Bodensee (Bodeni järv): Kesk-Euroopa järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril

Avasta Bodensee (Bodeni järv) – Kesk-Euroopa kolmas suur järv Reini ääres: kaunid saared, piirilugu Saksamaa‑Šveits‑Austria, matkaringid, paadisõit ja looduse ilu.

Bodensee ehk Bodeni järv (saksa keeles Bodensee) on suur järv Reini jõe ääres. See asub Saksamaa ja Šveitsi ning Austria piiril ning on Kesk-Euroopa suuruselt kolmas järv Balatoni ja Genfi järve järel. Bodensee koosneb kahest peamisest osast, tuntud kui Obersee (ülemine järv) ja Untersee (alumine järv); neid ühendab kitsas veevool Constance'is. Järve kogupindala on ligikaudu 564 km2 (218 ruut mi), pindala ja piiride täpne määratlus võib sõltuda kasutatud piiri- ja mõõtmismeetoditest.

Geograafia ja mõõtmed

Bodensee'i suurem osa on Obersee, mille pikkus on ligikaudu 63 km — ulatudes Bregenzist Bodman‑Ludwigshafenini. Kõige laiem osa on umbkaudu 14 km (9 mi) Romanshorni ja Friedrichshafeni vahel. Järve kõige sügavam punkt asub umbes 254 m sügavusel Fischbachi ja Uttwili vahel, Constance'i ümbruses. Järvest voolab välja Reini alamjooks, mis on tähtis nii hüdrologiliselt kui ka transpordiliselt.

Saared, linnad ja inimtegevus

Järves on mitu suuremat saart. Lindau ja Mainau asuvad Obersees, Reichenau asub Untersee's. Mainau on tuntud oma aianduse ja lillepargi poolest, Lindau on kuulus ajaloolise vanalinna ja sadama poolest, Reichenau aga on ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtis (Reichenau klooster on UNESCO maailmapärandi nimistus). Peamised suured linnad ja sadamad järve ääres on Konstanz (Constance), Kreuzlingen, Friedrichshafen, Bregenz, Lindau ja Romanshorn — need keskused on olulised nii kaubanduse, tööstuse kui ka turismi jaoks.

Piirid ja õiguslik staatus

Järv moodustab osa piirist Austria, Saksamaa ja Šveitsi vahel, ent selle täpne riigipiir pole suures osas formaalselt fikseeritud. Šveits käsitleb piiri järve keskel kulgevana, Austria peab järve ühiskasutuses olevaid alasid kõigi kolme riigi kondomiiniumiks (st ruumiks, mida valitsevad kõik osalised riigid). Saksamaa ametlikku ühtset seisukohta ei ole täpselt väljendatud. Praktiline koostöö ja igapäevased küsimused lahendatakse tavaliselt kahe- ja kolmikülaliste lepingute ning kokkulepetega.

Õigus, majandus ja kasutus

Muid õiguslikke ja majandusalaseid küsimusi, nagu laevandus ja kalapüük, reguleerivad eraldi rahvusvahelised ja piirkondlikud lepingud ning kokkulepped. Järve ääres on tugev turismisektor (rannad, spaad, kultuurisündmused), kalandus ja kohalik toiduainetetööstus; samuti kasutatakse vett tööstuslikuks otstarbeks ja hüdroenergiaks. Umbes 62% järve kaldast kuulub Saksamaale, umbes 33% Šveitsile ja ülejäänud 11% Austriale — need suhted mõjutavad ka haldus- ja arendusotsuseid.

Ökoloogia, kliima ja ajalugu

Bodensee on tekkinud viimase jääaja liustike mõjul ning selle ümbrus on mitmekesine nii taimestiku kui loomastiku poolest: rannikualadel leidub rukkilille-tüüpi rannaalasid, rennaiid ja samblad ning järves elavad erinevad kalaliigid (nt haugi, ahvenat ja erinevaid valgelehaste liike). Viimastel aastakümnetel on pööratud suurt tähelepanu vee kvaliteedile, reostuse vähendamisele ja looduslike elupaikade kaitsele; mitmed alad järve ümbruses on looduskaitse all.

1963. aasta talvel kattis jäätumine kogu järve pinda — see oli erakordselt külm sündmus (suuremate külma lainete ajal kogu järve jääkatus harva esineb) ja pärast seda pole järv täielikult jäätunud. Järve ümber valitsev leebe kuni mõõdukalt mandriline kliima soodustab veetaimi ja põllumajandust ning teeb piirkonna populaarseks suve‑ ja talvepuhkuste sihtkohaks.

Turism ja transpordivõrgustik

Bodensee on oluline turismipiirkond: maalilised rattateed ja jalutuskäigu‑radad, paadireisid, spaad ja kultuuriüritused tõmbavad külastajaid üle kogu Euroopa. Rahvusvahelised laevafirmad ja liiniparvlaevad ühendavad peamisi sadamaid, lisaks on hästi arenenud maantee- ja raudteeliinid, mis tagavad hea ühenduse lähiriikide suurte keskustega. Ringreisimiseks tuntud trass on ka nn Bodensee‑Rundweg (rattatee), mis kulgeb järve ümber ja on populaarne nii harrastus- kui ka pikamaajalgratturite seas.

Kokkuvõtlikult on Bodensee nii looduse, majanduse kui kultuuri seisukohalt tähtis piirkond Kesk‑Euroopas: see ühendab kolme riigi huve, pakub mitmesugust vaba aja veetmise võimalusi ning nõuab piiriülest koostööd keskkonna ja kasutuse küsimustes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on järv?

K: Kui suur on Bodeni järv?

K: Mitu saart on järves?

K: Kui pikk on Obersee?

K: Milliste riikide vahel moodustab järv piiri?

K: Kes reguleerib õiguslikke küsimusi, näiteks laevaliiklust või kalapüüki Bodenjärve ümbruses?

K: Millal oli viimane kord, kui kogu järv jäätus?

Otsing