Makedoonia faalanks
Makedoonia falanks on Filip II poolt välja töötatud jalaväe koosseis. Seda kasutas tema poeg Aleksander Suur Pärsia impeeriumi vallutamiseks. Formatsioon koosnes odaheitjatest, kes kandsid 5,5-6 m (18-20 jalga) pikkuseid odasid. Neid nimetati sarissateks. Nad olid kahe käega; väiksemad kilbid heideti üle vasaku õla.
Makedoonia faalanks oli eestpoolt vallutamatu, kuid haavatav külgedelt ja tagantpoolt, kus vaenlase ratsavägi võis seda rünnata. Seetõttu vajas see süsteem kaitset, mida ta sai Makedoonia ratsaväelt, mis oli kõige paindlikum jõud. Lahingu alguses kasutas Aleksander falanksi vaenlase kinnipidamiseks. Tema raske ratsavägi ajas vaenlase hobuse välja ja ründas seejärel valitud vastaseid või paljastunud vaenlase üksuse külgi. Seejärel liikus falanks keskuse vastu.
Varakreeka linnriigid võitlesid sageli kitsastes orgudes, kus ratsavägi ei olnud nii oluline. Sageli oli ratsaväge vähe või üldse mitte. Kuid Kreeka-Pärsia sõdades peeti lahinguid avatumal maal, kus ratsavägi oli suur jõud. Selle näiteks on Gaugamela lahing. Seal manööverdas Aleksander paremale, et vältida Pärsia armee kahekordset ümberpiiramist. Dareios käskis oma ratsaväe vasakule küljele, et kontrollida kreeklaste kallaletungi, rünnates nende ratsaväge. Seejärel ründas Aleksandri kaaslaste ratsavägi nõrgestatud vaenlase keskosa, kus Dareios oli paigutatud, ja talle järgnes falanksivormatsioon.
Makedoonia lahinguvormatsioon. Hypaspistid, eliitraske jalavägi, on ekslikult tähistatud eliitraske ratsaväena.
Makedoonia faalanks: kilbid on väiksemad ja kergemad kui traditsioonilisel hopliitide faalanksil, sarissa on kaks korda pikem kui traditsiooniline oda.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli makedoonlaste phalanx?
V: Makedoonia falanks oli Filip II poolt välja töötatud jalaväe formeering, mida tema poeg Aleksander Suur kasutas Pärsia impeeriumi vallutamiseks. See koosnes odaheitjatest, kes kandsid pikki odasid, mida nimetati sarissateks, mis olid kahe käega ja millel olid väiksemad kilbid üle vasaku õla.
Küsimus: Kuidas kasutas Aleksander falakki lahingus?
V: Lahingu alguses kasutas Aleksander falanksi vaenlase kinnipidamiseks, samal ajal kui tema raske ratsavägi ajas nende hobused põllult minema. Seejärel ründas ta oma ratsaväega valitud vastaseid või paljastunud vaenlase üksuse külgi, enne kui lasi falanksil nende keskuse vastu liikuda.
K: Miks ei toetunud varakreeka linnriigid ratsaväele?
V: Varakreeka linnriigid võitlesid sageli kitsastes orgudes, kus ratsavägi ei olnud nii oluline või isegi puudus. Kuid sellistes lahingutes nagu Kreeka ja Pärsia vahel peetud lahingud toimusid avatumal maal, kus ratsavägi sai suureks jõuks.
K: Mis juhtus Gaugamelas?
V: Gaugamela juures manööverdas Aleksander, et vältida Dareiose pärsiaarmee kahekordset ümberpiiramist, lastes oma kaaslaste ratsaväelastel rünnata Dareiose nõrgestatud keskust, samal ajal kui talle järgnes tema falanksivormatsioon.
Küsimus: Mis tegi Makedoonia falaagid rindelt vallutamatuks?
V: Makedoonia faalangid olid rindelt vallutamatud tänu sellele, et nad koosnesid odaheitjatest, kes kandsid pikki odasid, mida nimetati sarissaks ja mida sai kasutada samaaegselt nii kaitseks kui ka rünnakuks.
K: Kuidas kaitses Makedoonia oma Phalangesid lahingute ajal?
V: Süsteem vajas kaitset, mille sai Makedoonia ratsavägi, mis oli piisavalt paindlik, et pakkuda kaitset külgedelt ja tagant tulevate rünnakute eest, kus vaenlase ratsavägi võis seda rünnata.
K: Missuguseid relvi kandsid odaheitjad selles koosseisus?
V: Kepprimehed kandsid 5,5-6 m pikkuseid odapead, mida nimetati sarissaks ja mis olid kahe käega ning millel olid lahingu ajal täiendava kaitse tagamiseks üle vasaku õla riputatud väiksemad kilbid.
