Kreeka Kommunistlik Partei (KKE) — ajalugu, ideoloogia ja tähtsus

Kreeka Kommunistlik Partei (kreeka keeles Κομμουνιστικό Κόμμα Ελλάδας; Kommounistikó Kómma Elládas, KKE) on marksistlik-leninistlik erakond Kreekas. See asutati 1918. aastal algselt nimega Kreeka Sotsialistlik Tööpartei ja võttis oma praeguse nime vastu novembris 1924. KKE on üks vanimaid tänapäeva Kreeka poliitikas tegutsevaid erakondi. Erakond mängis 20. sajandi teisel poolel Kreeka poliitikas ja ühiskonnas väga olulist rolli: ta oli võtmejõud vastupanuliikumistes Teise maailmasõja ajal ning juhtis vasakpoolset relvastatud vastupanu perioodil, mis viis 1946–1949 toimunud Kreeka kodusõjani. Pärast kodusõja lõppu sattus KKE kaotajapoolena repressioonide alla ning partei tegevus oli eri aegadel keelustatud.

Ajaloolised peatükid

  • Asutamine ja varajane tegevus (1918–1936): partei tekkis töölisliikumise ja sotsialistlike ideede mõjul pärast Esimest maailmasõda. 1924. aasta ümbernimetamise järel hakkas KKE kujunema Kreeka kommunistlikuks keskuseks.
  • Metaxase diktatuur ja II maailmasõda: 1936. aastal kehtestatud autoritaarne režiim surus alla vasakpoolse tegevuse, kuid Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal sai KKE üheks peamiseks jõuks okupatsioonivastases võitluses, olles tähtis osa laiemast EAM/ELAS vastupanuliikumisest.
  • Kodusõda ja tagajärjed (1946–1949): sõjajärgsel perioodil juhtis KKE relvastatud vastupanuliikumist (Demokraatlik Arme), mis jäi lõplikult kaotajaks. Selle järel algasid massilised represseerimised, paljud kommunistid läksid pagendusse või salajaselt tegutsema.
  • Keeld ja illegaalne tegevus (1949–1974): pärast kodusõda oli KKE mitmel perioodil õiguslikult piiratud või keelatud ning tema liikmed sattusid poliitilisele tagakiusamisele. Ka 1967–1974 valitsenud sõjaväeline junta mõjutas erakonna tegevust ja repressioone veelgi.
  • Legaliseerimine ja demokraatiline osalus (alates 1974): pärast diktaatori režiimi kukutamist 1974. aastal lubati partei taas ametlikult tegutseda. Edaspidi on KKE osalenud parlamendi- ja kohalikel valimistel ning hoidnud pidevat rolli vasakpoolsel maastikul.

Ideoloogia ja organisatsioon

KKE järgib klassikalist marksistlik-leninistlikku maailmavaadet: usaldus klassivõitluse kui ajaloo mootorisse, proletariaadi juhtivusse ja ühiskonna ümberkujundamisse sotsialistlikuks. Erakond on püsivalt kriitiline Euroopa Liidu ja NATO suhtes ning pooldab riiklikku kontrolli olulisemate majandussektorite üle, tugevat sotsiaalpoliitikat, tööõiguste kaitset ja avalike teenuste rahalist tagamist. Organisatsiooniliselt on KKE hierarhiline ja distsiplineeritud, kohalike osakondadega üle kogu riigi; oma sõnumite levitamiseks kasutab partei mitmeid väljaandeid (nt päevaleht Rizospastis — Ριζοσπάστης) ning seotud ametiühinguid ja liikumisi (näiteks PAME, mis on tihedalt seotud KKEga).

Poliitiline mõjutus ja roll tänapäeval

KKE on säilitanud stabiilse valijabaasi, sageli moodustades Kreeka vasakpoolse tiiva traditsioonilise „püstihoidja”. Tema populaarsus on kõikumistega, kuid viimastel aastakümnetel on toetust iseloomustanud suhteliselt püsiv osakaal valimistulemustes (tavaliselt mõnede protsendipunktidega eri ajaperioodidel). Erakond on tuntud oma järjekindla vastuseisu neoliberalismile, erasektori laienemisele avalikus sektoris ja rahvusvahelistele sõjalistele liitudel. Samas ei ole KKE olnud viimasel ajal juhtivaks valitsusparteiks, ent tal on märgatav roll opositsioonis, tööliikumises ning sotsiaalsetes kampaaniates.

Erinevused ja lõhed vasakliikumises

KKE on läbi ajaloo kogenud sisepõgenemisi ja ideoloogilisi lahknemisi. Näiteks 1960.–1970. aastatel tekkis KKE-lt eraldunud KKE Interior suund, mis kaldus eurokommunistlikumale ja reformistlikumale lähenemisele ning millest hiljem kujunesid uued vasakpoolsed liidud ja koalitsioonid (nt Synaspismos). Need jagunemised on mõjutanud Kreeka vasakpoolse ruumi arengut ja valimisstrateegiaid kuni tänapäevani.

