Rahvuslik Tööpartei (Austraalia 1916–1917) — Billy Hughesi lühike ülevaade
Lühike ülevaade Rahvuslikust Tööparteist (Austraalia 1916–1917): Billy Hughesi lahkumine ALP-st, ajateenistusvaidlus, CLP-ga ühinemine ja mõju Austraalia poliitikale.
Rahvuslik Tööpartei oli lühiajaline parlamentaristlik rühm ja parteieelses mõttes eraldunud fraktsioon Austraalias, mis eksisteeris 1916.–1917. aastal—praktiiliselt vaid paar kuud pärast 1916. aasta sügist. Selle asutas peaminister Billy Hughes 1916. aasta novembris pärast üht olulist sisepoliitilist lõhestumist tööpartei sees.
Taust ja lõhestumine
Esimene maailmasõda ja eriti küsimus ajateenistuse kehtestamisest tekitasid Austraalias sügavaid lõhesid. Hughes, kes oli enne juhti Austraalia Tööpartei (ALP) ja oli peaminister, toetas sund-ajateenistuse (konskriptsiooni) kehtestamist sõja jõustamiseks. 28. oktoobril 1916 toimunud rahvahääletusel lükkas enamus valijaid ajateenistuse ettepaneku tagasi; see tulemus viis poliitilise vastasseisuni partei sees ja nõrgestas Hughesi positsiooni.
Asutamine ja lühike tegevus
- 15. septembril 1916 otsustas Uus-Lõuna-Walesi Tööpartei (NSW Labor) Hughesi ja tema toetusliikumise kohta karmilt ning see protsess kehtestas pinged.
- 14. novembril 1916 lahkus või heideti Hughes koos umbes 24 parlamendiliikmega ALP fraktsioonilt; ülejäänud 43 liiget avaldasid soovi, et Hughes ei jätkaks nende juhina.
- Hughes ja tema järgijad moodustasid seejärel iseseisva rühmituse, mida tavaliselt nimetatakse Rahvuslikuks Tööparteiks, ning asusid valitsema vähemusvalitsusena Joseph Cooki juhitud Commonwealth Liberal Party (CLP) parlamentaristliku toetuse najal.
Põhimõtted ja toetus
Rahvuslik Tööpartei keskendus peamiselt sõjalisele ja rahvuslikule eesmärgile—eelkõige konskriptsiooni ja sõjalise pingutuse suurendamisele I maailmasõja aegu. Samal ajal soovisid Hughesi järgijad kujundada uut parteid, mis oleks „rahvuslane“ ning mõningal määral ka sotsiaalselt radikaalne; see tähendas kompromissi sõjameelsete aastaeesmärkide ja traditsioonilise tööliikumise sotsiaalsete nõudmiste vahel.
Parteil puudus aga tõsine organisatsiooniline alus: see ei olnud kunagi korralik erakond hierarhia, artikuleeritud liikmeskonna või ulatusliku erakontorivõrgustikuta. Selle toetus tuli peamiselt mõnelt ametiühingu ametnikult ja eraldi Tööpartei harukontoritelt, eriti Lääne-Austraalias ja Tasmaanias.
Ühinemine ja poliitiline mõju
Rahvusliku Tööpartei sõltuvus Commonwealth Liberal Party toetusest tegi selgeks, et püsiva poliitilise jõuna eraldiseisev rühm ei püsi kaua. 1917. aastal ühines see rühm formaalselt konservatiivsema partneriga ja neist sai uus, tugeva parema-keskme partei, Austraalia Rahvuslik Partei, mille juhiks sai Hughes. See liit andis aluse hilisemale poliitilisele võimule: uue partei juhtimisel võideti 1917. aasta valimised ning see kujundas Austraalia poliitikat aastaid edasi.
Pärand
Kuigi Rahvuslik Tööpartei ise oli organisatoorselt nõrk ja ajutine, oli selle sündmuslik tähtsus suur: see lõhestas tööpartei, muutis poliitilist maastikku ja tegi Billy Hughesist pikaajalise riigimehe ning uue partei võtmefiguuri. Konskriptsiooni teema jäi Austraalia ühiskonnas tugevalt polariseerivaks ja selle vaidluse tagajärjed kajasid poliitikas veel mitu aastat pärast 1917. aastat.
Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia Rahvuslik Tööpartei alustas kahe eraldi rühmitusena. Üks rühm oli Perthis asuv Labor Solidarity Committee. Teine oli National Labor, mis baseerus kuldväljadel. Need kaks ühinesid 1917. aasta aprillis-mais, mida juhtis endine peaminister John Scaddan. Pärast seda, kui ta kaotas oma koha parlamendis, pöördus partei juhtimise ja juhendamise eest föderaalsete senaatorite Patrick Lynchi, Hugh de Largie ja George Pearce'i poole. Erinevalt föderaalparteist ei liitunud ta CLP-ga ja säilitas oma identiteedi. See töötas koos Rahvusparteiga partneritena.
Partei võitis Lääne-Austraalia osariigi valimistel 1917. ja 1921. aastal kuus kohta 50-st riigikogu koosseisust. Sel perioodil sai ta ka kolm kohta 30-st nõukogu kohast. Kuid 1924. aasta valimistel said nad ainult ühe koha Assamblees ja kaks kohta nõukogus. Hiljem samal aastal võtsid rahvuslased nad üle.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Rahvuslik Tööpartei?
V: National Labor Party oli Austraalia poliitiline partei, mis eksisteeris vaid kolm kuud. Selle moodustas peaminister Billy Hughes pärast seda, kui ta oli Austraalia Tööparteist (ALP) välja tõrjutud.
K: Miks Hughes uue partei moodustas?
V: Hughes moodustas uue partei, sest ta soovis endiselt ajateenistust I maailmasõjaks, mille rahvas oli 1916. aasta hääletusel tagasi lükanud. Ta ja tema järgijad soovisid sotsiaalselt radikaalset ja rahvuslastest erakonda, mis toetaks nende seisukohti.
K: Kui kaua Rahvuslik Tööpartei eksisteeris?
V: Rahvuslik Tööpartei eksisteeris ainult kolm kuud.
K: Kes juhtis Commonwealth Liberal Party (CLP)?
V: Joseph Cook juhtis Commonwealth Liberal Party (CLP).
K: Mis juhtus Rahvusliku Tööparteiga 1917. aastal?
V: 1917. aastal ühines Rahvuslik Tööpartei Commonwealth Liberal Party'ga, et moodustada uus partei nimega Nationalist Party of Australia, mille juhiks oli Hughes.
K: Kas sellel oli mingi organisatsiooniline struktuur?
V: Ei, sellel ei olnud mingit organisatsioonilist struktuuri, kuna see ei olnud kunagi korralik poliitiline partei.
K: Kust nad said toetust?
V: Nad said toetust mõnelt ametiühinguametnikult ja Tööpartei osakonnalt, eriti Lääne-Austraalias ja Tasmaanias.
Otsige