Saberhambuline kass

Saabalhammaste kassid ehk sabretothammaste kassid on ühed tuntuimad ja populaarseimad väljasurevad loomad. Nad on ühed kõige muljetavaldavamad lihasööjad, kes kunagi elanud on. Neil kassidel olid pikad koerad ja lõuad, mis avanesid laiemalt kui tänapäeva kassidel. See viitab tänapäevastest kassidest erinevale tapmisstiilile.

Saberhambuline eluviis arenes välja vähemalt viis korda lihasööjate imetajate seas. See on üks tuntumaid näiteid konvergentsest evolutsioonist.

Creodontid olid kõige varasemad teadaolevad saabalihased. Nad elasid eotseenis ja kuuluvad erinevasse järjekorda kui Feliformia. Machaeroides ja Apataelurus on näited.
Nimravid olid Feliformia põhirühm, mis kestis eotseenist kuni hilisema miotseeni. Hoplophoneus on üks näide.
Barbourofelidae on veel üks saabaloomade perekond, kes on välja töötanud saelehambulise eluviisi. Nad õitsesid miotseenis. Nad on tõenäoliselt tihedamalt suguluses kassiloomadega kui Nimravideed.
Sparassodontid, nagu Thylacosmilus, olid metateriaalsete imetajate rühm. Varem nimetati neid "marssupiaalide sabre-tooth'ideks", kuid nad kuuluvad marssupiaalide sõsarrühma. Miotseenist pliotseenini.
Machairodontinae: kariloomade alamperekond, elas miotseenist kuni pleistotseenini (23 miljonit aastat tagasi kuni 11 000 aastat tagasi). Siia kuulub ka kuulus Smilodon.
Nimravides, mis kuulub Felinae sugukonda, mitte aga Nimravide hulka.

Saabehambulised olid varitsevad kiskjad ja elasid tõenäoliselt avatud metsades. See seletaks nende laialdast esinemist miotseumis, kui suur osa maast oli kaetud metsaga. Peale kojahammaste kuulus nende kohanduste hulka ka esijäsemete tugevus (rohkem kui tänapäeva suurtel kassidel). Nende jõuline (raske, sitke) keha räägib pigem tugevusest kui kiirusest.

Mõte sellest, kuidas nad tapsid, on järgmine. Nad varitsesid ja ründasid. Nad rippusid saagi kaela ümber, haarasid kinni ja lõid oma koerahammastega kurku altpoolt. See põhjustas surma verekaotuse ja õhuvarustuse kadumise tõttu.

Huvitav on see, et nende hambad on erinevad. Mõnel on suuremad hambad, mõnel olid väiksemad tikrilaadsed hambad, mõnel olid siledad paksud hambad, mõnel olid terasekujulised hambad, mõnikord hammastatud servadega. Mõnel olid alumisel lõualuu küljel äärikud, enamikul ei olnud. Ewer märgib, et see peab näitama, et tapmisviis ja saaklooma tüüp varieerusid, kuid me teame sellest vähe.

Tänapäeval ei ela ühtegi: nad on välja surnud. Väljasuremine järgnes kliimamuutustele, kui maailm jahtus ja rohumaad võtsid pliotseenis ja pleistotseenis metsade asemele.

Smilodoni kolju ja ülemised kaelavõlvid

Thylacosmilus atroxi kolju

Barbourofelis

Hoplophoneuse , Nimravidi kolju, millel on näha lõualuu äärik, mis aitas kaitsta saba kujulisi hambaid.

Smilodoni kolju. Illustreerib selle sabretohammaste lõugade tohutut avaust. See on suurem liik, Smilodon populator.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on saberhambulised kassid?

V: Saabahambulised kassid, mida tuntakse ka kui saabalihased, olid ühed tuntuimad ja populaarsemad väljasurevad loomad. Nad olid muljetavaldavad lihasööjad, kellel olid pikad koerad ja lõuad, mis avanesid laiemalt kui tänapäeva kassidel.

Küsimus: Mitu korda arenesid saabehambalised eluviisid?

V: Saberhambuline elustiil arenes lihasööjate imetajate seas vähemalt viis korda.

K: Mis on näide kreodontidest?

V: Machaeroides ja Apataelurus on näited kreodontidest.

K: Mis on näide Nimravidist?

V: Hoplophoneus on näide Nimravidist.

K: Mis liiki imetajateks oli Thylacosmilus?

V: Thylacosmilus kuulus imetajate metatheria rühma.

Küsimus: Kuidas tapsid saalihambad oma saaki?

V: Saabahambad varitsesid end varitsedes, siis tormasid nad oma saagi peale ja rippusid selle kaela ümber, haarasid ja lõikasid oma kougihammastega selle alumist külge, et põhjustada surma verekaotuse või õhuvarustuse puudumise tõttu.

K: Miks nad surid välja?

V: Saabahambad surid välja kliimamuutuste tõttu, kui maailm jahtus ja rohumaad võtsid pliotseeni ja pleistotseeni ajastul metsamaad üle.