Tähtsus ja pärand

KKE ajalooline tähtsus on kahel viisil: esiteks kui organiseeritud poliitiline jõud, mis võitles okupatsiooni ja autoritaarsuse vastu ning esindas töölisklassi huve; teiseks kui ideoloogiline jõud, mis on säilitanud marksistlik-leninistliku praktikakava aastakümneid. Erakonna pärand kajastub Kreeka sotsiaalkultuuris, mälus ja poliitilises debatis – eriti tööõiguste, sotsiaalkaitse ja antifašistliku mälu teemadel.

Lõpetuseks

Kokkuvõtlikult on Kreeka Kommunistlik Partei olnud ja on jätkuvalt oluline tegija Kreeka poliitikas: ajaloolise vastupanuliikumise eestvedaja, kodusõja osaline, pikalt marginaliseeritud ja hiljem taasmõjule tulnud erakond, mille ideoloogia ja tegevus mõjutavad nii parlamendipoliitikat kui ka sotsiaalset liikumist. Kuigi tema positsioon ja populaarsus on ajas kõikunud, on KKE püsiv osa Kreeka poliitilisest maastikust.

Ajalugu

Sihtasutus

Bolševike oktoobrirevolutsioon Venemaal 1917. aastal andis tõuke kommunistlike parteide loomiseks paljudes riikides üle kogu maailma. KKE asutati 4. novembril 1918 kui Kreeka Sotsialistlik Tööpartei (kreeka keeles: Σοσιαλιστικό Εργατικό Κόμμα Ελλάδας, Sosialistikó Ergatikó Kómma Elládas; lühend: ΣΕΚΕ, SEKE). Erakonda juhtis viieliikmeline keskkomitee. Komiteesse kuulusid Nikos Dimitratos, D. Ligdopoulos, M. Sideris, A. Arvanitis ja S. Kokkinos.

KKE taustaks on enam kui 60 aastat tegutsenud sotsialistlikud, anarhistlikud ja kommunistlikud rühmitused. Need rühmitused tegutsesid peamiselt tööstuspiirkondades. Nad järgisid Pariisi kommuuni ja 1892. aasta Chicago töölisliikumise eeskuju kaheksatunnise tööpäeva eest. Need rühmitused nõudsid Kreeka tööliste ühendamist ametiühingutesse, kaheksatunnise tööpäeva rakendamist Kreekas ja tööliste paremat palka. Inspiratsiooni saadi Pariisi kommuunist ja sajandi alguse kommunistlikest revolutsioonilistest püüdlustest. Oma osa mängisid ka peaaegu 20 aastat kestnud sõjad, mida Kreeka töölised hävitasid. Selle tulemusena asutati Kreekas ühtne sotsialkommunistlik partei.

SEKE teisel kongressil 1920. aasta aprillis otsustas partei liituda Kominterniga. Komintern oli 1919. aastal Moskvas asutatud rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. SEKE muutis oma nime Kreeka Sotsialistlikuks Tööparteiks-Kommunistlikuks (SEKE-K). Valiti uus keskkomitee, kuhu kuulusid Nikos ja Panaghis Dimitratos, Yannis Kordatos, G. Doumas ja M. Sideris. SEKE-K kolmandal erakorralisel kongressil 1924. aasta novembris nimetati partei ümber Kreeka Kommunistlikuks Parteiks ja võeti vastu marksismi-leninism. Peasekretäriks valiti Pandelis Pouliopoulos. Sellest ajast alates on partei tegutsenud demokraatliku tsentralismi alusel.

KKE kahe maailmasõja vahel

KKE oli kindlalt vastu Kreeka osalemisele Kreeka-Türgi sõjas 1919-1922. Ta pidas seda sõda imperialistlikuks vandenõuks, mille eesmärk oli kontrollida Väike-Aasia turgu. KKE liikmed toetasid seda seisukohta nii rindel kui ka mandril. KKE tegi koostööd Nõukogude suursaadikuga, et veenda Venizelose administratsiooni oma vägesid Väike-Aasiast tagasi tõmbama. Samuti püüdis KKE veenda Nõukogude Liitu survestama Mustafa Kemal Atatürki, et ta lubaks Väike-Aasia kreeka linnadele autonoomiat.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kreeka kommunistlik partei?


V: Kreeka Kommunistlik Partei on Kreeka marksistlik-leninistlik poliitiline partei.

K: Millal partei asutati?


V: Partei asutati 1918. aastal kui Kreeka Sotsialistlik Tööpartei ja võttis oma praeguse nime vastu novembris 1924. aastal.

K: Millist rolli mängis partei Kreeka vastupanuliikumise ajal?


V: Partei mängis olulist rolli Kreeka vastupanuvõitluses.

K: Milline oli partei liikmeskond 1940. aastate keskel?


V: Partei liikmeskond oli suurim 1940. aastate keskel.

K: Kas partei osales Kreeka kodusõjas?


V: Jah, partei osales Kreeka kodusõjas.

K: Millisele poole sattus partei Kreeka kodusõjas?


V: Partei sattus Kreeka kodusõjas kaotajaks.

K: Millal keelustati partei ja millal osales see koalitsioonivalitsuses?


V: Partei oli keelatud kuni 1974. aastani, kuid osales 1989. aastal koalitsioonivalitsuses, kui sai üle 13% häältest.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3