Teine Anglo-Mysore'i sõda 1780–1784: põhjused, käik ja tagajärjed

Teine Anglo-Mysore'i sõda 1780–1784 — põhjalik ülevaade põhjustest, käigust ja tagajärgedest: Mysore, Briti Ida-India Kompanii ja Mangalore'i leping.

Teine Anglo-Mysore'i sõda oli konflikt, mis leidis aset India subkontinendil aastatel 1780–1784. Sõjas olid peamised osapooled Mysori kuningriik ja Briti Ida-India kompanii. Mysori kuningriik oli Lõuna-India võimukas riik ja toetas tihedaid kontakte prantslastega; see liit andis kompaniile põhjust muretsemiseks ja vastastikuseks sekkumiseks.

Põhjused

Sõja põhjuseid oli mitu ja need olid nii kohalikud kui ka rahvusvahelised:

• Võimuvõitlus Lõuna-Indias: Mysore püüdis laiendada oma mõju Carnaticu ja muude ümbrusalade üle, mis sattusid kokku Briti huvidega.
• Sõjalised ja diplomaatilised liidud: Hyder Ali, Mysore'i valitseja, otsis ja sõlmis liite prantslastega, et tugevdada oma positsiooni ja kätte maksta brittidele. Britid nägid seda kui otsest ohtu oma kaubandus- ja territoriaalsetele huvidele.
• Rahvusvaheline kontekst: 1780. aastatel olid Euroopa suured võimud (sh Suurbritannia ja Prantsusmaa) hõivatud teiste konfliktidega (näiteks Ameerika iseseisvussõda), mis muutis India poliitika keerulisemaks ja lõi võimaluse piirkondlikuks mässuks.

Käik

Sõda algas 1780. aastal, kui vägivallatoimingud ja piirikonfliktid eskaleerusid täiemahuliseks lahinguks. Mysore juhina tegutses aktiivselt Hyder Ali, kelle allohvitserid ründasid britte mitmel rindel. Mõlema poole jaoks olid iseloomulikud nii vallutused kui ka vastupealetungid, kohalike liitlaste kõikumine ning arvestatav sõjategevuse intensiivsus nii sisealade kui ka rannikualade lähedal.

Sõjategevus hõlmas mitu suuremat lahingut ja piiramisperioodi ning mõjutas laialdaselt tsiviilpopulatsiooni (saagid, rüüstamine, sundlõikused ja kolmandate osapoolte riikide sekkumine). Kuigi mõlemad pooled saavutasid teatud edumaad erinevatel rindel, ei õnnestunud kummalgi saavutada otsustavat ja püsivat võitu, mis oleks muutnud piirkonna poliitilist kaarti ühepoolselt.

Tagajärjed

Sõda lõppes 1784. aastal Mangalore'i lepinguga (Treaty of Mangalore), millega taastati olukord, mis valitses enne sõja puhkemist. Lepinguga vahetati vangid ja taastati eelnevad territoriaalsed piirid; formaalselt ei kantud kumbagi osapoolt lõplikult võitjana kirja.

• Poliitiline mõju: Leping näitas, et Mysore oli võimeline tõsiselt vastu seisma Briti jõule ja et Ida-India Kompanii ei olnud piirkonnas veel üksi ülimuslik jõud.
• Majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed: Sõjategevus häiris kauplemist, põhjustas majanduslikku kahju ja suurendas tsiviilelanike kannatusi Lõuna-Indias.
• Pikaajaline mõju: Kuigi sõda lõppes staatus quo taastamisega, jätkus piirkondlik pingetus ning see aitas valmistada pinnast edaspidistele konfliktidele, sealhulgas kolmandale Anglo-Mysore'i sõjale (1790–1792), kui Hyder Ali suri ja tema poeg Tipu Sultan võttis juhtrolli.
• Rahvusvaheline perspektiiv: Prantsuse abi oli piiratud ning Euroopa võitlusareenil toimuval põhjusel ei suutnud prantslased anda Mysore'ile otsustavat toetust; see peegeldas, kuidas globaalne geopoliitika mõjutas India kohalikke suhteid.

Teine Anglo-Mysore'i sõda on oluline näide 18. sajandi lõpu India mitmekihilisest võimujaotusest: kohalike kuningriikide ambitsioonid, Euroopa suurriikide huvid ja Ida-India Kompanii ekspansioonihimu põimusid keeruliseks ja sageli ettearvamatuks konfliktiks, mille lõpptulemusena riiklik staatus quo sageli vaid kinnistus ilma selge võitjata.

Otsing