1877. aasta kompromiss oli pärast Ameerika kodusõda sõlmitud kirjutamata kokkulepe demokraatide, kes valitsesid peamiselt lõunaosa, ja vabariiklaste, kes valitsesid peamiselt põhjaosa, juhtide vahel. Demokraadid nõustusid lahendama 1876. aasta presidendivalimiste vaidluse, lubades Rutherford B. Hayesil saada presidendiks, mitte nende enda kandidaadil Samuel J. Tildenil. Vabariiklased lubasid seejuures eemaldada armee okupeeritud lõunapoolsetelt aladelt, lõpetades sellega rekonstrueerimise ajastu. Demokraadid väitsid, et nad tagavad afroameeriklaste õiguste säilimise, kuid praktikas seda lubadust sageli ei järgitud.

Taust

1876. aasta presidendivalimised olid äärmiselt vaieldavad. Samuel J. Tilden (demokraadid) võitis rahvahääletuse ja kogus esmalt enim elektoraate, kuid 20 elektoraalhäält oli vaidluse all mitmes osariigis — peamiselt Floridas, Louisianas ja Põhja-Carolinas (ja osaliselt Oregonis). Kongressi asutati 15-liikmeline Electoral Commission, mis koosnes 5 kongresmenist, 5 senatisaadikust ja 5 ülemkohtunikust. Komisjon andis lõpuks vaieldavad hääled Rutherford B. Hayesile ning lõplikuks tulemusena sai Hayes 185 elektori häält ja Tilden 184, kuigi Tildenil oli suurem rahvahääletuse toetus. Komisjon hääletas enamasti ridade järgi — olulisel määral mõjutas olukorda ka kohtunike ja poliitiliste nimetamiste tasakaal ning asjaolu, et üks neutraalseks loodetud kohtunik asendus.

Kokkuleppe sisu ja olemus

Oluline on rõhutada, et 1877. aasta kompromiss ei olnud ühekordne ametlik kirjalik leping, vaid pigem mitmepoolne arusaam ja poliitiline kokkulepe, mille sisu on ajalooliselt osaliselt ebaselge. Peamised punktid, mida tavaliselt seostatakse kompromissiga:

  • Föderaalvägede väljatoomine: liidestatud väed eemaldati lõunapoolsetest osariikidest, mis lõpetas otsese föderaalse jõu kasutamise kohalike demokraatlike valitsuste toetamiseks.
  • Valitsuse ametikohustused ja patroneering: Hayes pidi tegema mõningaid kompromisse ametikohtade ja kohaliku poliitilise mõjuga — ajaloolased täpsustavad, et mõned ametikohad ja mõjutusvõimalused anti lõunaosariikide demokraatidele, kuid detailid on vaieldavad.
  • Lubadus kaitsta kodanikuõigusi: demokraadid väitsid, et nad ei ründa afroameeriklaste õigusi, kuid antud lubadused realiseerusid väga nappides tingimustes ja vähese riikliku kontrolli all.

Tagajärjed ja mõju

Kompro-miss tähistas ametlikult rekonstrueerimise lõppu ja oli pöördepunktiks Ameerika Lõuna poliitilises ja sotsiaalses arengus:

  • Rekonstrueerimise lõpp: föderaalsete sõjaväeüksuste lahkumine aitas kohalikel demokraatidel («Redeemers») kiiresti taas kontrolli saavutada.
  • Afroameeriklaste kaitse vähenemine: ilma föderaalsete jõudude ja entusiastliku poliitilise toel kaotasid paljud varem kaitstud õigused praktilise jõu; algas järjestikune seadusandlik ja vägivaldne diskrimineerimine, mis viis lõpuks Jim Crow' õiguseni ja laiaulatusliku röövimiseni (disenfranchisement) — hääleõiguse piiramine, segregatsioon, hirmutamine ja poliitiline väljalülitamine.
  • Pikaajaline majanduslik ja sotsiaalne tagasitõmme: paljud lõunaprovintsid jäid majanduslikult kinniosaks põllumajanduspõhisest, madala arenguga süsteemist (nt sharecropping), mis süvendas rassilist ja klassilist ebavõrdsust.
  • Visioon ja poliitika nihkus: vabariiklaste tähelepanu suundus rohkem tööstusliku arengu, läände laienemise ja põhjaosariikide huvide kaitsmisele; lõuna poliitika jättis väiksema prioriteediga mustanahaliste kodanikuõiguste kaitse.
  • Pikaajaline tagajärg kodanikuõigustele: alates kompromissist kulus peaaegu sajand enne, kui föderaalne valitsus tõsiselt sekkus taas, et murda segregatsiooni ja taastada mustanahaliste kodanikuõigused (keskkonnaiks 1950.–1960. aastate liikumised).

Tõlgendused ja ajaloohinnang

Ajaloolased on lõhestunud kompromissi tõlgendamisel. Mõned näevad seda pragmatilise poliitilise tehinguna, mis vältis konstitutsioonilist kriisi ja võimaldas rahulikku võimuülevõttu; teised kritiseerivad seda kui moraalselt eksiteed, millel olid rängad ja kestvad tagajärjed lõuna afroameerlastele. On ka vaidlusi selle üle, kui teadlikult ja ametlikult paljud lepingutingimused kokku lepiti — paljusid detaile ei dokumenteeritud ja osa sellest pärineb hilisemast poliitilisest jutust.

Kokkuvõte

1877. aasta kompromiss oli otsustav murdepunkt Ameerika rekonstruktsiooniperioodi lõpus: see lõpetas otsese föderaalse jõu kasutamise lõunas ja avas tee demokraatide kontrollile ning rassilise segregatsiooni ja poliitilise väljajätmise pikaajaliseks kehtestamiseks. Kuigi see vältis kohest konfrontatsiooni ja andis Hayesile presidendikoha, oli kompromissi sotsiaalne hind — eriti afroameeriklaste jaoks lõunas — kõrge ning selle mõju tunti Ameerika ühiskonnas veel aastakümneid.