Maracaibo järv
Maracaibo järv (hispaania keeles Lago de Maracaibo) on suur mahlakas loodealune laht (või loodealune suudmeala) Venezuelas. See on "Kariibi mere sissevool". Sageli nimetatakse seda pigem järveks kui laheks või laguuniks. Põhjaosas ühendab seda 55 km pikkune kanal Kariibi merega.
Järv on saanud oma nime Maracaibo linna järgi, mis asub selle kanali idaküljel. Maracaibos on see kanal umbes 8,5 km lai. Seda kanalit ületab kindral Rafael Urdaneta sild. See on üks maailma pikimaid sildu.
Järve pindala on umbes 160 km × 110 km (68 mi). Järve suubub 135 jõge. Neist suurim on Catatumbo jõgi, mis on 500 km pikk. Teised on Escalante jõgi ja Chama jõgi.
Järve põhjaosas on hapu vesi. Järve lõunaosas on magevesi. Järves on palju saari.
Catacumbo välk tekib seal, kus Catacumbo jõgi suubub Maracaibo järve.
Majanduslik tähtsus
Enamikus järve osades on vesi väga madal. Seetõttu on ehitatud kanal, et ookeanilaevad saaksid sõita Maracaibo ja Cabimase sadamatesse.
1914. aastal leiti Cabimase lähedal järvest toornaftat. Ümbritsevas Maracaibo basseinis on suured varud; järv on Venezuela jaoks suur kasumikeskus. Peaaegu veerand Venezuela elanikkonnast elab järve ümbritsevas basseinis.
Thunderstorms
Maracaibo järv ei ole väga sügav, keskmiselt on ta ainult 5 meetrit sügav. Suurim sügavus on 45 meetrit (148 jalga). Selle vesi on väga soe, tavaliselt 30 °C (86 °F). Päeva jooksul aurustub järvest palju vett. Öösel jahtub järve ümbritsev õhk kiiremini kui järve kohal olev õhk. See toob kaasa pilvede tekkimise. Temperatuurierinevuse tõttu on äikesetormid sagedased. Järve ümbruses karjatavad suured karjakarjad. Väga sageli tabab neid välk. Välk võib tabada ka ühte järve paljudest naftatootmisrajatistest, mis sageli süttivad.
See ilmastikunähtus on tuntud kui Catatumbo välk. See esineb regulaarselt Maracaibo järve ääres ja tekitab rohkem välke kui ükski teine koht maailmas.
Keskkonnaprobleemid
Järve keskkonnaga on mitmeid probleeme. Osa järvest on nakatunud leemnatüübiga Lemna. Pardilehed on taimed, mis hõljuvad vabalt vees. Lemna probleem on see, et ta levib väga kiiresti. Selle katvus vees võib 48 tunniga kahekordistuda. Taimi saab eemaldada ainult füüsiliselt. 2004. aasta keskel oli umbes 18% järvest sellega kaetud.
Angerjapüü ei ole kaladele mürgine, kuid see võtab lagunedes järvest hapnikku. See tapab kalad. Kuigi ametnike sõnul ei ole umbrohi veel kalu kahjustanud, kahjustab see kohalikku kalatööstust. Taim ummistab väikeste paatide mootorid, mistõttu kalurid ei saa oma laevu vette lasta.
Pardipaju ohustab ka kohalikku ökosüsteemi, sest see varjutab järve: Teised taimed järves ei saa piisavalt valgust ja surevad ära. Teatud tingimustes võib umbrohi koondada raskemetalle ja baktereid, nagu Salmonella ja Vibrio cholerae, mis põhjustab koolerat. Kuigi see põhjustab palju probleeme, võib umbrohust olla ka kasu: Angerjamaad võib töödelda kodulindude toitmiseks või paberi valmistamiseks.
Järvel on ka muid probleeme. Sinna satub puhastamata reovett ja naftapuurimine reostab järve toornaftaga.
Suur osa järve kaldast on saastunud jäätmetega.
Vale värvipilt, mis näitab järve reostust: Tume laigud sinakas piirkonnas on naftalekkeid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Maracaibo järv?
V: Maracaibo järv on suur mahlakas tõusu- ja mõõnalaht (või tõusu- ja mõõnasuudme) Venezuelas.
K: Mis ühendab Maracaibo järve Kariibi merega?
V: Maracaibo järve ja Kariibi merd ühendab 55 km pikkune kanal.
K: Miks nimetatakse Maracaibo järve sageli pigem järveks kui laheks või laguuniks?
V: Hoolimata sellest, et Maracaibo järv on tõusu- ja mõõnalaht, nimetatakse teda sageli järveks, sest ta on väga suur ja omapärane.
K: Kuidas nimetatakse linna, mis asub Maracaibo järve ja Kariibi merd ühendava kanali idaküljel?
V: Kanali idaküljel asuva linna nimi on Maracaibo.
K: Milline jõgi on suurim Maracaibo järve suubuv jõgi?
V: Suurim Maracaibo järve suubuv jõgi on Catatumbo jõgi, mis on 500 km pikk.
K: Kas Maracaibo järve põhjaosa on magevee või magevee?
V: Maracaibo järve põhjaosa on magevee.
K: Kas Maracaibo järves on saari?
V: Jah, Maracaibo järves on palju saari.
