuru

Kaitseala kaitseb ka Olduvai kuru, mis asub tasandikul. Seda peetakse inimkonna asupaigaks pärast seda, kui seal on leitud esimesed teadaolevad inimsugu Homo habilis ja varajased hominidae, näiteks Paranthropus boisei.

Olduvai kuru ehk Oldupai kuru on järskude külgedega kuru Ida-Aafrikas laiuvas Suures Rift Valley's. Olduvai kuru asub Serengeti tasandiku idaosas Tansaania põhjaosas ja on umbes kolmkümmend miili pikk. See asub Ngorongoro kõrgustiku vihmavarjus ja on piirkonna kõige kuivem osa.

See on üks tähtsamaid eelajaloolisi paiku maailmas. Sealsed teadusuuringud on oluliselt arendanud meie arusaamist inimese varasest evolutsioonist. Mary ja Louis Leakey alustasid seal 1950. aastatel kaevamistöid. Seda jätkab tänapäevalgi nende perekond. Pleistotseeni ajal oli siin suur järv, mille kaldad olid kaetud vulkaanilise tuha järjestikuste ladestumistega. Umbes 500 000 aastat tagasi juhtis seismiline tegevus lähedalasuva oja kõrvale, mis hakkas setteid sisse lõikama, paljastades kuru seintes seitse põhikihti.

Olduvai kuru, veebruar 2006

Küsimused ja vastused

K: Mis on Serengeti?

V: Serengeti on savannipiirkond Ida-Aafrikas, mis on kuulus oma metsloomade ja taimtoiduliste loomade ringrände poolest.

K: Kus asub Serengeti?

V: Serengeti asub Ida-Aafrikas. Umbes 80% sellest kuulub Tansaaniasse ja selle põhjaosa on Kenyas.

K: Milliseid loomi võib Serengetis kohata?

V: Serengeti on koduks enam kui 1,6 miljonile taimtoidulisele ja tuhandetele kiskjatele. Kõige levinumad loomad on gnuud, gasellid, sebrad ja pühvlid.

K: Mis on ringränne?

V: Ringränne on nähtus, mis toimub igal aastal Serengeti piirkonnas, kui ligi 1,5 miljonit taimtoiduloomi liigub põhjapoolsetelt mägedelt vihmade tõttu Mara jõge ületades lõunapoolsete tasandike poole. Seejärel suunduvad nad umbes aprillis pärast vihmasadusid lääne kaudu tagasi põhja poole, ületades taas Mara jõe.

K: Milline on Olduvai kuru tähtsus Serengeti piirkonnas?

V: Olduvai kuru on arheoloogiliselt oluline koht Serengeti piirkonnas, kust on leitud mõned vanimad hominidifossiilid.

K: Millised on mõned Serengeti piirkonna kaitsealad?

V: Serengeti piirkonda kuuluvad Serengeti rahvuspark, Ngorongoro looduskaitseala ja Maswa looduskaitseala Tansaanias ning Maasai Mara rahvuskaitseala Keenias.

K: Kui suur on Serengeti piirkond?

V: Serengeti pindala on umbes 30 000 ruutkilomeetrit.