Lythronax on väljasurev perekond türannosauruste theropoodidest dinosaurused. See elas umbes 80 miljonit aastat tagasi (mya) tänapäeva Utah' lõunaosas, Kaiparowits'i ladestustes. Nime Lythronax võib tõlkida kui „verikuningas“ (kreeka keelest lythron = veri/gore + anax = kuningas); liiginimi argestes viitab lõuna- läänele (süvendades seost leidmispiirkonnaga). L. argestes on stratigraafilise asukoha põhjal vanim teadaolev tyrannosauriidi liik, mis näitab suurt tüvijärkude diferentseerumist enne hilisemat Tyrannosauruse levikut.
Avastus ja taksonoomia
Holotüüp leiti lõuna-Utah's ja liiki kirjeldati teaduskirjanduses 2013. aastal. Leiud aitasid paremini mõista türannosauride varasemat evolutsiooni Põhja-Ameerikas ning näitasid, et suured, koljumassiga lihasööjad tyrannosauriidsed olid olemas juba enne tuntumaid liikide nagu Tyrannosauruse ilmumist. Lythronax paikneb türannosauride sugupuus varasemate harude hulgas, kuid kannab juba paljusid morfoloogilisi tunnuseid, mis hiljem muutusid iseloomulikuks suurtele tyrannosaurustele.
Kirjeldus ja suurus
Võrdlused lähisugulastega näitavad, et Lythronax oleks olnud umbes 8 m pikk ja hinnanguliselt ~2,5 tonni kaaluv. Sellel oli suur, massiivne kolju täis teravaid hambaid ning ninaosa (rostrum) oli suhteliselt lühike — see moodustab vähem kui kaks kolmandikku kogu kolju pikkusest. Kogu kolju oli väga lai (kirjeldustes on märgitud, et see oli võrreldes pikkusega väga lai, ligikaudu 0,4 korda laiem kui pikk), andes kujule robustse, võimsa välimuse; kokkuvõttes on kolju sarnasusi nii Tyrannosauruse kui ka Tarbosauruse omaga.
Selle jõulistel lõuadel oli hambastik kahesuuruseline: esimesed viis hammast olid märkimisväärselt suuremad kui ülejäänud seitse, mis viitab spetsialiseerumisele rünnakul ja suuremate saakloomade purustamisel. Kolju taga on ülejäänud skelett üldiselt sarnane teiste türannosauriidide skeletiga — tugev rindkere, lühikesed, kuid tugevad esikäpad tõenäoliselt kahe sõrmega ning lihaseline tagakeha ja sabajätke, mis aitasid stabiliseerida keha ja hoida tasakaalu rünnaku ajal.
Eluviis ja ökoloogia
Lythronax oli tõenäoliselt tipptasemel kiskja oma ökosüsteemis. Lai kolju ja ette suunatud silmaaugud andsid parema stereoskoopilise nägemise (binokulaarne nägemine), mis aitas hinnata vahemaid ja tabada liikuvat saaki. Tugevad lõuad ja suured esihambad viitavad võimele tekitada sügavaid hammustusvigastusi ja murda luid.
See liik elas koos mitmesuguste taimtoiduliste dinosaurustega — sh hadrosauried, ceratopsid ja muud metsiku maastiku asukad — mistõttu tema toidukäitumine võis hõlmata nii aktiivset jahti kui ka võimalusel röövloomana või kerjavana toimimist (nt surnukehade tarbimist).
Tähtsus paleontoloogias
Leid Lythronax näitab, et suured, hästi arenenud türannosauriidid eksisteerisid Põhja-Ameerikas juba varasemas keskkonnas. See mõjutab arusaama tyrannosauride filogeneesist ja biogeograafiast — mitmed võtmeomadused, mis varem seostati hilisemaid liike, olid välja kujunenud juba umbes 80 miljonit aastat tagasi. Samuti annab see teavet Laramidia (Põhja-Ameerika lääneosa) dinosauruste kogukondade jagunemise ja kohanemise kohta eri piirkondades.
Kokkuvõttes on Lythronax oluline liigidokument, mis täidab teadmiste lünka suurte türannosauride varasema evolutsiooni kohta ning illustreerib, kuidas mõned klassikalised tüved arenesid juba enne Maastrichti vanuse tippfaasi.