Magnet
Magnet on väga eriline metall. Kui magnet läheb mingi erilise metalli või teise magneti lähedusse ja selle puudutavad poolused (küljed) on vastandlikud, siis tõmbab ehk tõmbab see teist metalli või magnetit lähemale. Samuti, kui kaks poolust on ühesugused, lükkavad kaks magnetit teineteisest eemale ehk tõrjuvad üksteist. Seda nimetatakse magnetismiks. Magnetid võivad muuta mõned teised metallid magnetiteks, kui neid omavahel hõõruda.
Elektromagnetites kasutatakse sageli pehmeid magneteid (või impermanentseid magneteid). Need võimendavad (sageli sadu või tuhandeid kordi) elektrivoolu kandva ja ümber magneti mähitud juhtme magnetvälja. "Pehme" magneti väli suureneb koos vooluga.
Püsimagnetid on ferromagnetilised. Nad esinevad looduslikult mõnes kivimites, eriti lodestoonis, kuid nüüdseks on neid tavaliselt toodetud. Magneti magnetism väheneb, kui seda kuumutatakse, ja suureneb, kui seda jahutatakse. Seda tuleb kuumutada umbes 1000 °C juures. Samasugused poolused (S-poolus ja S-poolus/N-poolus ja N-poolus) tõmbavad üksteist, samas kui mittesarnased poolused (N-poolus ja S-poolus) tõmbavad üksteist ligi.
Magnetid tõmbavad ligi ainult spetsiaalseid metalle. Raud, koobalt ja nikkel on magnetilised. Metallid, milles on rauda, tõmbavad magnetid hästi ligi. Teras on üks neist. Sellised metallid nagu messing, vask, tsink ja alumiinium ei tõmba magnetid ligi. Mitte-magnetilised materjalid, nagu puit ja klaas, ei tõmba magnetid ligi, sest neis ei ole magnetilisi materjale.
Neodüümi rauaboormagnetid ja Alnico magnetid on kahte liiki püsimagnetid.
Baarimagnet
Looduslikud magnetid
Looduslikud/püsivad magnetid ei ole kunstlikud. Need on mingi kivim, mida nimetatakse lodestooniks või magnetiidiks.
Kompass kasutab Maa magnetvälja ja näitab põhja magnetpooluse suunas. Põhja poolne magnet tõmbab ligi teise magneti lõunapooluse. Kompassi põhja pool näitab aga põhjapoolusele, see võib tähendada ainult seda, et "põhjapoolus" on tegelikult magnetiline lõuna ja "lõunapoolus" on tegelikult magnetiline põhja.
Esimesed inimesed, kes avastasid looduslikult magnetilised kivimid, olid hiinlased. Alguses kasutasid hiinlased kive ennustamise ja maagiliste trikkide tegemiseks. Hiljem kasutasid nad neid "lodekive" kompassi leiutamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on magnet?
V: Magnet on eriline metall, millel on võime tõmmata või tõrjuda teisi esemeid, kui ta nendega kokku puutub.
K: Kuidas magnet suhtleb teise objektiga?
V: Kui magnet läheb teise objekti, näiteks teise magneti või teatavat tüüpi metallide lähedusse, määravad kokkupuutuvad poolused (küljed), kas see tõmbab või lükkab üksteist eemale. Kui kaks poolust on vastandlikud, tõmbab magnet teist objekti lähemale; kui need on samad, siis nad tõukavad teineteist. Seda tõmbamist ja tõrjumist nimetatakse magnetismiks.
K: Mis juhtub, kui magnetid puutuvad kokku teatavate metallidega?
V: Kui magnetid puutuvad kokku teatavate metallidega, võivad nad neid metallid omavahel hõõrudes samuti magnetiteks muuta.
K: Kuidas nimetatakse kahe magneti vahelist jõudu?
V: Kahe magneti vahelist jõudu nimetatakse magnetismiks.
K: Kas kõiki metalle saab magnetiteks muuta, kui neid magnetiga hõõruda?
V: Ei, kõiki metalle ei saa magnetiteks muuta, kui neid hõõruda vastu magnetvälja. See protsess võib mõjutada ainult teatavat tüüpi metalli.
K: Kas on olemas erinevaid magneteid?
V: Jah, magnetid on erinevad, sõltuvalt nende tugevusest ja koostisest.
K: Kuidas te teate, millist magnetipoolust (külge) kasutada objekti ligitõmbamiseks?
V: Üldiselt, kui tahate magnetiga objekti ligi tõmmata, peate kasutama selle põhjapooluse külge; kui tahate magnetiga objekti tõrjuda, peate kasutama selle lõunapooluse külge.
