Messeli kaevandus (saksa keeles Grube Messel) on Hessenis Messeli küla lähedal asuv kasutamata karjäär. Asukoht asub Saksamaal Frankfurt am Mainist umbes 35 km kagus. Tegemist on peene fossiilide säilitamise kohaga: lagerstätte. Leiukoht on väga oluline: seal leidub varajaste imetajate, sealhulgas varajaste primaatide kivistisi. Fossiilide tõttu on sellel leiukohal märkimisväärne geoloogiline ja teaduslik tähtsus.
Geoloogia ja vanus
Messeli kallaku setted on peamiselt õhukesed laminaarsed bituumenkivimassiivid (õlilehtekivi), mis tekkisid umbes 47 miljonit aastat tagasi eoseeni ajastul (varane–keskmine eoseen). Kivimid on tekkinud laguunilaadse, sügava ja stabiilse järve põhjas—osa teadlasi seostab selle järve teke vulkaanilise kraatriga (maar). Anoksilised (hapnikuvaesed) tingimused järve põhjas ja õlitolmuga rikastunud settes soodustasid erakordselt peente pehmete kudede ja isegi peente kõõluste, sulede ja kõõluste säilimist.
Erakordne säilivus ja leidude mitmekesisus
Messel on kuulus selle poolest, et säilivad mitte ainult luud, vaid sageli ka pehmed koed, karv, sulestik, kõhunäärme- või soolestiku sisu ja mõnikord isegi värvitoonid. Leiukohast on leitud mitmesuguseid organisme: imetajaid (v.a. varajased hobused ja roti-sarnased närilised), varaseid primaate (näiteks maailma kuulsaim Messeli leid, Darwinius masillae), linde, sisalikke ja krokodille, kalu, kilpkonni, putukaid ning mitmesuguseid taimi. Selline suurepärane konservatsioon võimaldab rekonstrueerida tolleaegset kliimat ja ökosüsteeme — Messeli ala oli tol ajal niiske ja soojalt parasvöötme–tropi kalduv metsastunud piirkond.
Ajalugu, kaevandamine ja kaitse
Algselt kaevandati Messelis bituumenkivi, mis oli väärtuslik tööstusliku õli ja kütte tootmiseks. 19. ja 20. sajandi kaevandustegevus avaldas piirkonnale suurt mõju, kuid samal ajal tehti ka palju fossiilileide. Kui 20. sajandi lõpul hakkasid seal valitsema plaanid ala muutmiseks prügila või laiemaks tööstuslikuks kasutamiseks, tekitas see tugevat kohaliku ja teadusliku kogukonna vastuseisu ning algatas kaitseprotsessi. 1995. aastal kuulutati Messel UNESCO maailmapärandi nimistusse — nimistus on sait kantud erandkorras peamiselt selle erakordse paleontoloogilise väärtuse tõttu.
Amatöörkollektsionääride roll ja "ülekandetehnika"
Paljud esimesed ja olulised leiud pärinevad amatöörkollektsionääride käest. Just nemad arendasid välja nn "ülekandetehnika" (peente kivististe õrnal eemaldamisel ja stabiliseerimisel), mis võimaldas säilitada õrnu detaile, mida muidu oleks lihtsam purustada. Tehnikaid edasi arendati ning need põhimõtted ja meetodid kuuluvad tänapäevasesse paleontoloogilisse konservatsiooni: pahteldamine, toetussüsteemide kasutamine ja õrnad liimimismeetodid. 1996. aastal kuulutati välja amnestia eraomandis olevate Messelist pärit kivististe suhtes, et julgustada erakollektsioone teadusele ja avalikele kogudele üle andma — selle eesmärk oli parandada leidude teaduslikku kättesaadavust ja säilitamist.
Teadusuuringud ja tuntud leiud
Messel on olnud oluline uurimisobjekt paljudele teadlastele ja institutsioonidele (näiteks saksa uurimisinstituudid ja muuseumid), kes töötlevad ja kirjeldavad avastatud liike ning uurivad ökoloogiat, toiduahelaid ja evolutsioonilisi suhteid. Üks silmapaistvamaid leide on primaat Darwinius masillae (nimetatud 2009. aastal), mille osas pälvis Messel laialdast meediakajastust — leid on pakkunud palju materjali aruteluks inimeste ja teiste primaatide suguluse kohta. Lisaks aitavad Messeli leiud valgustada imetajate, lindude ja putukate evolutsiooni eoseeni ajastul.
Tänane olukord ja külastusinfo
Messeli kaevandus on nüüd looduskaitse all ja sellel kehtivad ranged reeglid leiukoha säilitamiseks. Tööeetilised kaevandused ja teaduslikud väljakaevamised toimuvad kontrollitud tingimustes; juhuslik või isiklik kogumine ei ole lubatud. Külastajad pääsevad ala vaatama tavaliselt giidiga ekskursioonidel ja messeli piirkonnas on ka külastuskeskus ning näitused, mis selgitavad leiukoha geoloogiat, fossiile ja nende tähendust. Messeli säilitamine on kombineeritud teaduse, hariduse ja kultuuripärandi kaitsega, mistõttu on see oluline nii teadlastele kui ka üldsusele.
Messel on jätkuvalt üks olulisemaid paiknevaid lagerstätte maailmas — tema kivistised annavad ainulaadse akna eoseeni looduse ja evolutsiooni uurimiseks ning aitavad paremini mõista maa elu mitmekesisust ligikaudu 47 miljonit aastat tagasi.
