Seine — Prantsusmaa 777 km pikkune jõgi, mis läbib Pariisi
Seine on jõgi Prantsusmaal. See suubub La Manche'i väina Le Havre'i ja Honfleuri vahel. Selle pikkus on 777 kilomeetrit. See on üks Prantsusmaa pikematest jõgedest. Teised olulised linnad selle voolusängi ääres on Pariis, Troyes ja Rouen. Tema valgala pindala on 78 650 km² (umbes 30 370 mi²). Seine algab Source-Seine'is, Côte-d'Or'is, Bourgogne-Franche-Comté's, 444 meetri kõrgusel.
Voool ja lisajõed
Seine voolab peamiselt läänesuunas ja moodustab suurt osa Loode-Prantsusmaa vesikeskkonnast. Tema suurimad ja tuntumad lisajõed on Yonne, Marne, Oise, Aube ja Loing. Jõgi kulgeb nii maaliliste maastike kui ka tihedalt asustatud linnapiirkondade kaudu, enne kui jõuab merre La Manche'i lahe madalasse suudmealasse.
Navigatsioon ja majanduslik tähtsus
Seine on olulise tähtsusega kaubandus- ja taristuteede võrgustikus. Jõgi on kanaliseeritud ning sellel on lukud ja sadamad, mis võimaldavad kaupade ja reisijate liikumist sisemaale. Suurtest merelaevadest pääsevad lähimale sisemaisele sadamale Rouenis (meresadam on Le Havre). Pariisi ümbruses ja allpool on Seine üks tähtsamaid veotranspordi trasse, samuti populaarne kruiisi- ja vabaajaliikluse sihtkoht.
Pariis ja kultuuripärand
Pariisist läbivad Seine'i kaldad on linna süda: jõgi jagab linna vasak- ja parempoolseteks kaldadeks, ning selle ääres asuvad mitmed ajaloolised mälestised, muuseumid ja elamurajoonid. Linnas on mitmeid kuulsamaid sildu, näiteks Pont Neuf ja Pont Alexandre III, ning ka väikesed saared nagu Île de la Cité (kus asub Notre-Dame) ja Île Saint-Louis. Pariisi Seine'i kaldad on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja (Paris, Banks of the Seine).
Ajalugu ja loodusõnnetused
Seine on olnud ajalooliselt keskne veetee ning ümbritsevate linnade arengu alus. Samas on jõgi altim üleujutustele — tuntud on näiteks Pariisi suur üleujutus 1910. aastal, mis põhjustas ulatuslikke kahjustusi. Kaasaegsed kaitse- ja juhtimismeetmed, hüdroloogiline jälgimine ning luhustamised aitavad üleujutuste riske vähendada, kuid äärmuslikud ilmastikunähtused võivad siiski suurte veetasemete tõusu põhjustada.
Keskkond ja kaitse
Seine'i valgala toetab mitmekesist elustikku, kuid tihe inimasustus ja tööstustegevus on tekitanud keskkonnaprobleeme (saastatus, elupaikade kadumine). Viimastel aastakümnetel on tehtud samme vee kvaliteedi parandamiseks, reovee puhastamiseks ja elupaikade taastamiseks. Lisaks on mitmed kaitsealade ja looduskaitseprojektid püüdnud koos kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega tagada jõestiku pikaajalist tervist.
Täiendav info
- Pikkus: 777 km
- Allikas: Source-Seine (Côte-d'Or) — kõrgus umbes 444 m
- Valgala pindala: ligi 78 650 km²
- Tähtsamad linnad: Pariis, Troyes, Rouen, samuti sadamalinnad lähedal suudmele
Seine on seega nii looduse, ajaloopärandi kui ka tänapäevase majanduse seisukohalt üks olulisemaid jõgesid Prantsusmaal.
Seine algab Dijoni lähedal Kesk-Prantsusmaa idaosas ja voolab läbi Pariisi ning suubub La Manche'i väinasse.
