Tiguuss ehk liivuss (Arenicola marina) — suur mereuss: ehitus, eluviisid
Tiguuss (Arenicola marina): suur mereuss ja U-kujuline toruelu — anatoomia, hingamine, toitumine, eluviisid ja rannal nähtavad jäljed. Avasta liivusside saladused.
Tiguuss ehk liivuss on suur mereuss, keda sageli nähakse rannas moodustamas väljakaevatud mähitud liivatorusid tõusu ja mõõna ajal. Algtekstis esitatud lause “kuulub sugukonda Annelida.” on säilitatud; täpsemalt kuuluvad tiguussid hulkraksuunaliste selgrootute rühma Annelida (harjussid). Tiguusse peaaegu ei näe, kui ta pole oma torust väljas — tavaliselt oled nähtav ainult torude otsad või liivakoonused ning inimesed, kes neid kaevavad või kasutavad kalapüügis söödana.
Ehitus ja välimus
Arenicola marina on tavaliselt kuni umbes 13 cm pikkune, keha on selgelt segmentjuline nagu teistel harjussidel ja igal segmendil on harjased ehk chaetae. Keha on tavaliselt punaka kuni pruunika tooniga, ära tuntav paksu esi- ja õhukese sabaosa kombinatsiooni järgi. Tiguussil on arenenud veresoonkond, mis võimaldab õhku ja gaase transportida ka madala hapnikusisaldusega setetes, ning lõpused (parapoodid), mis aitavad liikumisel ja gaasivahetusel.
Lisaks Arenicola marina-le kirjeldatakse tihti ka teist liiki, Arenicola defodiens, mis võib kasvada suuremaks — kuni umbes 23 cm pikkuseks. Mõlemad liigid elavad sarnastes liivasubstraatides, kuid erineda võivad suurus, levikuala ja mõningane anatoomia.
Elupaik ja torud
Tiguuss elab liiva või muda sees U-kujulises torus, mille ühe otsa avaus asub pinna lähedal ja teine avaus asub veidi sügavamal. Toru või koobas hoitakse avatuna ja õhutatuna, tiguuss peab selle läbi liigutustega liikumatule veevoolule, mis aitab toitu ja hapnikku torusse tuua. Torud on rannaribal sageli nähtavad kui väikeste liivakoonused või isoleeritud liivavardad tõusu ja mõõna ajal.
Toitumine ja elustiil
Kuigi algtekstis mainiti, et tiguuss filtreerib oma toidu veest, on õigem kirjeldus, et paljud tiguussid on deposit-feeder'id ehk setetarbijaid: nad võtavad enda sisse liiva ja muda, sealt eraldavad orgaanilise aine ning väljutavad osaliselt seedunud sette kui kohevaid väljaheidetena (castings). Lisaks kasutavad nad toru kaudu liikuvat veevoolu, et saada väiksemaid toitvaid osakesi ja hapnikku.
Paljundamine ja areng
Tiguussid on tavaliselt eraldi sugupooltega (mees- ja emassugulised). Paaritumisel vabaneb sugurakke vette, kus toimub viljastumine ja järgnevalt arenevad larvid planktonilises staadiumis (trohoforalarvud), kuni nad metamorfiseeruvad ja asustavad merepõhja. Paljunemine on sageli hooajaline ning sõltub veetemperatuurist ja toidu olemasolust.
Ökoloogiline roll ja tähtsus
- Bioturbatsioon: tiguusside kaevamistegevus segab ja õhutab setet, mis mõjutab hapnikutaset ja ainete ringlust merepõhjas.
- Toiduahela liikmed: tiguuss on paljude kalade ja lindude toiduks ning seetõttu oluline vahendaja energiavoos rannikualadel.
- Inimtegevus: neid kasutatakse kohati kalapüügis söödana — tiguuss on hinnatud bait.
Levik ja elupaiga tingimused
Tiguussid eelistavad rahulikumaid madala-energia liivarandu ja mudasid, kus nad saavad torusid rajada. Levinud on paljudes Põhja-Atlandi rannikualades ning nad taluvad laia soolsuse ja temperatuuri vahemikku, kuid spetsiifiline liikide levikupiirkond võib erineda.
Kaitse ja märkused
Kuigi tiguussid ei ole üldiselt ohustatud, võivad liigsed kaevamised, intensiivne söödaks korjamine ja elupaikade häirimine mõjutada kohalikke populatsioone. Samuti mõjutavad nad tugevalt merepõhja ökosüsteemi funktsiooni ning nende vähenemine võib muuta sete protsesse ja toitainete ringlust.
· 
Tigu uss
· 
Noor isend oma koopas
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on kurgumadu?
V: Tiguuss (Arenicola marina) on suur mereuss, mis kuulub perekonda Annelida. Ta on tuntud ka kui liivamadu ja teda võib leida rannas tõusu ja mõõna ajal liivast keritud torusid tehes.
Küsimus: Kui suureks võib sõõrsuss kasvada?
V: Tiguussid võivad kasvada umbes 13 cm pikkuseks (5 tolli).
K: Milline näeb välja sõõriku keha?
V: Tiguusside keha on segmenteeritud, nagu vihmaussidel, ja nende keskel on harjased. Tal on ka hästi arenenud veresooned ja lõpused, et vees hingata.
K: Kus elab sõõrik?
V: Tiguussid elavad U-kujulistes torudes liiva sees ja filtreerivad oma toidu veest välja.
K: Kas on rohkem kui ühte liiki rõngussid?
V: Jah, on veel üks liik nimega Arenicola defodiens, mis elab sarnast elu, kuid kasvab umbes 23 cm pikkuseks (9 tolli).
K: Milline näeb välja noor rõngamadu?
V: Noor kärnkonnamadu näeb välja nii, nagu ta näeb välja siis, kui ta elab oma koopas - ta on segmenditud ja tema keskel on harjased.
K: Milline näeb välja lihtsustatud ristlõige sõõriku koopast?
V: Tiguusside koopa lihtsustatud läbilõige näeb välja nagu U-kujuline toru, mille seintel on väikesed harjad, kus toiduosakesed filtreeritakse läbivoolavast veest välja.
Otsige