Mikropaleontoloogia
Mikropaleontoloogia (mõnikord ka mikropaleontoloogia) on paleontoloogia haru, mis uurib mikrofossiile. Mikrofossiilid on fossiilid, mis ei ole tavaliselt suuremad kui neli millimeetrit ja tavaliselt väiksemad kui üks millimeeter. Nende uurimiseks kasutatakse mikroskoopi. Mikrofossiilides on esindatud kõik organismide kuningriigid. Mikrofossiilid võivad anda olulist teavet mineviku ökoloogia kohta.
Mikropaleontoloogiat uurivaid inimesi nimetatakse mikropaleontoloogideks. Taksonoomia ja statistika on mikropaleontoloogia olulised osad.
Mikrofossiile leidub kõige sagedamini vee, eriti ookeani või järvevee all moodustuvates setetes. Väga vanu mikrofossiile võib leida ka kivimites. Mikrofossiilide eraldamiseks kivimitest kasutatakse spetsiaalseid meetodeid. Näiteks on kividest ja mõnede teiste organismide kestad valmistatud ränidioksiidist; mõnikord saab muud kivimites olevad materjalid eemaldada happega, jättes alles ainult ränidioksiidist kestad.
Mikropaleontoloogia võib jagada neljaks uurimisvaldkonnaks. Eri uurimisvaldkondades kasutatakse mikrofossiilide eraldamiseks erinevaid tehnikaid. See on tingitud sellest, et mikrofossiilid on valmistatud erinevatest mineraalidest:
- Ränidioksiid, näiteks diatoomide kestades,
- kriit, näiteks kokoliitide ja foraminifera koorikutes,
- Fosfaat, näiteks selgroogsete luudes,
- Orgaanilised ühendid, näiteks õietolm ja eosed.
Õietolmu ja spooride, sealhulgas fossiilide uurimisvaldkonda nimetatakse palünoloogiaks.
Mere mikrofossiilid: (diatoom, ostrakood, radiolaarium, käsnkonnatäidis, radiolaarium, planktoniline foraminifera (kaks), kokoliit).
Fossiilse õietolmu tera valgusmikroskoopiline kujutis. Õietolmuterade abil saab kindlaks teha, millised taimed elasid piirkonnas, kui setteid ladestati.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mikropaleontoloogia?
V: Mikropaleontoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib mikrofossiile, mis on fossiilid, mis ei ole tavaliselt suuremad kui neli millimeetrit ja tavaliselt väiksemad kui üks millimeeter.
K: Millist tüüpi mikroskoopi kasutatakse mikrofossiilide uurimiseks?
V: Mikrofossiilide uurimiseks kasutatakse mikroskoopi.
K: Millist teavet võib saada mikropaleontoloogia uurimisel?
V: Mikropaleontoloogia uurimine võib anda olulist teavet mineviku ökoloogia kohta.
K: Kus leidub kõige sagedamini mikrofossiile?
V: Mikrofossiile leidub kõige sagedamini vee, eriti ookeani või järvevee all moodustuvates setetes. Väga vanu mikrofossiile võib leida ka kivimites.
K: Kuidas eraldatakse mikrofossiile kivimitest?
V: Mikrofossiilide eraldamiseks kivimitest kasutatakse spetsiaalseid meetodeid. Näiteks diatoomide ja mõnede teiste organismide kestad koosnevad ränidioksiidist; mõnikord saab muud kivimites olevad materjalid eemaldada happega, jättes alles ainult ränidioksiidist kestad.
K: Mitu uurimisvaldkonda on mikropaleontoloogias?
V: Mikropaleontoloogias on neli uurimisvaldkonda, mis kasutavad mikrofossiilide eraldamiseks erinevaid tehnikaid, kuna need koosnevad erinevatest mineraalidest, näiteks ränidioksiidist, kriidist, fosfaatidest ja orgaanilistest ühenditest.
K: Mis on palünoloogia?
A Palünoloogia on õietolmu ja spooride, sealhulgas fossiilide uurimisvaldkond.
