Maratha impeerium: Shivaji, Peshwa ja laienemine 1720–1761
Maratha impeerium: Shivaji pärand, Peshwa tõus ja laienemine 1720–1761 — sõjad, Delhi rüüstamine ja Panipati konfliktide tagamaad.
Chhatrapathi Shivaji Maharaj oli Maratha impeeriumi rajaja ja üks selle tuntumaid valitsejaid. Ta suri 1680. aastal. Pärast tema surma kasvasid konfliktid Mogulite riigiga: keiser Aurangzeb suutis 1689. aastal tabada ja hukata Shivaji poja Sambhaji ning viia vangi Sambhaji pojapõlve, nooruke Shahu. Lõpuks, Aurangzebi lagunemise järel, vabastati Shahu ja tema kroonis Maratha troonile.
Peshwa roll ja võimu koondumine
Peshwa (tõlgituna sageli „peaminister”) oli algselt Šahu nõunik ja sõjaline juht, kuid aastatega muutus tema ametipositsioon Marathade tegelikuks võimukeskuseks. Peshwa amet muutus järk-järgult pärilikuks ning peshwade juhtimisel koondus sõjaline ja administratiivne võim. Selle perioodi kuulsamad peshwad on Balaji Vishwanath, kelle töö alistas paljusid raskusi 1710.–1720. aastatel, ja tema järglane Baji Rao I, kelle käe läbi algas aktiivne ekspansioon 1720. aastatel.
Satara, Pune ja administratsiooni areng
Shahu valitsemise ajal oli Maratha pealinnaks Satara, kus kuninglik symbolism püsis. Tegelik administratiivne ja sõjaline keskpunkt nihkus aga varakult Pune'ile, kus peshwad paiknesid ja korraldasid impeeriumi poliitikat. Peshwade valitsemise all arendati välja toimiv juhtimissüsteem: laienenud kadreid, maksu‑ ja sõjaväesüsteeme ning traditsioonilist sõjalist mobiliseerimist (sh chauth ja sardeshmukhi maksude süsteem).
Laienemine 1720–1761
Aastatel 1720–1761 toimus Maratha impeeriumi kiire territoriaalne laienemine. Marathad kasutasid sel perioodil oma tugevust ratsaväes, kiiretes ründetes ja oskuses liita liitlassõdureid ning kohalikke võimekaid juhtkondi. 1737. aasta Delhi rüüstamine näitas nende suutlikkust tungida Põhja‑Indiasse ja mõjutada sealset poliitikat.
- Maratha mõjud jõudsid ja laienesid osaliselt Rajasthanisse,
- sissetungid ja mõjusfäär ulatus Pandžabi aladele,
- Marathade jõudmised ulatusid ka Bengalurusse ning Lõuna‑Indiasse,
- ning laienemised puudutasid ka Odishat ja Ida‑India piirkondi.
Laienemist toetasid nii Peshwa strateegiline juhtimine kui ka iseseisvamad Maratha maahärra‑klišeesid (nt Holkarid, Scindia’d, Bhonsle’d, Gaekwadid), kes tegid iseseisvaid vallutusi ja sõlmistasid kohalikke lepinguid.
Sõjalised omadused ja poliitilised piirangud
Marathade sõjategevus põhines suuresti ratsaväel, kiiretel rünnakutel ja logistilise paindlikkuse kasutamisel. Samal ajal ei olnud tegu ühtse, tsentraliseeritud impeeriumiga: Marathade võim kujunes pigem konfederatsiooniks, kus tugevad sõjavürstid ja peshwa vaheline koostöö määrasid edu. See tõi kaasa nii kiireid võite kui ka püsivaid vastuolusid teiste piirkondlike jõududega.
Kolmas Panipati lahing (1761) ja tagajärjed
Marathade edasine laienemine tekitas vaenu paljudes Põhja‑India valitsejates. 1761. aastal toimunud Kolmas Panipati lahing oli pöördepunkt: marathade pealetungi juhtis Sadashivrao Bhau, kuid lahing lõppes ränga kaotusega Ahmad Shah Abdali (Durrani impeeriumi) vastu. Kaotuses mängisid rolli pikad tarneahelad, osaline üksmeele puudumine liitlaste seas ja see, et mitmed piirkondlikud valitsejad ei suutnud või ei soovinud marathasid täielikult toetada.
Lahingu tagajärjel kärises Maratha laienemise hoog — nad kaotasid suure hulga juhtkonda ja sõjaväge ning nende mõju Põhjas vähenes ajutiselt. Samas ei tähendanud see Maratha täielikku lõppu: konfederatsioon jagunes küll tugevamateks iseseisvateks suguvõsaperedeks (nt Holkar, Scindia, Bhonsle, Gaekwad), kuid peshwa mõju jäi oluline juba korraldatud administratsiooni ja varasemate vallutuste tõttu.
Kokkuvõte
Aastatel 1720–1761 kujunes Maratha impeeriumist Lõuna‑ ja Kesk‑India mõjuvõimas jõud, mida juhtisid peshwad ja mitmed võimsad maahärra‑suguvõsad. Edu tulenes sõjalistest oskustest ja poliitilisest paindlikkusest, ent piirid ja üha laienev haare tekitasid ka vastaseid ning lõpuks kaotas Maratha 1761. aasta Panipati lahingus oma peamise idülli Põhja‑India üle. See periood määras keskse rolli Maratha konfederatsiooni edasises ajaloos ja mõjutas kogu India poliitilist kaarti 18. sajandi lõpus.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Chhatrapathi Shivaji Maharaj?
V: Chhatrapathi Shivaji Maharaj oli Maratha impeeriumi suurim valitseja.
K: Mis juhtus pärast Shivaji surma?
V: Pärast Shivaji surma 1680. aastal tappis mogulite valitseja Aurangzeb Shivaji poja Shambhaji ja vangistas Shambhaji väikelapse Shahu.
K: Kes aitas Shahu impeeriumi valitseda?
V: Peshwa, peaminister, aitas tal oma impeeriumi valitseda.
Küsimus: Milline on Satara tähtsus Maratha ajaloos?
V: Shahu valitsemise ajal oli Satara Maratha pealinn.
K: Milline on Peshwas roll Maratha ajaloos?
V: Peshwade ajal arendasid marathad edukat sõjategevust ja Peshwast sai marathade tõeline valitseja.
K: Kuidas laienes Maratha impeerium Peshwas ajal?
V: Peshwade ajal laienes Maratha impeerium aastatel 1720-1761 ning pärast 1737. aasta Delhi rüüstamist laienesid Maratha valitsemise piirid Rajasthanisse, Pandžabi, Bengalurusse ja Odishasse.
Küsimus: Miks muutusid teised valitsejad marathade suhtes vaenulikuks?
V: Teised valitsejad muutusid marathade suhtes vaenulikuks nende sõjakäikude tõttu, mistõttu nad ei toetanud marathasid kolmandas Panipati lahingus.
Otsige