Aeg on see grammatiline kategooria, mida verbi vorm näitab: millal tegevus aset leiab suhtes sõnade ütlemisega või kirjutamise ajaga. Inglise keeles eristatakse ajaliselt peamiselt olevikku, minevikku ja tulevikku, kuid iga ajavorm võib olla ka lihtne (simple), kestvus- ehk progressiivne (continuous/progressive) ning täiuslik (perfect) või nende kombinatsioon (perfect continuous). Allpool on põhikäsitlus koos vormi- ja näidetega.

  1. Praegune aeg: asjad, mis on tõesed siis, kui neid sõnu öeldakse või kirjutatakse.
    • Näide (eesti): Ta käib koolis. Selles lauses näitab "käib" olevikku ja tavapärast tegevust.
    • Näide (eesti, hetkeolukord): Ta läheb kooli. See ütleb, et ta läheb praegu kooli (progressiivne tähendus).
    • Näited (inglise):
      • Simple present — She goes to school. (Ta käib koolis — harjumus, rutiin.)
      • Present continuous — She is going to school. (Ta läheb praegu kooli / tegevus on hetkel toimumas.)
      • Present perfect — She has gone to school. (Ta on kooli läinud — rõhutab seost olevikuga, tulemus.)
      • Present perfect continuous — She has been going to school for three years. (Ta on juba kolm aastat koolis käinud — kestus.)
  2. Mineviku aeg: asjad, mis olid tõesed enne, kui sõnad räägiti või kirjutati.
    • Näide (eesti): Ta käis koolis. Selles lauses näitab "käis" minevikuvormi.
    • Näited (inglise):
      • Simple past — She went to school. (Ta läks kooli — mingi minevikus toimunud tegevus.)
      • Past continuous — She was going to school when I saw her. (Ta läks kooli, kui ma teda nägin — tegevus toimus mingil hetkel minevikus.)
      • Past perfect — She had gone to school before the bell rang. (Ta oli kooli läinud enne kellamängu — kirjeldab varasemat minevikusündmust.)
      • Past perfect continuous — She had been going to that school for years before it closed. (Ta oli sellele koolile aastate jooksul käinud enne selle sulgemist — kestus minevikus enne teist sündmust.)
  3. Tuleviku väljendamine: inglise keeles ei ole eraldiseisvat tulevikuvormi nii nagu praegusel või minevikul; tulevikku näidatakse abiverbide ja konstruktsioonidega.
    • Põhimõtted:
      • will + põhisõna — lihtne tulevik (She will go to school).
      • be going to + põhisõna — kavatsus või tõenditel põhinev tulevik (She is going to study tonight).
      • future continuous (will be + -ing) — kestvus tulevikus (She will be studying at 8pm).
      • future perfect (will have + past participle) — suudab kirjeldada tulevikus lõpetatavat tegevust (She will have finished by tomorrow).
      • future perfect continuous — kestuse rõhutamine tulevikus (She will have been studying for two hours).

Olulised vormid ja abiverbid

  • Do / Does / Did — kasutatakse liht-oleviku ja liht-mineviku küsimustes ja keeldudes: Do you like it? She does not (doesn't) like it. Did they come?
  • Be (am / is / are / was / were) — moodustab progressiivseid aegu (am/is/are + -ing) ja passiivi (am/is/are + past participle).
  • Have (have / has / had) — moodustab perfektseid aegu (have/has + past participle).
  • Will / going to — tuleviku väljendamiseks (will on neutraalne; be going to rõhutab kavatsust või nähtavat tulemust).

Kuidas moodustada: lühike juhend

  • Lihtne olevik: subjekt + (s/ es kolmandas isikus) + verb (She works).
  • Progressiivne: subjekt + be (vastavas vormis) + verb-ing (They are working).
  • Perfekt: subjekt + have/has + verb (3. vorm) (He has worked).
  • Lihtminevik: verb (2. vorm) (She worked).
  • Tulevik will: subjekt + will + verb (She will work). Tulevik going to: subjekt + be + going to + verb (They are going to start).

Passiiv, küsimused ja keeld

  • Passiiv: be + past participle (The book was written by her). Passiivsust saab teha kõigis aegades (The book is being translated; The book will be published).
  • Küsimused: abiverbi ette viimine (Do you like…? Has she left? Will they come?).
  • Keeld: abiverbi + not (does not / did not / will not / have not) või lühivormid (don't / didn't / won't / hasn't).

Mõned praktilised näpunäited:

  • Vali simple, kui räägid tavapärastest tegevustest või faktidest; continuous, kui rõhutad tegevuse pöördepunkte või kestust hetkel; perfect, kui oluline on sündmuse tulemus või selle seos olevikuga.
  • Inglise keeles on palju erandeid (eriti ebaühtlased (irregular) minevikuvormid nagu go → went → gone), seega on verbaalne sõnavara ja ajavormide harjutamine vajalik.

Mõnikord näidatakse ajavormi verbi vormi muutmisega ja mõnikord abiverbi lisamisega. Näiteks võib be muutuda olevikus am/is/are ja minevikus was/were. Inglise keeles näidatakse tulevikku lisades verbi ette will või kasutades konstruktsiooni be going to. Näiteks be muutub will be või is going to be.

Märkus: Neid ajavorme võib veelgi jaotada (nt tingimuslaused, modal + verbid, väiksemad aspektieristused) ning õppeprotsessis on kasulik õppida iga vormi loomist, tähendust ja tüüpilisi kontekste eraldi.