Lääne hall känguru (Macropus fuliginosus) on suur ja väga levinud känguru ehk makropood. Ta elab kogu Austraalia lõunaosas. Nad elavad Shark Bayst lõuna pool Lääne-Austraalias kuni Lääne-Victoria osariigini. Lõuna-Austraalias elavad nad piki rannikut. Nad elavad ka Murray-Darlingi basseinis Uus-Lõuna-Walesis ja Queenslandis. Lõuna-Austraalias Kangaroo Islandil elavat alamliiki nimetatakse Kangaroo Islandi känguruks.
Üldkirjeldus
Macropus fuliginosus, ehk lääne hall känguru, on suur, tugeva kehaehitusega makropood. Värvus on tavaliselt pruuni ja halli varieeruv segu — selg on sageli tumedam ja allapoole äärtes heledam. Isased võivad olla iseloomulikult suuremad ja tumedamad kui emased. Karvkate on lühike ja tihe, kohati katkendlikult hele või kollaka varjundiga.
Suurus ja välimus
- Pikkus (ilma sabata) ja kaal varieeruvad: täiskasvanud isased on oluliselt raskemad kui emased.
- Saba on pikk ja tugev; seda kasutatakse tasakaalustamiseks ning toetumiseks istudes.
- Tagajäsemed on pikad ja tugevad, kohandunud hüppamiseks; esijalad on lühemad ja õrnemad.
Käitumine ja ökoloogia
Lääne hall känguru on peamiselt hämarikuline kuni öine — nad toimetavad aktiivselt varahommikul ja õhtul, kuid võivad otsida toitu ka päeval jahedamatel aegadel. Neid võib sageli näha karjadena, mida nimetatakse "mobi"deks; grupp aitab avastada kiskjaid ja kaitsta sobivaid toitumisalasid. Liikumiseks hüppavad nad suuremate vahemaade katmiseks; hüppamise efektiivsus teeb neil võimalikuks säästvalt pikka maad läbida.
Toitumine
Toiduks on peamiselt muru ja muud taimed — lääne hall känguru on valdavalt rohusööja. Nad kohanevad hästi põua- ja poolkuiva tingimusega, suudavad hakata ära kasutama erinevaid taimeliike ja mõnikord rohtu toitumise puudusel. Toit otsitakse maapinnalt või madalalt taimestikult.
Paljunemine
Paljunemistsükkel sarnaneb teiste makropoodidega: rasedusaeg on lühike, sellele järgneb pikem kotipõhine ja imetamise periood. Emased kantavad järglast kotis—"joey" jääb pessa mitu kuud ja sõltub emast veel pärast pesa jätmist. Lõdvendatud viljastumine (embrüonaalne diapaus) võimaldab emastel reguleerida pesakonna ajastust vastavalt keskkonnatingimustele.
Levik ja alaliigid
Nagu alguses mainitud, esinevad lääne hallid kängurud laialdaselt Austraalia lõunaosas: Austraalia Lääne-Austraalias alates Shark Bayst lõunasuunas kuni Lääne-Victoria piiri ja piki Lõuna-Austraalia rannikualasid. Populatsioonid on teada ka Murray-Darlingi basseinis, Uus-Lõuna-Walesis ning osades Queenslandi piirkondades. Eraldi mainimise väärib Kangaroo Islandil elav alamliik, mida sageli kutsutakse Kangaroo Islandi känguruks. Liik jaguneb mitmeks lokaalseteks vormideks või alamliigiks, mis võivad erineda suuruse ja värvuse poolest vastavalt elupaigale.
Kaitse ja ohud
Isegi kui lääne hall känguru on laialt levinud ja üldiselt rühmitatakse see liik IUCN-i seisukohalt sageli kui vähem muret tekitav, on kohalikke ohte, mis mõjutavad populatsioone. Peamised ohutegurid on elupaikade killustatus, põud, toidu- ja veepuudus, teedeõnnetused ning põllumajanduslikud konfliktid (kängurud võivad kahjustada kultuure). Mõnes piirkonnas reguleeritakse populatsioone jahipidamise ja haldamismeetmetega.
Suhe inimestega
Lääne hall känguru on tuntud osa Austraalia looduspildist ja turistide huvipakkuv liik. Samas tekitab liigi suur arv mõnes piirkonnas põllumajanduses pingeid, mistõttu on kasutusel erinevad paiksed haldusmeetmed. Kängurud on ka teadustöö objektiks — nende kohanemisvõime ja sotsiaalne käitumine pakuvad väärtuslikku infot ökoloogia ja käitumisbioloogia uurimiseks.
Kokkuvõte
Lääne hall känguru (Macropus fuliginosus) on tugev ja laialt levinud Austraalia makropood, kohanenud elama mitmesugustes lõunapoolsetes elupaikades. Nad on olulised nii ökosüsteemide toimimiseks kui ka kultuuriliselt ning vajavad jätkuvalt lokaalset jälgimist ja juhtimist, et hoida inimmõjud tasakaalus loodusliku populatsiooniga.
