Tasmaania peaminister on Austraalia Tasmaania osariigi valitsusjuht. Tavaliselt nimetab oma partei või koalitsioon, millel on alamkojas ehk House of Assembly's kõige suurem toetus, oma juhi peaministriks. Seejärel palub Tasmaania kuberner (monarhi esindaja osariigis) nimetatud liidril moodustada valitsus ja tegutseda kuberneri peamise nõunikuna. Will Hodgman (linku jätsime originaaltekstist) vannutati ametisse 31. märtsil 2014. aastal ja oli Tasmaania peaminister aastatel 2014–2020. Praegune peaminister on Jeremy Rockliff (Austraalia Liberaalne Partei), kes astus ametisse 8. aprillil 2022.

Roll ja volitused

Tasmaania peaministri põhifunktsioonid ja volitused hõlmavad:

  • valitsuse juhtimist ja poliitilise suuna määramist;
  • ministrite nimetamist ja nende töökorralduse koordineerimist koos kubernerile antavate soovitustega;
  • valitsuse istungite ehk kabineti juhtimise ning kollektiivse poliitika kujundamise eest vastutust;
  • riigi eelarve algatamist ja esitlemist parlamendile;
  • osariigi esindamist liiduvõimu, teiste osariikide ja rahvusvahelisel tasandil (nt läbirääkimistel liiduvõimuga või valdkondlikel foorumitel);
  • sõltuvalt olukorrast kubernerile parlamendi laialisaatmise ja uute valimiste välja kuulutamise soovituse esitamist;
  • poliitiline vastutus parlamendile: jäämine ametisse sõltub alamkoja toetuse säilitamisest.

Nimetamine ja ametisse asumine

Konstitutsioonipõhised ja tavaalased reeglid määravad, et kuberner nimetab peaministri – tavaliselt on see alamkoja enamus- või juhtiv koalitsiooni liider. Peaminister on enamasti alamkoja liige; siiski on ajalooliselt olnud juhtumeid, kus peaminister tuli ülemkojast (Legislative Council). Peaministri ametiaeg kestab seni, kuni tal on parlamendi toetus või kuni ta ise tagasi astub või kuberner parlamendi piiratud tingimustel laiali saadab.

Ametialane vastutus ja tava

  • Kollektiivne vastutus: kogu kabinet vastutab parlamendi ees valitsuse poliitika eest ning minister peab toetama käimasolevat kabineti otsust või astuma tagasi;
  • Parlamendi usaldus: valitsus peab säilitama alamkoja usalduse; usaldushääletuse kaotamine võib viia peaministri või kogu valitsuse tagasiastumiseni;
  • Kriisijuhtimine: peaminister koordineerib osariigi vastust hädaolukordadele (nt loodusõnnetused) ja esindab Tasmaaniat suhtluses liiduvõimuga;
  • Poliitiline juhtimine: peaminister kujundab ministrite tööprioriteete ning esitab tähtsamaid seadusandlikke algatusi parlamendile.

Ajalugu ja institutsiooniline areng

Tasmaania poliitiline süsteem kujunes välja läänelist tüüpi vastutustundliku valitsusega alates 19. sajandi keskpaigast. Enne 1890. aastaid puudus stabiilne erakondlik süsteem ning poliitika toimus sageli isikute ja rühmade tasandil. Alates 1890.–1920. aastatest hakkasid poliitilised parteid järjest enam kujunema ja konsolideeruma, mistõttu peaministriks hakkasid tavapäraselt saama parteide juhid, mitte üksikud isikutel põhinevad koalitsioonid. Varasematel perioodidel nimetati peaministrid mõnikord ka ülemkojast (Legislative Council), kuid tänapäeval on reegel, et peaminister pärineb alamkojast.

Eripärad tänases poliitikas

Tasmaania valitsuse suurus ja parlamendi struktuur, samuti alamkoja valimissüsteem (Hare‑Clark proportsionaalne süsteem) soodustavad tihti väiksemate parteide mõju ja mõnikord nõuavad koalitsioonide või vähemusvalitsuste moodustamist. See tähendab, et peaministri juhitav valitsus peab tihti otsustega konsulteerima ja läbirääkimisi pidama, et tagada püsiv enamuspartei või koalitsiooni tugi.

Riigi poliitika ja valitsemise üksikasjad sõltuvad nii kohalikest seadustest kui ka konventsioonidest, kuid peaministri keskne roll Tasmaania siseriiklikus juhtimises – valitsuse juhtimine, parlamendile aruandmine ja kuberneri nõustamine – on alaline ja võtmetähtsusega.