Kreeka Kommunistlik Partei (KKE) — ajalugu, ideoloogia ja tähtsus

Kreeka Kommunistlik Partei (KKE) — sügav ülevaade ajaloost, marksistlik‑leninistlikust ideoloogiast ja erakonna poliitilisest tähtsusest Kreekas läbi 20.–21. sajandi.

Kreeka Kommunistlik Partei (kreeka keeles Κομμουνιστικό Κόμμα Ελλάδας; Kommounistikó Kómma Elládas, KKE) on marksistlik-leninistlik erakond Kreekas. See asutati 1918. aastal algselt nimega Kreeka Sotsialistlik Tööpartei ja võttis oma praeguse nime vastu novembris 1924. KKE on üks vanimaid tänapäeva Kreeka poliitikas tegutsevaid erakondi. Erakond mängis 20. sajandi teisel poolel Kreeka poliitikas ja ühiskonnas väga olulist rolli: ta oli võtmejõud vastupanuliikumistes Teise maailmasõja ajal ning juhtis vasakpoolset relvastatud vastupanu perioodil, mis viis 1946–1949 toimunud Kreeka kodusõjani. Pärast kodusõja lõppu sattus KKE kaotajapoolena repressioonide alla ning partei tegevus oli eri aegadel keelustatud.

Ajaloolised peatükid

• Asutamine ja varajane tegevus (1918–1936): partei tekkis töölisliikumise ja sotsialistlike ideede mõjul pärast Esimest maailmasõda. 1924. aasta ümbernimetamise järel hakkas KKE kujunema Kreeka kommunistlikuks keskuseks.
• Metaxase diktatuur ja II maailmasõda: 1936. aastal kehtestatud autoritaarne režiim surus alla vasakpoolse tegevuse, kuid Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal sai KKE üheks peamiseks jõuks okupatsioonivastases võitluses, olles tähtis osa laiemast EAM/ELAS vastupanuliikumisest.
• Kodusõda ja tagajärjed (1946–1949): sõjajärgsel perioodil juhtis KKE relvastatud vastupanuliikumist (Demokraatlik Arme), mis jäi lõplikult kaotajaks. Selle järel algasid massilised represseerimised, paljud kommunistid läksid pagendusse või salajaselt tegutsema.
• Keeld ja illegaalne tegevus (1949–1974): pärast kodusõda oli KKE mitmel perioodil õiguslikult piiratud või keelatud ning tema liikmed sattusid poliitilisele tagakiusamisele. Ka 1967–1974 valitsenud sõjaväeline junta mõjutas erakonna tegevust ja repressioone veelgi.
• Legaliseerimine ja demokraatiline osalus (alates 1974): pärast diktaatori režiimi kukutamist 1974. aastal lubati partei taas ametlikult tegutseda. Edaspidi on KKE osalenud parlamendi- ja kohalikel valimistel ning hoidnud pidevat rolli vasakpoolsel maastikul.

Ideoloogia ja organisatsioon

KKE järgib klassikalist marksistlik-leninistlikku maailmavaadet: usaldus klassivõitluse kui ajaloo mootorisse, proletariaadi juhtivusse ja ühiskonna ümberkujundamisse sotsialistlikuks. Erakond on püsivalt kriitiline Euroopa Liidu ja NATO suhtes ning pooldab riiklikku kontrolli olulisemate majandussektorite üle, tugevat sotsiaalpoliitikat, tööõiguste kaitset ja avalike teenuste rahalist tagamist. Organisatsiooniliselt on KKE hierarhiline ja distsiplineeritud, kohalike osakondadega üle kogu riigi; oma sõnumite levitamiseks kasutab partei mitmeid väljaandeid (nt päevaleht Rizospastis — Ριζοσπάστης) ning seotud ametiühinguid ja liikumisi (näiteks PAME, mis on tihedalt seotud KKEga).

Poliitiline mõjutus ja roll tänapäeval

KKE on säilitanud stabiilse valijabaasi, sageli moodustades Kreeka vasakpoolse tiiva traditsioonilise „püstihoidja”. Tema populaarsus on kõikumistega, kuid viimastel aastakümnetel on toetust iseloomustanud suhteliselt püsiv osakaal valimistulemustes (tavaliselt mõnede protsendipunktidega eri ajaperioodidel). Erakond on tuntud oma järjekindla vastuseisu neoliberalismile, erasektori laienemisele avalikus sektoris ja rahvusvahelistele sõjalistele liitudel. Samas ei ole KKE olnud viimasel ajal juhtivaks valitsusparteiks, ent tal on märgatav roll opositsioonis, tööliikumises ning sotsiaalsetes kampaaniates.

Erinevused ja lõhed vasakliikumises

KKE on läbi ajaloo kogenud sisepõgenemisi ja ideoloogilisi lahknemisi. Näiteks 1960.–1970. aastatel tekkis KKE-lt eraldunud KKE Interior suund, mis kaldus eurokommunistlikumale ja reformistlikumale lähenemisele ning millest hiljem kujunesid uued vasakpoolsed liidud ja koalitsioonid (nt Synaspismos). Need jagunemised on mõjutanud Kreeka vasakpoolse ruumi arengut ja valimisstrateegiaid kuni tänapäevani.

Tähtsus ja pärand

KKE ajalooline tähtsus on kahel viisil: esiteks kui organiseeritud poliitiline jõud, mis võitles okupatsiooni ja autoritaarsuse vastu ning esindas töölisklassi huve; teiseks kui ideoloogiline jõud, mis on säilitanud marksistlik-leninistliku praktikakava aastakümneid. Erakonna pärand kajastub Kreeka sotsiaalkultuuris, mälus ja poliitilises debatis – eriti tööõiguste, sotsiaalkaitse ja antifašistliku mälu teemadel.

Lõpetuseks

Kokkuvõtlikult on Kreeka Kommunistlik Partei olnud ja on jätkuvalt oluline tegija Kreeka poliitikas: ajaloolise vastupanuliikumise eestvedaja, kodusõja osaline, pikalt marginaliseeritud ja hiljem taasmõjule tulnud erakond, mille ideoloogia ja tegevus mõjutavad nii parlamendipoliitikat kui ka sotsiaalset liikumist. Kuigi tema positsioon ja populaarsus on ajas kõikunud, on KKE püsiv osa Kreeka poliitilisest maastikust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kreeka kommunistlik partei?

K: Millal partei asutati?

K: Millist rolli mängis partei Kreeka vastupanuliikumise ajal?

K: Milline oli partei liikmeskond 1940. aastate keskel?

K: Kas partei osales Kreeka kodusõjas?

K: Millisele poole sattus partei Kreeka kodusõjas?

K: Millal keelustati partei ja millal osales see koalitsioonivalitsuses?

Otsing