Navigation
Roueni ja mere vahel võivad Seine'i läbida kuni 280 meetri pikkused ja 150 000 tonni kaaluvad ookeanilaevad. Selle jõeosa pikkus on umbes 120 kilomeetrit (75 mi). Laevad, mille süvis on kuni 10 meetrit (33 jalga), võivad seal sõita. Sügavus on sõna, mis kirjeldab laeva selle osa kõrgust, mis asub allpool veepiiri. Sellel lõigul on kolm silda. Neid saab tõsta. Laeva maksimaalne süvis (ehk kõrgus veepiirist kõrgemal) on 50 meetrit (160 jalga). Kuna praamide arv on väike, saab jõge ületada praamiga, mis asub erinevates kohtades. Roueni sadam on oluline meresadam Prantsusmaal; see on Euroopa tähtsaim teraviljasadam ning Prantsusmaa tähtsaim jahu- ja väetisesadam. Isegi kui Le Havre'i sadam on tähtsam nafta osas, on Roueni sadam siiski oluline. Roueni sadamas käideldakse igal aastal umbes 25 miljonit tonni toodangut.
Jõe voolusängi korrigeeriti 19. sajandil Roueni ja Pariisi vahel. Seal on seitse lüüsi. Kuni 350-tonnise mahutavusega kaubapraamid võivad seal liikuda. Lüüside mõõtmed määravad laeva maksimaalsed mõõtmed. Kui Prantsusmaal ehitati enamik kanaleid, määras avalike tööde minister Charles de Freycinet kindlaks lüüside maksimaalse pikkuse. Selle tulemusena on laeva maksimaalsed mõõtmed 38,5 meetrit (126 jalga) x 5,05 meetrit (16,6 jalga) ja süvis 2,5 meetrit (8 jalga 2 in). Prantsuse kanalite puhul on maksimaalne süvis 1,8 meetrit (5 ft 11 in). Peniche'i koormus on umbes kümne veoauto või kaheksa raudteevaguni suurune. Muude ringlusse võetavate laevatüüpide kandevõime on 800 tonnist (790 pikka tonni; 880 lühikest tonni) kuni 1350 tonnini (1330 pikka tonni; 1490 lühikest tonni). Praamide konvoid, mille pikkus on 40 meetrist kuni 70 meetrini (230 jalga) ja mis võivad vedada 3000 tonnist (3000 pikka tonni; 3300 lühikest tonni) kuni 10 000 tonnini (9800 pikka tonni; 11 000 lühikest tonni) kaupa. Teiste laevade hulka kuuluvad jõelaevad, mis võivad vedada kuni 4000 tonni (3900 pikka tonni; 4400 lühikest tonni) kaupa.
Pariisi sadam on Prantsusmaa tähtsaim jõesadam: Igal aastal käideldakse umbes 20,2 miljonit tonni kaupa, millest 20 miljonit tonni on pärit jõetranspordist. On olemas projekt nimega Seine-Nord-Euroopa kanal, mille eesmärk on ehitada suure läbilaskevõimega kanal, mis ühendaks Pariisi piirkonda Antwerpeni, Dunkerque'i ja Rotterdami sadamatega, suurte laevade jaoks, mille laius on 11,5 meetrit (38 jalga) ja pikkus 185 meetrit (607 jalga).
Poses-Amfreville'i lüüs on esimene, mis tuleb merelt.
Üleujutused
On teatatud erinevatest jõe üleujutustest. Vanim aruanne pärineb keiser Julianuselt, kes oma teoses "Misopogon" teatas jõe üleujutusest 358. aastal. Gregorius Tours'i teoses "Historia Francorum" teatas üleujutusest 528. aasta veebruaris.
Kunst
· 
Claude Monet'i paadisõit Argenteuil's (Musée d'Orsay)
· 
Alfred Sisley "Seine Bourgival" (Metropolitan Museum of Art)
Jõgi on inspireerinud erinevaid maalikunstnikke, peamiselt 19. ja 20. sajandil. Honoré de Balzac kirjeldab seda paljudes oma raamatutes. Gustave Flaubert kasutab jõge kui metafoori või kujundit, et kirjeldada aja voolamist. Teiste autorite hulka kuuluvad Jacques Prévert ja Guillaume Apollinaire.
