Commonwealth Liberal Party (CLP) oli Austraalias tegutsenud poliitiline partei aastatel 1909–1917, tuntud ka nimega The Fusion või Deakinite Liberaalne Partei. See partei sündis kui peamine organisatsiooniline ühendus vastukaaluks tugevale Austraalia Tööparteile ning on üks otseseid eellasi tänapäevasele Austraalia Liberaalsele Partei.
Partei tekkis pärast seda, kui 1908. aastal asutatud Austraalia Tööpartei suutis kiiresti poliitilise mõju kasvatada. Äri- ja kaitsehuvide esindajad ning protektsionistlikud ja antisotsialistlikud jõud otsustasid ühineda, et takistada Tööpartei edasist võimule tulekut. Selle tulemusena liitusid protektsionistlikud pargid ja antisotsialistid, mille algatusel moodustus 1909. aastal CLP. Uue erakonna esimene juht oli Alfred Deakin, tema asetäitjaks sai Joseph Cook. Ühinemise käigus lahkus osa liberaalsematest protektsionistidest ning liitus Laboriga, mis näitas, et Fusion ei olnud täielikult ühtne ideoloogiline liitumine.
CLP oli peamiselt keskmise kuni parempoolse poliitilise suunaga, pooldades protektsionistlikku majanduspoliitikat, konservatiivsemaid töö- ja ühiskondlikke seisukohti ning tugevat ärikeelde. Parteile andis toetust suures osas äriringkondade ja anti‑sotsialistlike valijate blokk.
Protektsionistid ja antisotsialistid omasid äsja moodustatud erakonnana esindajatekojas enamust, mis võimaldas neil 1909. aastal nõuda peaminister Andrew Fisheri tagasiastumist; selle tulemusena sai Deakin kolmandat korda Austraalia peaministriks. Kuid vähem kui aasta pärast, 1910. aasta üldvalimistel, kaotas CLP tugeva häältesaagi ja võimule tuli taas Labor.
1913. aasta valimistel asus partei juhina võimu nimelt Joseph Cook, kes võitis valitsuse ühe koha enamusega. Tema valitsus oli aga habras ja 1914. aastal sattus ta rängasse konflikti senatiga seoses tööõiguse ja ametiühingute kohtlemist puudutava seadusandlusega — CLP valitsus läks vastuollu Laboriga kontrollitud Senatiga. Kui Senat keeldus seaduseelnõusid toetamast kahel korral, kasutas Cook põhjust ennetähtaegsete valimiste kuulutamiseks 5. septembril 1914; need olid Austraalias esimesed kahekordse laialisaatmise valimised. CLP jäi nendel valimistel kindlalt kaotajaks ja taas sai võimu Labor.
Esimese maailmasõja lõimumisel suurenes poliitiline pinge konskriptsiooni (sõjaväekohustuse) küsimuses. Novembris 1916 jõudis CLP kokkuleppele peaminister Billy Hughesiga, kes oli pärast sügavat sisepööret sunnitud ALP-st lahkuma, sest toetas I maailmasõja ajal sundkutsumuse poliitikat. Hughes lõi senisest säravamalt sõjateemalise rühmituse National Labor Party ja veebruaris 1917 ühines see rühm CLP-ga, moodustades uue erakonna Austraalia Rahvusliku Partei. Kuigi uues koalitsioonis oli palju endisi liberaale, sai uue partei juhiks Hughes ja Joseph Cook oli tema asetäitja.
CLP pärand on oluline Austraalia parempoolse ja keskmise parteipoliitika arengus: 1917. aasta Rahvusliku Partei kaudu jätkus organisatsiooniline joon tulevaste konservatiivsete ühendustega (sh hilisemad Nationalist ja United Australia Party), mis omakorda andsid aluse 1944. aastal asutatud kaasaegse Liberaalse Partei kokkukuju tekkeks. Seetõttu nimetatakse ajaloolist CLP-d sageli Deakinite Liberaalse Partei, et seda mitte segi ajada nõukogudevälise Austraalia kaasaegse Liberaalparteiga.
- Asutamine: 1909 – protektsionistide ja antisotsialistide ühinemine (The Fusion).
- Juhtimine: Alfred Deakin (esimene juht), hiljem Joseph Cook.
- Olulised valimised: 1910 (suure kaotuse tõi Labouri võim), 1913 (Cook võidab napilt), 1914 (double dissolution, CLP kaotus).
- Lõpp: 1917 – ühinemine National Laboriga ja uue Austraalia Rahvusliku Partei moodustamine.
CLP ajalugu illustreerib varajase Austraalia parteisüsteemi liigset liikuvust, poliitiliste liitude ja lõhede tähtsust sotsiaalsete küsimuste (nagu tööõigus ja sõjaväekohustus) ning seda, kuidas varased parteistruktuurid kujundasid hilisemat parempoolset poliitilist maastikku riigis.
