Maracaibo järv (hispaania keeles Lago de Maracaibo) on suur mahlakas loodealune laht (või loodealune suudmeala) Venezuelas. See on "Kariibi mere sissevool". Sageli nimetatakse seda pigem järveks kui laheks või laguuniks. Põhjaosas ühendab seda 55 km pikkune kanal Kariibi merega.
Järv on saanud oma nime Maracaibo linna järgi, mis asub selle kanali idaküljel. Maracaibos on see kanal umbes 8,5 km lai. Seda kanalit ületab kindral Rafael Urdaneta sild. See on üks maailma pikimaid sildu.
Järve pindala on umbes 160 km × 110 km (68 mi). Järve suubub 135 jõge. Neist suurim on Catatumbo jõgi, mis on 500 km pikk. Teised on Escalante jõgi ja Chama jõgi.
Järve põhjaosas on hapu vesi. Järve lõunaosas on magevesi. Järves on palju saari.
Geograafia ja mõõtmed
Maracaibo piirkond on üks Lõuna-Ameerika suurimaid siseveekogude ja lahe süsteeme. Järve pindala hinnatakse ligikaudu 13 000–13 500 km² ümber (olenevalt mõõtmise viimist ja madalaveeliste alade arvestusest). Selle mõõtmed võivad varieeruda sõltuvalt veetasemest: laius võib kohati ulatuda sadadesse kilomeetritesse ja järv on suhteliselt madal – sügavused on valdavalt väikese ja keskmise sügavusega, harvem ulatuvad kümnete meetriteni.
Hüdroloogia ja ökosüsteem
Maracaibo süsteemis tekib tugev soolasuse gradiient: põhja poole, kus on ühendus Kariibi merega, on vesi brakiinne-soolasem, lõunaosas aga domineerib magevesi, sest sinna suubub palju jõgesid. Järves ja selle suudmealadel on laialdaselt mangroove, niiskeid rannikualasid ja mitmekesine kalastik. Alal leidub palju väikesaari ja lahesoppe, mis on olulised nii linnustikule kui kalade paljundusaladele.
Catatumbo ja eripärane ilmastik
Maracaibo järvest ümbritsevala on maailmas kuulus Catatumbo välgu poolest – pidevate äikesetormide nähtus Catatumbo jõe suudme läheduses. Seda nähtust iseloomustab väga suur välkude sagedus ja see on nähtav palju ööpäevi aastas. Catatumbo välk on tähtis ka kohalikule kultuurile ja seda on uuritud nii meteoroloogiliselt kui elektrodünaamiliselt; põhjustena peetakse vastuolulisi tegureid nagu eriline topograafia, niiske õhk ja kohalikud tuuleolud.
Inimtegevus, suhted ja keskkonnaprobleemid
Maracaibo piirkond on Venezuela üks tähtsamaid majanduspiirkondi: siin asub suur nafta- ja gaasitööstus, Maracaibo linn on oluline sadama- ja tööstuskeskus ning järvega seotud veetransport on regionaalselt tähtis. Alates 20. sajandist on järve ümbruses toimunud ulatuslikud naftaraundid ja puurimine, mis on toonud majanduslikku kasu, kuid ka keskkonnaprobleeme: õlireostus, eutrofeerumine, mangroovialade hävinemine ja veekvaliteedi halvenemine.
Lisaks tööstusmõjudele mõjutavad järve vesikonda ka põllumajanduslik reostus, setete lisandumine ja linna-äärne areng. Need tegurid on piirkonna bioloogilise mitmekesisuse ja kohalike kalavarude jaoks murettekitavad.
Infrastruktuur ja kultuur
Kindral Rafael Urdaneta sild (Puente General Rafael Urdaneta) on tähtis ühendus Maracaibo linna ja järve teisel kaldal paiknevate piirkondade vahel. Sild on üks pikkadest üleveesildadest maailmas ja oluliselt lühendab transpordiaega. Maracaibo linn ise on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline keskus, kus kajastub piirkonna põllumajanduslik ja naftapõhine areng ning rikas muusikaline traditsioon.
Oluline teada
- Maracaibo süsteem ühendab nii mage- kui ka soolaseid veekihte, mistõttu on tegemist eripärase ökosüsteemiga.
- Catatumbo välk on unikaalne meteoroloogiline nähtus, mis meelitab teadlasi ja turiste.
- Naftatööstuse mõju on tugev – see on toonud majandustulu, kuid ka keskkonnaprobleeme, mille lahendamine on piirkonna jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline.
Kui soovite, võin lisada ka täpsemaid kaarte, andmeid sügavuse ja veehulka kohta või kirjeldada peamisi liike, mis Maracaibo ökosüsteemis elavad.
