Esimese astme kõrgharidus

Põhiharidus on haridustase, mille puhul üliõpilane omandab oma esimese kraadi. Esimest bakalaureuseastet nimetatakse tavaliselt bakalaureusekraadiks. Seega on bakalaureuseõpe paljude õppeainete puhul paljudes haridussüsteemides keskhariduse ja bakalaureusekraadi vahel. See haridus toimub tavaliselt ülikoolis. Ameerika Ühendriikides nimetatakse ülikoolis alustavat inimest undergraduate'iks, samas kui kõrgema kraadi omandanud üliõpilasi nimetatakse graduate'iks. Mõnes teises haridussüsteemis ja õppeaines on bakalaureuseõpe keskhariduse ja magistrikraadi vahel, näiteks mõnedes loodus- ja inseneriteaduste kursustes Suurbritannias ja mõnedes meditsiiniõppes Euroopas.

Erinevused erinevates kohtades

Brasiilia

Brasiilias kulub tavaliselt neli või viis aastat, et omandada bakalaureuse kraad. Õpilased peavad enne ülikooli astumist valima oma põhiained, sooritades testi nimega "vestibular".

Euroopa

Ülikoolidiplomid ei ole sellised nagu Ameerika Ühendriikides, kus üliõpilased õpivad esimestel aastatel üldõpinguid ja spetsialiseeruvad alles viimaste aastate jooksul kolledži "põhierialale". Euroopa üliõpilased registreeruvad algusest peale konkreetsele õppesuunale, mida nad tahavad teha. Eeldatakse, et nad on saanud hea üldhariduse juba keskastmes koolis (näiteks gümnaasiumis või lütseumis). Paljudes riikides lähevad nad ülikooli 18 või 17-aastaselt. Õppimine kestab tavaliselt neli või viis aastat. Pärast esimese astme lõpetamist võivad üliõpilased minna edasi doktoriõppesse. Paljudes riikides eristatakse bakalaureuse- ja magistrikraadi inglise keeles alles nüüd Bologna protsessi käigus. See tähendab, et vana esimene kraad oleks USAs või Ühendkuningriigis ligikaudu võrdne magistrikraadiga.

Ühendkuningriik

Ühendkuningriigis tähendab bakalaureuseõpe tavaliselt üliõpilasi, kes õpivad bakalaureuse kraadi saamiseks. Seda nimetatakse ka auhinnaks. Bakalaureusekraadi omandamine võtab Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal tavaliselt kolm aastat. Šotimaal kulub nn tavalise kraadi saamiseks neli aastat ja Šotimaal magistrikraadi saamiseks viis aastat. Mõned Inglismaa üliõpilased omandavad magistrikraadi sarnaselt Šotimaale esimese kraadina. Esimesed kolm aastat kuluvad bakalaureusekraadi omandamiseks ja viimane aasta hõlmab uurimistööd ja raskemaid õppeaineid. Inglismaal on see tavalisem teaduse ja inseneriteaduse erialade puhul.

Ainsad ülikoolid, kus on võimalik saada magistrikraadi, ilma et oleks vaja pärast bakalaureuse kraadi omandamist ülikoolis käia, on Oxford ja Cambridge. Magistrikraadi antakse Oxfordi ja Cambridge'i lõpetajatele tavaliselt aasta pärast bakalaureuseõppe lõpetamist.

Iirimaa

Iirimaal on bakalaureuseõpe nagu Ühendkuningriigis. See on nii, sest algselt õpetati bakalaureuseõpet mõlemas riigis ühtemoodi. Iirimaal on bakalaureuseõpe kõige lähemal Ühendkuningriigi šoti tüübile. Tegemist on nelja-aastaste bakalaureuseõppekavadega.

