Seine }}
Seine on jõgi Prantsusmaal. See suubub La Manche'i väina Le Havre'i ja Honfleuri vahel. Selle pikkus on 777 kilomeetrit. See on Prantsusmaa teine pikim jõgi. Teised olulised linnad selle voolusängi ääres on Pariis, Troyes ja Rouen. Tema valgala pindala on 78 650 km (48 870,84 mi). Seine algab Source-Seine'is, Côte-d'Or'is, Bourgogne-Franche-Comté's, 444 meetri kõrgusel.
Seine algab Dijoni lähedal Kesk-Prantsusmaa idaosas ja voolab läbi Pariisi ning suubub La Manche'i väinasse.
Navigation
Roueni ja mere vahel võivad Seine'i läbida kuni 280 meetri pikkused ja 150 000 tonni kaaluvad ookeanilaevad. Selle jõeosa pikkus on umbes 120 kilomeetrit (75 mi). Laevad, mille süvis on kuni 10 meetrit (33 jalga), võivad seal sõita. Sügavus on sõna, mis kirjeldab laeva selle osa kõrgust, mis asub allpool veepiiri. Sellel lõigul on kolm silda. Neid saab tõsta. Laeva maksimaalne süvis (ehk kõrgus veepiirist kõrgemal) on 50 meetrit (160 jalga). Kuna praamide arv on väike, saab jõge ületada praamiga, mis asub erinevates kohtades. Roueni sadam on oluline meresadam Prantsusmaal; see on Euroopa tähtsaim teraviljasadam ning Prantsusmaa tähtsaim jahu- ja väetisesadam. Isegi kui Le Havre'i sadam on tähtsam nafta osas, on Roueni sadam siiski oluline. Roueni sadamas käideldakse igal aastal umbes 25 miljonit tonni toodangut.
Jõe voolusängi korrigeeriti 19. sajandil Roueni ja Pariisi vahel. Seal on seitse lüüsi. Kuni 350-tonnise mahutavusega kaubapraamid võivad seal liikuda. Lüüside mõõtmed määravad laeva maksimaalsed mõõtmed. Kui Prantsusmaal ehitati enamik kanaleid, määras avalike tööde minister Charles de Freycinet kindlaks lüüside maksimaalse pikkuse. Selle tulemusena on laeva maksimaalsed mõõtmed 38,5 meetrit (126 jalga) x 5,05 meetrit (16,6 jalga) ja süvis 2,5 meetrit (8 jalga 2 in). Prantsuse kanalite puhul on maksimaalne süvis 1,8 meetrit (5 ft 11 in). Peniche'i koormus on umbes kümne veoauto või kaheksa raudteevaguni suurune. Muude ringlusse võetavate laevatüüpide kandevõime on 800 tonnist (790 pikka tonni; 880 lühikest tonni) kuni 1350 tonnini (1330 pikka tonni; 1490 lühikest tonni). Praamide konvoid, mille pikkus on 40 meetrist kuni 70 meetrini (230 jalga) ja mis võivad vedada 3000 tonnist (3000 pikka tonni; 3300 lühikest tonni) kuni 10 000 tonnini (9800 pikka tonni; 11 000 lühikest tonni) kaupa. Teiste laevade hulka kuuluvad jõelaevad, mis võivad vedada kuni 4000 tonni (3900 pikka tonni; 4400 lühikest tonni) kaupa.
Pariisi sadam on Prantsusmaa tähtsaim jõesadam: Igal aastal käideldakse umbes 20,2 miljonit tonni kaupa, millest 20 miljonit tonni on pärit jõetranspordist. On olemas projekt nimega Seine-Nord-Euroopa kanal, mille eesmärk on ehitada suure läbilaskevõimega kanal, mis ühendaks Pariisi piirkonda Antwerpeni, Dunkerque'i ja Rotterdami sadamatega, suurte laevade jaoks, mille laius on 11,5 meetrit (38 jalga) ja pikkus 185 meetrit (607 jalga).
Poses-Amfreville'i lüüs on esimene, mis tuleb merelt.
Üleujutused
On teatatud erinevatest jõe üleujutustest. Vanim aruanne pärineb keiser Julianuselt, kes oma teoses "Misopogon" teatas jõe üleujutusest 358. aastal. Gregorius Tours'i teoses "Historia Francorum" teatas üleujutusest 528. aasta veebruaris.
Kunst
· 
Claude Monet'i paadisõit Argenteuil's (Musée d'Orsay)
· 
Alfred Sisley "Seine Bourgival" (Metropolitan Museum of Art)
Jõgi on inspireerinud erinevaid maalikunstnikke, peamiselt 19. ja 20. sajandil. Honoré de Balzac kirjeldab seda paljudes oma raamatutes. Gustave Flaubert kasutab jõge kui metafoori või kujundit, et kirjeldada aja voolamist. Teiste autorite hulka kuuluvad Jacques Prévert ja Guillaume Apollinaire.
