Nepotism: mis see on — määratlus, ajalugu ja mõju

Nepotism on see, kui võimul olev isik annab töökohti oma sugulastele. See tuleneb keskaegsete paavstide praktikast, kes nimetasid oma vennapoegi tähtsatele ametikohtadele. Nepote on itaalia keeles "vennapoeg".

Näiteks paavst Callixtus III, Borgia perekonna pea, tegi kaks oma vennapoega kardinalideks; üks neist, Rodrigo, kasutas hiljem oma kardinalipositsiooni hüppelauana paavstiametisse, saades paavst Aleksander VI-ks. Seejärel tõstis Aleksander oma armukese venna Alessandro Farnese kardinaliks; Farnesest sai hiljem paavst Paulus III. Paul III oli kurikuulus nepotist. Kui ta 1534. aastal paavstiks valiti, nimetas ta kaks 14- ja 16-aastast vennapoega kardinalideks.

Lõplikult lõpetati see tava, kui paavst Innocentus XII andis 1692. aastal välja bulla Romanum decet Pontificem. See paavsti bulla keelas paavstidel igal ajal annetada mõisaid, ametikohti või sissetulekuid ühelegi sugulasele, välja arvatud see, et üks kvalifitseeritud sugulane (maksimaalselt) võis saada kardinaliks.

Tänapäeva maailmas peetakse nepotismi vääraks ja see on vastuolus teenete põhimõttega, mille kohaselt parim inimene saab töökoha (meritokraatia). Itaalia-sugustes riikides laialt levinud nepotismi vastu väidetakse, et see kahjustab riigi majandust, kuigi seda on raske tõestada.

Määratlus ja päritolu

Nepotism tähendab eelistuste andmist sugulastele või lähedastele, eriti juhtivates ametites ja avalikus teenistuses. Mõiste tuli ladina sõnast nepos (vennapoeg) ja selle kaudu itaalia sõnast nepotismo. Ajalooliselt seostub termin eriti kirikuvõimu ajalooga, kus paavstid ja teised vaimulised jagasid kõrgeid positsioone pereliikmetele, et kindlustada mõjuvõimu ja varade säilimist perekonnas.

Ajaloolised ja tänapäevased näited

Lisaks paavstide praktikatele on nepotismi näiteid ka monarhia ajaloos, aristokraatias ja hiljem ka poliitilises ja ärilises elus. Kaasaegses demokraatias väljendub see sageli nii avalikus halduses kui erasektoris: ametikohad, lepingud ja edutamised antakse eelistatult sugulastele või sõpradele, mitte lähtuvalt kvalifikatsioonist.

Mõjud ja argumendid

Nepotismi peetakse probleemiks mitmetel põhjustel:

• Tõhususe ja pädevuse langus: tööpostidele võivad sattuda vähem pädevad inimesed, mis vähendab organisatsiooni või asutuse toimimist.
• Motivatsiooni ja moraali langus: teenete alusel töötavate inimeste motivatsioon võib langeda, kui näha, et edutamine ei ole õiglane.
• Usalduse kaotus: avalikkuse või klientide usaldus institutsiooni vastu väheneb, kui eelistused pole läbipaistvad.
• Majanduslik kahju: pikaajalised uuringud näitavad seoseid korruptsioonivõimaluste ja majanduskasvu aeglustumise vahel, kuigi konkreetse mõju kvantifitseerimine on keeruline.

Samas on ka neid, kes toovad välja teise nurga: peresidemed võivad soodustada usaldust ja lojaalsust, mis mõnes olukorras tõepoolest suurendab organisatsiooni stabiilsust. See seletus aga ei õigusta ebaõiglasi praktikad ega kõrvalda vajadust läbipaistvate ja konkurentsipõhiste värbamisprotsesside järele.

Kuidas nepotismi vähendada

Paljud riigid ja organisatsioonid on võtnud kasutusele meetmeid nepotismi piiramiseks. Need hõlmavad:

• Sihipärased seadused ja eeskirjad, mis keelavad huvide konflikti ning nõuavad ametnike sugulussidemete avalikustamist.
• Läbipaistvad värbamis- ja edutamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse kandidaate erapooletult.
• Sõltumatu juhtkond ja personaliosakond, kes vastutab valikute aususe üle.
• Korruptsioonivastane järelevalve, whistleblower-kaitse ja avalikud aruandlussüsteemid.
• Kultuurilised ja hariduslikud algatused, et tugevdada teenete ja avaliku hüve väärtust ühiskonnas.

Raskused mõistmiseks ja mõõtmisel

Nepotismi mõju majandusele ja ühiskonnale on keeruline täpselt mõõta. Probleem seisneb sageli varjatud suhtetes, raskustes eristada kvalifitseeritud pereliikme palkamist nepotismist ning andmete puudumises. Empiirilised uuringud kasutavad sageli proxy-mõõdikuid (näiteks töökoha vahetuse kiirus, ametnike sugulussuhete esinemissagedus), kuid põhjus-tagajärg seoste tõendamine jääb keeruliseks.

Kokkuvõte

Nepotism on ajalooliselt juurdunud nähtus, mille nimi ja kujunemine on tihedalt seotud keskaegse kiriku praktikatega. Kaasaegses ühiskonnas nähakse seda üldiselt ebaõiglase ja kahjuliku nähtusena, mis nõuab regulatsiooni ja läbipaistvust, et tagada teenetel põhinev töökohtade jaotus ning säilitada avalik usaldus. Samal ajal on oluline mõista ka konteksti ja võtta arvesse praktilisi meetmeid, mis vähendavad väärpraktikaid ilma tarbetult piiramata pere- ja väiksemaid usalduspõhiseid koosteesuhteid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on nepotism?

K: Kust tuleb sõna "nepotism"?

K: Millised on mõned näited nepotismi kohta ajaloos?

K: Kuidas nepotismi praktika lõpuks lõpetati?

K: Miks peetakse tänapäeval nepotismi vääraks?

K: Kuidas mõjutab nepotism riigi majandust?

Otsing