India

Indias kulub bakalaureuseõppe lõpetamiseks 3 aastat (v.a. inseneriteadused, õigus ja meditsiin). On olemas kahte liiki bakalaureuseõppekursusi. Kunstide ja loodusteaduste kursused on esimesed, mille läbimiseks kulub 3 aastat. Teine on inseneriteaduskond, mille läbimiseks kulub 4 aastat (B.E/B.TECH).

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikides toimub enamik bakalaureuseõpet kolledžites või ülikoolides. Bakalaureuseõpe annab bakalaureusekraadi. See võtab tavaliselt aega neli aastat, kuigi mõned kursused kestavad viis aastat.

Ameerika Ühendriikides antakse erinevatel aastatel õppijatele sageli erinevaid nimesid:

Esimese aasta üliõpilasi nimetatakse esmakursuslasteks. Paljudes naiskolledžites ei nimetata esimese aasta üliõpilasi "uustulnukateks". Neid nimetatakse "esmakursuslasteks". See on sooliselt neutraalsem.
Teise kursuse üliõpilasi nimetatakse teise kursuse üliõpilasteks.
Kolmanda aasta õpilasi nimetatakse juuniorideks.
Neljanda aasta õpilasi nimetatakse vanema astme õpilasteks.

Mõned üliõpilased otsustavad käia kaks aastat kogukonnakolledžis või juuniorkolledžis, et seejärel jätkata õpinguid mõnes teises kolledžis või ülikoolis.

Enamik ülikoole pakub ka kraadiõpet. Mõned asutused (nt vabade kunstide kolledžid) annavad ainult bakalaureuseõpet või annavad vaid vähesel määral teist haridustaset. Bakalaureusekraadi omandamiseks on tavaliselt vaja läbida palju kursusi. Kursused on erinevad õppeained ja erineva raskusastmega. Kõige rohkem läbitud õppeaineid sisaldavat akadeemilist distsipliini nimetatakse "põhierialaks" või kontsentratsiooniks.

Erinevalt Briti mudelist ei pakuta õigusteaduse ja meditsiini kraade bakalaureuseastmes, vaid need lõpetatakse kraadiõppena pärast bakalaureusekraadi omandamist. Kumbki valdkond ei näe ette ega eelista mingit bakalaureuseõpet, kuigi meditsiinis on kehtestatud eeltingimused, mis tuleb enne sisseastumist läbida. Õendusabi õpetatakse aga bakalaureuseõppena.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bakalaureuseõpe?

V: Põhiharidus on haridustase, mille üliõpilane omandab oma esimese kraadi, tavaliselt bakalaureusekraadi, saamiseks.

K: Kus toimub tavaliselt bakalaureuseõpe?

V: Põhiharidus toimub tavaliselt ülikoolis.

K: Kuidas nimetatakse Ameerika Ühendriikides ülikoolis alustavat isikut?

V: Ameerika Ühendriikides ülikoolis õppima hakkavat isikut nimetatakse bakalaureuseõppeks.

K: Kuidas nimetatakse Ameerika Ühendriikides kõrgharidusega üliõpilasi?

V: Kõrgemate kraadidega üliõpilasi nimetatakse Ameerika Ühendriikides kraadiõppuriteks.

K: Kas bakalaureuseõpe jääb alati keskhariduse ja bakalaureusekraadi vahele?

V: Ei, bakalaureuseõpe võib mõnes haridussüsteemis ja õppeaines olla ka keskhariduse ja magistrikraadi vahel, näiteks mõnes loodus- ja inseneriteaduskonnas Suurbritannias ja mõnes meditsiiniõppes Euroopas.

K: Milline on esimene kraad, mille üliõpilane bakalaureuseõppes omandab?

V: Esimene kraad, mille üliõpilane bakalaureuseõppes omandab, on tavaliselt bakalaureusekraad.

K: Kas bakalaureuseõpe on võimalik ainult Ameerika Ühendriikides?

V: Ei, bakalaureuseõpe on kättesaadav paljudes haridussüsteemides kogu maailmas.