Horvaatia Vabastusliikumine (HOP): ajalugu, Ustaše pärand ja ideoloogia

Horvaatia Vabastusliikumine (horvaadi keeles Hrvatski oslobodilački pokret, HOP) on väike paremäärmuslik erakond Horvaatias. HOP moodustati eksiilis elavate horvaatide poolt. Ustaše oli natsionalistlike ideedega liikumine. Sellel olid ka fašistlikud suundumused. Pärast Teist maailmasõda toimus Ustaše juhtkonna üle tüli. 1956. aastal moodustas Ante Pavelić Buenos Aireses Horvaatia Vabastusliikumise. HOPi eesmärk oli kontrollida algset Ustaše organisatsiooni. Oma juurte tõttu peetakse HOPi laialdaselt Ustaše järeltulijaks. 1990. aastate alguses lagunes Jugoslaavia riik ja selle osad muutusid iseseisvateks vabariikideks. 1991. aastal kolis HOP Zagrebisse ja organisatsioon registreeriti erakonnana. 1997. aastal sattus HOP avalikkuse tähelepanu alla Ustaše juhi Pavelići leinamessi korraldamisega Splitis asuvas Püha Dominići kirikus.

Taust: 20. sajandi keskpaigas tegutsenud Ustaše oli äärmuslik natsionalistlik ja fašistlik liikumine, mis 1941–1945 juhtis Horvaatia natsionaalselt suunatud marionettriiki (Ne sõltumatu Horvaatia riik, NDH) ning on ajalooliselt seotud sõjakuritegude ja rahvusvähemuste vastu toime pandud vägivaldsete tegudega. Pärast sõda põgenesid mitmed Ustaše juhid välismaale; nende hulgas olnud Ante Pavelić osales 1956. aastal väliseksiilis HOPi loomisel.

Organisatsiooni eesmärgid ja tegevus: HOPi algne ambitsioon oli säilitada ja koordineerida Ustaše‑pärandit ning edendada ideedest kantud poliitilist tegevust nii diasporas kui ka hiljem Horvaatias. Organisatsioon on ajaloo jooksul olnud suhteliselt marginaalne ja väikese liikmeskonnaga, kuid teatud rituaalide, mälestusaktide ja poliitilise retoorika kaudu on püüdnud hoida kontakti endiste toetajatega. 1990. aastate poliitiliste muutuste ja Horvaatia iseseisvuse taustal registreeriti HOP ametlikult erakonnana ja osa liikmeid kolis tagasi Zagrebi.

Ideoloogia ja kriitika: HOPi ideoloogiat seostatakse ultranatsionalismi, autoritaarsete vaadetega ja Ustaše pärandi idealiseerimisega. Selle tõttu on organisatsioon saanud laialdast kriitikat nii Horvaatia sise- kui ka rahvusvaheliselt poolt; HOPi tegevust ja mälestustseremooniaid on sageli hukka mõistetud kui äärmuslikke ja ühiskondlikke pingeid õhutavaid. Peavoolu poliitika ja suur osa kodanikkonnast on Ustaše‑pärandit selgelt tauninud ning paljud demokraatlikud institutsioonid on rõhutanud vajadust võidelda totalitaarsete ja rassistlike ideoloogiatega.

Õiguslik ja poliitiline positsioon tänapäeval: HOP on tänapäeval väike ja poliitiliselt ebaoluline jõud, millel puudub märkimisväärne esindatus parlamendis. Organisatsiooni tegevus ja avalikud sündmused on aga jätkuvalt seotud vastuoludega ning meelitanud meedia ning poliitilist tähelepanu, eriti kui toimuvad mälestusaktid või avalikud ilmingud, mis seostuvad Ustaše figuuride ja sümboolikaga. Paljud avaliku elu tegelased, ajakirjandus ja kodanikeühendused jälgivad hoolikalt selliste rühmituste tegevust ning kutsuvad üles demokraatlike väärtuste ja inimõiguste kaitsele.

Lõppsõna: HOPi ajaloo ja tegevuse mõistmiseks on oluline eristada selle marginaalset tänapäevast poliitilist rolli ning laiemat ajaloolist konteksti, mis hõlmab Ustaše kurikuulsat pärandit Teise maailmasõja ajal. Arutelu HOPi ja sarnaste rühmituste üle puudutab laiemalt küsimusi mälestuse, vastutuse ja demokraatlike normide hoidmise kohta ühiskonnas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Horvaatia vabastusliikumine?

K: Kes moodustasid Horvaatia Vabastusliikumise?

K: Mis oli Ustaše liikumine?

K: Millised tülid tekkisid pärast Teist maailmasõda Ustaše juhtkonna osas?

K: Millal moodustati Horvaatia Vabastusliikumine Buenos Aireses?

K: Mis oli Horvaatia Vabastusliikumise eesmärk?

K: Miks peetakse HOPi laialdaselt Ustaše järeltulijaks?

Otsing