Lääne-piknokk-ehhidna (Zaglossus bruijni) — kirjeldus, elupaik ja ohustatus
Lääne-piknokk-ehhidna (Zaglossus bruijni) — tutvu mägedes elava, haruldase pikk-nokaga ehhidna kirjelduse, elupaikade, käitumise ja ohustatuse faktidega.
Lääne-piknokk-ehhidna (Zaglossus bruijni) on üks Uus-Guineas elavatest ehhidnadest. Selle liigi fossiile on leitud ka Austraalias. See on üks neljast elavast ehiidnast, millest kolm kuuluvad perekonda Zaglossuse.
Välimus ja eripärad
Lääne-piknokk-ehhidna on tunduvalt suurem kui lühinokkne ehiidna. Täiskasvanu keha pikkus võib olla ligikaudu 60–100 cm ja kaal mitme kilogrammi kuni üle 10 kg, sõltuvalt isendist ja elupaigast. Keha on kaetud karvade ja teravate okastega, mis kaitsevad kiskjate eest. Noka kuju on pika nokaga ehiidnatele iseloomulik — see on piklik ja torujas, sobides hästi mulda sisse torgatud saakloomade väljapidamiseks.
Elupaik ja levik
See ehiidna elab valdavalt mäestikus, umbes 1300 kuni 4000 meetri kõrgusel merepinnast. Eelistatud elupaigad on alpised niidud, pilvemetsad ja niisked mägimetsad. Lääne-piknokk-ehhidna levila piirneb Uus-Guinea mägipiirkondadega; varem leitud fossiilid näitavad, et sarnased liigid on kunagi elanud ka Austraalias.
Toitumine ja käitumine
Erinevalt lühikese nokaga ehiidnast, kes toitub peamiselt sipelgaid ja termiite, sööb pika nokaga liik peamiselt vihmausse ja muid muldade all elavaid selgrootuid. Ta otsib toitu peamiselt öösiti või hämaruses, kaevates noka ja tugevate jäsemete abil mulda. Teistest Zaglossuse liikidest eristub Lääne-piknokk-ehhidna eelkõige esi- ja tagajalgadel olevate küüniste arvu järgi: tal on tavaliselt kolm küünist (harvem neli).
Paljunemine
See ehiidna on ühepaikne — ainsad imetajad, kes munevad. Isased ja emased üksikud isendid kohtuvad paaritumiseks ning emasloom muneb ühe jämeda kooresisaldusega muna, mille ta hoiab lühikest aega spetsiaalses nahavoltis või kotjana sarnases taskus. Kohe pärast koorumist toitub vastne (puggle) ema piimast kuni kõva okaste arenguni, seejärel hakkab ta iseseisvalt hakkama saama.
Ohud ja kaitse
Lääne-piknokk-ehhidna on loetletud ohustatud liigina. Populatsiooni langusele on kaasa aidanud elupaikade kadumine (metsaraie, põllumajandus, kaevandamine), otsene küttimine ning invasiivsete loomade (koerad, sigad jne) mõju. Inimeste toiduks püüdmine on üks olulisi ohte, sest ehiidna liha ja liha kasutamine on teatud piirkondades traditsiooniliselt hinnatud.
Kuigi Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea valitsused on mitmel pool keelanud selle liigi laialdase küttimise, on mõnedes kogukondades lubatud jätkuvalt traditsiooniline püük ja kasutamine. See teeb kaitsemeetmete tõhusa rakendamise keeruliseks ja nõuab koostööd kohalike elanikega.
Uued leidmised ja vajadus uurimistöö järele
2006. aasta veebruaris leidis Conservation Internationali juhitud ekspeditsioon Indoneesias Paapua provintsi Foja mägedes asuva populatsiooni, mida nad kirjeldasid kui "kadunud maailma" metsloomi. Sellised leidmised näitavad, et kõrgetes ja inimtegevusest suhteliselt kaitstud kohtades võivad esineda ülevaatamata populatsioonid, kuid need ei anna veel garantiid liigi pikaajaliseks säilimiseks.
Kaitsevajadus
- Uurimine ja seire: on vaja täpseid andmeid leviku, populatsiooni suuruse ja elupaikade kohta.
- Kogukonnapõhine kaitse: koostöö kohalike kogukondade ja traditsiooniliste jahimeestega, et vähendada liigset küttimist.
- Elupaikade kaitse: oluliste mägimetsade ja niitude säilitamine, samuti invasiivsete liikide kontroll.
- Teadlikkuse tõstmine: liigi bioloogia ja kaitse olulisuse tutvustamine nii riiklikul kui kohaliku tasandi tasandil.
Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et ühepaiksete hulka kuuluvad ehiidnad ning ka teised haruldased imetajad — metskitsed on toonud sageli esile ühepaikseid kui erandlikku ja kaitset vajavat rühma (ühepaiksed).
Küsimused ja vastused
K: Mis on läänepoolne pika nokaešidna?
V: Lääne-pika nokaešidna on Uus-Guineas elav ešidna liik, mida on leitud ka Austraalias.
K: Kui palju on elusolevaid ešidnasid?
V: Elus on neli ehiidnat, millest kolm on Zaglossuse liigid.
Küsimus: Kus elab pika nokaešidna?
V: Pikknokk-ehhidna elab mägedes alpistes niitudes ja niisketes metsades, mis asuvad 1300-4000 m kõrgusel merepinnast.
K: Mida söövad läänepikknokk-egiidnad?
V: Erinevalt lühinokk-ehhidnast, kes sööb sipelgaid ja termiite, sööb pikinokk-ehhidna vihmaussid.
K: Kuidas on pika nokaešidnade populatsioon mõjutatud?
V: Pikknokk-ehhide populatsioon on elupaikade kadumise ja küttimise tõttu vähenenud ning liik on nüüdseks ohustatud.
K: Mis eristab läänepikknokk-egidnat teistest Zaglossuse liikidest?
V: Lääne-piknokk-ehhidnat saab teistest Zaglossuse liikidest eristada esi- ja tagajalgadel olevate küüniste arvu järgi, sest tal on kolm (harva neli) küünist.
K: Mis on ehhidnade ja tuttvarblaste puhul eriline?
V: Ehidnad ja harilikud hiidlased on ühepaiksed, ainsad imetajad, kes munevad.
Otsige