Pakistani parlament Majlis-e-Shoora struktuur ja ülesanded

Pakistani parlament, ametlikult tuntud kui Majlis-e-Shoora (urdu: مجلس شوری, nõuandjate nõukogu urdu ja pärsia keeles, kuigi nimetatakse ka "parlamendiks") on Pakistani föderaalne ja kõrgeim seadusandlik organ. See on Pakistani kahekojaline föderaalne seadusandlik kogu, mis koosneb senatist (ülemkoda) ja rahvusassambleest (alamkoda). Pakistani 1973. aasta põhiseaduse artikli 50 kohaselt kuulub nõukogusse ka Pakistani president.

Struktuur

Majlis-e-Shoora koosneb kahest kojast:

Rahvusassamblee (National Assembly) — alamkoda, kuhu kuulub kokku 342 liiget: 272 otsevalitud üldkoha esindajat, 60 naistele reserveeritud kohta ja 10 mitte-muslimitele reserveeritud kohta. Rahvusassamblee liikmed valitakse enamasti otsese häälteenamuse (first-past-the-post) teel ja nende ametiaeg on tavaliselt viis aastat.
Senat (Senate) — ülemkoda, mis esindab provintse ja föderaalseid üksusi. Senati liikmete ametiaeg on kuus aastat ning valimisperiood on liigendatud nii, et iga kolme aasta järel vahetub pool senatist. Senat valitakse peamiselt provintside assambleede (ja teatud föderaalseid esindusi) kaudu ning selle eesmärk on tagada provintside võrdne esindatus föderaalsel tasandil.

Peamised ülesanded ja volitused

Seadusandlus: parlament väljatöötab, arutab ja kiidab heaks seadusi. Enamus seadusandlusest võib algatada kumbki kogu, kuid rahandusalased eelnõud (money bills) algatatakse tavaliselt Rahvusassamblees.
Eelarve ja rahandus: Majlis-e-Shoora heaks kiidab riigi eelarve ja jälgib avaliku raha kasutamist. Eelarve- ja maksualased küsimused on Rahvusassamblee pädevuses.
Valitsuse järelevalve: parlament kontrollib täidesaatvat võimu — esitatakse küsimusi ministritele, algatatakse uurimisi ja kontrollitakse poliitikaid. Riigikogu komiteed mängivad siin olulist rolli.
Valitsuse moodustamine ja usaldus: Rahvusassamblee valib peaministri ning võib valitsuse vastu esitada umbusaldusavalduse (no-confidence), mis võib viia valitsuse lahkumiseni.
Põhiseaduse muutmine: põhiseaduse muudatused nõuavad parlamendi poolset heakskiitu vastavalt sätestatud protseduuridele ehk sageli suuremat häälteenamust.
Rahvusvahelised lepped ja ratifikatsioon: teatud rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid peab parlament ratifitseerima või sellele heakskiitu andma.
President ja erakorralised volitused: kuigi president kuulub formaalselt Majlis-e-Shoorasse ja tal on teatud konstitutsioonilised õigused (näiteks seaduste kinnitamine või tagasisaatmine), on tema roll enamasti pidurdatud ja sageli tegutseb president peaministri nõuannete alusel.

Seadusandliku protsessi põhipunktid

Eelnõu võib algatada parlamendi liige, komitee või valitsus. Kui eelnõu läbib ühe koja komisjonilise läbiarutuse ja hääletuse, liigub see teise kojasse edasiseks arutamiseks. Raha- ja eelarveeelnõud peavad algama Rahvusassamblees; Senat saab neid arutada, kuid lõplik otsus jääb tavaliselt Rahvusassamblee pädevusse. Kui kahes kojas tekib vastuolu, võib presidendi kutsel kokku kutsuda ühissessiooni (joint sitting), et erimeelsusi lahendada.

Komiteede roll

Parlamendis tegutsevad mitmed püsivad ja erikomisjonid (standing and select committees), mille ülesanne on uurida poliitikaid, kontrollida ministeeriumide tegevust, kutsuda tunnistajaid ja ette valmistada detailsed aruanded. Komiteede toimimine suurendab seadusandluse kvaliteeti ja valitsuse aruandekohustust.

Keeled, istungid ja immuniteedid

Parlamendisaadikute töökeelteks on tavaliselt Urdu ja Inglise. Parlamendiliikmetel on teatud õiguslikud immuniteedid sõnavõttude eest istungites, et tagada vaba poliitiline arutelu; need õigused on reguleeritud põhiseaduse ja parlamendi reeglitega.

Ajaloost ja tähtsusest

Majlis-e-Shoora kui tänapäevane institutsioon põhineb Pakistanile 1973. aastal vastu võetud põhiseadusel, mis fikseerib riigi seadusandliku süsteemi ja jagab võimu täidesaatva ja kohtuvõimuga. Parlament on demokraatliku kontrolli ja föderaalse koostöö keskne koht — ühtlasi koht, kus arutatakse riigi suurimaid poliitilisi ja sotsiaalseid küsimusi.

Praktiline tähendus

Majlis-e-Shoora kaudu väljendub kodanike poliitiline esindatus: Rahvusassamblee liikmed valitakse otseselt valimistel, reservkohad tagavad naiste ja vähemuste esindatuse, senat aga kaitseb provintside huve ja soodustab föderaalseid kompromisse. Parlamendi tegevus — eelarved, seadused, uurimised ja avalikud arutelud — kujundab otseselt Pakistanis elavate inimeste igapäevaelu ja riigi pikemaajalist arengut.

Kirjelduses toodud põhipunktid annavad ülevaate Majlis-e-Shoora struktuurist ja ülesannetest. Detailid (nt liikmeskonna jaotus, valimisprotseduurid või hilisemad põhiseaduslikud muudatused) võivad aja jooksul muutuda, mistõttu konkreetsete andmete (nt kohaarvud või viimased reformid) täpsustamiseks on soovitatav kontrollida värskemaid allikaid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Pakistani parlamendi ametlik nimi?

V: Pakistani parlament on ametlikult tuntud kui Majlis-e-Shoora.

K: Mida tähendab Majlis-e-Shoora urdu ja pärsia keeles?

V: Majlis-e-Shoora tähendab urdu ja pärsia keeles nõunike nõukogu.

K: Kuidas on Pakistani parlament üles ehitatud?

V: Pakistani parlament on üles ehitatud kahekojalise föderaalse seadusandliku organina, mis koosneb senatist (ülemkoda) ja rahvusassambleest (alamkoda).

K: Kas Pakistani president on osa parlamendist?

V: Jah, vastavalt 1973. aasta Pakistani põhiseaduse artiklile 50 kuulub nõukogu koosseisu ka Pakistani president.

K: Milline on senati roll Pakistani parlamendis?

V: Senat (ülemkoda) vastutab Pakistani provintside ja territooriumide esindamise eest ning tagab võrdse esindatuse parlamendis.

K: Milline on Rahvusassamblee roll Pakistani parlamendis?

V: Rahvusassamblee (alamkoda) vastutab Pakistani rahva esindamise ja õigusaktide vastuvõtmise eest.

K: Milline on Pakistani parlamendi tähtsus?

V: Pakistani parlament on Pakistani föderaalne ja kõrgeim seadusandlik organ, mis vastutab riigi seaduste ja poliitika väljatöötamise eest.