Põletatud maa taktika
Põletatud maa poliitika on sõjaline strateegia. Eesmärk on hävitada kõik, mis võib vaenlasele kasulik olla, kui vaenlane liigub läbi või põgeneb kohast. Sihtmärgiks võivad olla kõik kasulikud asjad, mida vaenlane võib kasutada, näiteks toiduallikad, veevarud, transport, kommunikatsioonid, tööstusressursid ja isegi kohalikud elanikud ise.
Seda poliitikat võib sõjavägi teha nii vaenlase territooriumil kui ka oma koduterritooriumil.
Märkimisväärsed ajaloolised näited põletatud maa taktika kohta on Venemaa armee strateegia Rootsi ebaõnnestunud sissetungi ajal Venemaale, Napoleoni ebaõnnestunud sissetung Venemaale, William Tecumseh Shermani marss merele Ameerika kodusõjas, kolonel Kit Carsoni allutamine Ameerika navajo indiaanlaste alla, lord Kitcheneri edasitung buuride vastu, Jossif Stalini juhitud esialgne Nõukogude taganemine Saksa armee sissetungi ajal Nõukogude Liitu Teises maailmasõjas, sellele järgnenud natsi-Saksamaa taganemine idarindel ja Iraagi taganevate relvajõudude poolt põlevate 605-732 naftapuuraugu põletamine Pärsia lahe sõjas.
Iraagi taganevate vägede poolt 1991. aastal süüdatud Kuveidi naftatulekahjud
Küsimused ja vastused
K: Mis on põletatud maa poliitika?
V: Põletatud maa poliitika on sõjaline strateegia, mille eesmärk on hävitada kõik, mis võib vaenlasele kasulik olla.
K: Millised on mõned näited asjadest, mille vastu võib olla suunatud põletatud maa poliitika?
V: Toiduainete allikad, veevarud, transport, kommunikatsioon, tööstusressursid ja isegi kohalikud elanikud ise võivad olla sihtmärgiks põletatud maa poliitika raames.
K: Kas põletatud maa poliitikat võib rakendada sõjaväe enda territooriumil?
V: Jah, põletatud maa poliitikat võib rakendada nii sõjaväe enda kui ka vaenlase territooriumil.
K: Millised ajaloolised sündmused on märkimisväärsed põletatud maa taktika kasutamise puhul?
A: Põletatud maa taktikat kasutati Rootsi ebaõnnestunud sissetungi puhul Venemaale, Napoleoni sissetungi puhul Venemaale, William Tecumseh Shermani marss mere äärde Ameerika kodusõjas, kolonel Kit Carsoni poolt Ameerika navajo indiaanlaste alistamine, Lord Kitcheneri edasitung buuride vastu, Jossif Stalini juhitud esialgne nõukogude taganemine Saksa armee sissetungi ajal Nõukogude Liitu Teises maailmasõjas, sellele järgnenud natsi-Saksamaa taganemine idarindel ja 605-732 naftapuurkaevu põletamine Iraagi taganevate relvajõudude poolt Pärsia lahe sõjas.
K: Miks kasutavad armeed põletatud maa taktikat?
V: Armeed kasutavad põletatud maa taktikat, et jätta vaenlane ilma ressurssidest ja nõrgendada tema võimet võidelda vastu.
K: Kas "põletatud maa" poliitika võib avaldada negatiivset mõju sihtpiirkonna elanikkonnale?
V: Jah, poliitika "põletatud maa" võib avaldada negatiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna see jätab nad ilma olulistest ressurssidest ja muudab nad haavatavaks edasiste kahjude suhtes.
K: Kas põletatud maa poliitikat peetakse humaanseks strateegiaks?
V: Ei, põletatud maa poliitikat ei peeta üldiselt humaanseks strateegiaks, kuna see hõlmab ressursside tahtlikku hävitamist ja potentsiaalselt süütute tsiviilisikute kahjustamist.
