Amatöörraadio
Raadioamatöörid on hobi inimestele, kellele meeldib raadiosaatjate abil rääkida. Paljud inimesed naudivad raadioamatööride kasutamist, et rääkida teiste raadioamatööridega teistes riikides. Raadioamatöörid kasutavad oma raadiosaatjaid ka selleks, et saada abi hädaolukordades. Raadioamatööride tegevust nimetatakse sageli Ham Radio. Paljud inimesed kasutavad raadioamatööre lõbuks. Inimesi, kes kasutavad amatöörraadiot, kutsutakse sageli raadioamatöörideks, amatöörideks või amatöörideks.
Katastroofi või hädaolukorra ajal saab abi saamiseks kasutada raadioamatööre. Kui telefonid ei tööta, võib see olla ainus viis suhtlemiseks. Mõned raadioharrastajad kuulavad vabatahtlikult hädaabinumbri sagedusi, kui on olemas hädaabikõned. Kui vabatahtlikud kuulevad hädakõnet, teavitavad nad sellest asjaomaseid asutusi (näiteks politseid või rannavalvet).
Raadioamatööride jaam
Litsents
Inimestel peab olema raadioamatööride litsents. Enamikus riikides peavad kasutajad litsentsi saamiseks sooritama eksami. Mõnes riigis on rohkem kui üks litsentsiklass. Mõnes riigis võivad inimesed kasutada raadioamatööride teenuseid, kui neil on oma koduriigi litsents.
Paljudes riikides on palju raadioamatööride klubisid. Need klubid teevad palju asju grupina ja aitavad inimestel saada raadioamatöörilitsentsi.
Talking
Raadioamatöörid räägivad üksteisega mitmel viisil. Mõned inimesed räägivad oma häälega, teised kasutavad arvutit, televisiooni või morsekoode. Nad kasutavad paljusid viise, et oma signaale teisteni toimetada. Enamik kasutab lühilaine raadiosignaale, mis põrkuvad taevast. Mõned põrkuvad kuust või satelliidist. Raadioamatööridel on palju viise, kuidas raadiot kasutades rääkida. Raadioamatööride satelliite nimetatakse OSCAR-ideks (Orbital Satellites Carrying Amateur Radio). Amatöörid saavad rääkida ka astronautide ja kosmonautidega rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS).
Fun
Raadioamatööridega saab lõbutseda mitmel moel. On palju mänge ja võistlusi. Raadioamatöörid püüavad rääkida võimalikult paljude teistega. Seejärel saadavad nad üksteisele postkaarte, mida nimetatakse QSL-kaartideks, et kinnitada kontakti. Võistlejad võivad proovida, kui kaugele nad suudavad rääkida või kui paljude erinevate inimestega nad suudavad rääkida.
Mõned peidavad saatja, mis saadab signaali, ja teised püüavad seda leida vastuvõtjate abil. Seda nimetatakse raadiosignaalide otsimiseks, rebasejahiks või raadiospordiks. Mõnikord toimub see üritus autodega või jalgsi võistlusena.
QSL kaart laevalt
Indias
Indias harrastab raadioamatööride tegevust üle 15 000 litsentseeritud kasutaja. Esimene raadioamatöör sai litsentsi 1921. aastal. 1930. aastate keskpaigaks oli Indias umbes 20 raadioamatööri. Raadioamatööridel on olnud oluline osa India iseseisvusliikumises, kus 1940. aastatel loodi iseseisvusmeelsed raadiojaamad.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on raadioamatöör?
V: Raadioamatöör on hobi, kus inimesed kasutavad raadiosaatjaid, et suhelda teiste raadioamatööridega.
K: Miks paljud inimesed naudivad raadioamatööride kasutamist?
V: Paljud inimesed naudivad raadioamatööride kasutamist, et suhelda teiste raadioamatööridega teistes riikides.
K: Kuidas nimetatakse raadioamatööride tegevust sageli?
V: Raadioamatööride puhul kasutatakse sageli nimetust "Ham Radio".
K: Kuidas on raadioamatööridest abi hädaolukorras?
V: Hädaolukorras saab raadioamatööride abil abi saada, kui telefonid ei tööta. See võib olla ainus viis suhtlemiseks.
K: Kuidas kutsutakse inimesi, kes kasutavad amatöörraadiot, sageli?
V: Inimesi, kes kasutavad raadioamatööre, nimetatakse sageli raadioamatöörideks, amatöörideks või amatöörideks.
K: Mida teevad mõned raadioharrastajad hädaolukorras?
V: Mõned raadioharrastajad kuulavad vabatahtlikult hädaabinumbri sagedusi, kui on hädaabikõnesid.
K: Mida teevad vabatahtlikud, kui nad kuulevad hädaolukorra ajal hädaabikõnet?
V: Kui vabatahtlikud kuulevad hädakõnet, teavitavad nad asjaomaseid asutusi, näiteks politseid või rannavalvet.
