Duckweed
Angerjapuu, vesilääts või loorber on mageveekogude veetaimed. Nad ujuvad seisvas või aeglaselt liikuvas magevees ja märgaladel. Neid on viis perekonda, milles on kokku 33-38 liiki.
Need taimed on väga lihtsad: Neil puudub ilmne vars või lehed. Suurem osa iga taimest on väike organiseeritud "tallus" või "frond" struktuur, mis on vaid mõne raku paksune. Sageli on sellel õhutaskud ja see ujub veepinnal või veepinna all. Mõnel taimel puudub juur ja mõnel on üks või mitu lihtsat juurestikku.
Paljunemine toimub tavaliselt suguvõimetult. Vahetevahel toodetakse kolm pisikest õit, mis on mõeldud suguliseks paljunemiseks. Nendel õitel on kaks õietuppe ja üks õietupp. Sellest juhuslikust paljunemisest saadakse õhukotis olevad seemned, mis hõljuvad. Pardikakäpa perekonna Wolffia õis on väikseim teadaolev, vaid 0,3 mm pikkune.
Üksikud pardiputke (Lemna gibba) taimed külgvaates ja altpoolt näitavad, kui lihtsad need taimed on.
Pardivetikate ökoloogia
Toitainete saamine on veetaimede jaoks oluline tegur. Pardalehti leidub tavaliselt viljakates, isegi eutroofsetes tingimustes. Neid võivad levitada veelinnud ja väikesed imetajad oma jalgade ja kehaga ning liikuva veega. Pideva hoovuse või ülevooluga vees kanduvad taimed veekanalites alla ja ei kasva nii tihedalt. Mõnes kohas põhjustab ilmastik taimede tugevat paljunemist, kui veevool on väike. Siis kanduvad nad ära, kui järgnevad vihmaperioodid.
Pardileht on veelindude jaoks oluline valgurikas toiduallikas. See sisaldab rohkem valku kui sojaoad. Pisikesed taimed pakuvad katet paljudele väikestele veeliikidele. Veekogude liigid, nagu särge ja kalad, näiteks sinikaelad, kasutavad taimi varjualusena.
Taimed võivad eemaldada nitraate, kui neid kasvatatakse, ja pardipaju on bioremediatsiooniprotsessis oluline, sest nad kasvavad kiiresti, absorbeerides liigseid mineraalseid toitaineid, eriti lämmastikku ja fosfaate. Neil põhjustel on neid reklaamitud kui kasutamata väärtusega veepuhastusvahendeid.
Angerjamaad võib kasutada reoveepuhastuses toksiinide püüdmiseks ja lõhnade kontrollimiseks. Kui mürkide eemaldamiseks säilitatakse pardipaju vaip, takistab see ka vetikate teket ja kontrollib sääskede paljunemist.
Need taimed võivad mängida rolli ka vee säilitamisel, sest vee aurustumine väheneb, kui seda võrrelda sarnase suurusega selge pinnaga veekogu aurustumise kiirusega.
Teadusuuringud ja rakendused
2008. aasta juulis teatas USA energeetikaministeeriumi (DOE) ühine genoomiinstituut, et ühenduse sekveneerimisprogramm rahastas hiiglasliku pardiputke (Spirodela polyrhiza) genoomi sekveneerimist. See oli 2009. aastal DOE jaoks esmatähtis projekt. Uurimistöö eesmärk oli hõlbustada uusi biomassi- ja bioenergiaprogramme.
Pardileht on hea kandidaat biokütuseks, sest see kasvab kiiresti, toodab pindalaühiku kohta viis kuni kuus korda rohkem tärklist kui mais ja ei aita kaasa globaalsele soojenemisele. Erinevalt fossiilsetest kütustest eemaldab pardivetikad atmosfäärist süsinikdioksiidi, selle asemel et seda lisada.
Angerjamaad filtreerivad looduslikest veekogudest, märgaladest ja reoveest saasteaineid (bakterid, lämmastik, fosfaadid).
· 
Tavaline pardipunane rohi Hispaanias, Galiitsias
· 
Lemna minor
· 
Lemna trisulca
· 
Lemna gibba
· 
Spirodela polyrhiza
· 
Mitmete kalju küpressidega ääristatud vesi, mida ääristavad mitmed kalju küpressid.
· 
Pardid ja pardivõrsed
· 
Loomadele toidu tootmiseks kasvatatakse katsepaigaldises pardiputke.
Seotud leheküljed
- Fütoremediatsioon
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on pardipõllud?
V: Pardilehed on mageveetaimed, mis ujuvad seisvas või aeglaselt liikuvas magevees ja märgaladel.
K: Mitu sugukonda on parditaimedel?
V: Pardiliivate perekondi on viis.
K: Milline on parditaimede struktuur?
V: Suurem osa igast pardivetikataimest on väike organiseeritud "talli" või "frond" struktuur, mis on vaid mõne raku paksune. Sellel on sageli õhutaskud ja see ujub veepinnal või veepinna all. Mõnel taimel ei ole juurestikku ja mõnel on üks või mitu lihtsat juurestikku.
K: Kuidas paljunevad pardiputked?
V: Harilikud rohttaimed paljunevad tavaliselt suguta, pungi moodustamise teel. Suguliseks paljunemiseks toodavad nad aeg-ajalt kolm pisikest õit, millel on kaks õietuppe ja mastiil. Selle paljunemise käigus tekib õhukotis olev seeme, mis hõljub.
K: Mitu liiki pardiputke on olemas?
V: Kokku on 33-38 liiki pardiputke.
K: Millisel pardipilliroo perekonnal on kõige väiksem õis?
V: Pardipillide perekonnal Wolffia on väikseim teadaolev õis, mis on vaid 0,3 mm pikk.
K: Milline on kõige silmatorkavam tunnus, mis pardivõrsetel puudub?
V: Parditaimedel puudub ilmne vars või lehed.
