Abstraktsioon säilitab ainult kõige olulisema teabe millegi kohta, et seda oleks lihtsam taaskasutada. See tähendab teatud detailide eesmärgipärast kõrvale jätmist, et keskenduda üldisematele omadustele, käitumisele või rollile.
Abstraktsioon käsitleb viise, kuidas kõrgemad, vähem reaalsed mõisted tuletatakse sõna-sõnaliste ("reaalsete" või "konkreetsete") andmete või muu teabe kasutamisest ja klassifitseerimisest. Abstraktsiooni eesmärk on vähendada keerukust — luua üldisemaid, lihtsamaid vaateid või mudeleid, mis on kasulikud konkreetsetel eesmärkidel.
Abstraktsioone võib moodustada mõiste või nähtuse infosisu vähendamise teel, sageli nii, et säiliks ainult see teave, mida on vaja konkreetseks otstarbeks. Näiteks nahast jalgpalli abstraheerimisel palli üldisemaks ideeks jäetakse alles ainult teave palli üldiste omaduste ja käitumise kohta, jättes välja selle konkreetse palli omadused. Võrdle sõnaga: üldistamine. Adjektiivi "abstraktne" vastandiks on tavaliselt sõna "konkreetne".
Põhimõtted
- Sihipärasus: abstraktsioon valitakse vastavalt eesmärgile — mis info peab alles jääma ja mis võib kaduda.
- Informatsiooni peitmine: ebaolulised või rakenduse jaoks mittevajalikud detailid varjatakse, et lihtsustada kasutust või mõistmist.
- Modulariseerimine: keerulist süsteemi jagatakse osadeks, iga osa abstraktiseeritakse eraldi (näiteks funktsioonid, klassid või komponendid).
- Mitmetaseelisus: abstraktsiooni võib rakendada eri tasanditel — madalama tasandi detailid peidetakse kõrgema tasandi vaatele.
- Taaskasutatavus: hästi läbimõeldud abstraktsioonid teevad komponendid ja mõisted korduvkasutatavaks eri kontekstides.
Näited igapäevaelust ja erialadest
- Igapäevaelu: linnaplaan on abstraktsioon – see ei näita iga kivi ja lade, vaid teed, hooned ja olulised orientiirid.
- Programmeermine: muutujad, funktsioonid ja klassid peidavad detailid (näiteks andmestruktuuri rakenduse) ning pakuvad lihtsat liidest kasutamiseks.
- Matemaatika: arvud, vektoritruupid ja funktsioonid on abstraktsioonid, mis võimaldavad arvestada omadusi ilma füüsilise tähenduse detailselt kirjeldamata.
- Teadus ja mudelid: ilmamudelid abstraktiseerivad atmosfääri protsesse valemiteks ja parameetriteks, et teha prognoose.
- Kunst: abstraktne kunst keskendub vormile, värvile ja kompositsioonile, mitte otsesele reaalsuse jäljendamisele.
Kasud
- Vähendab keerukust ja hõlbustab mõistmist.
- Suurendab taaskasutatavust ja modulaarset disaini.
- Parandab suhtlust — teistele piisab kõrgemast vaadetest, kui detaile ei pea iga kord kordama.
- Võimaldab üldistusi ja teooriate kujundamist, mis kehtivad paljude konkreetsete juhtumite kohta.
Paaritused ja ohud
- Liigne lihtsustamine: liiga tugev abstraktsioon võib jätta välja olulised detailid ja viia eksitava modelleerimiseni.
- Vale tasandi valik: kui kasutaja vajab madalama tasandi infot, aga abstraktsioon seda ei paku, tekib mugavuse ja kontrolli kaotus.
- Üldistusvigad: ebaõiged eeldused abstraktsioonis võivad põhjustada vale sõnumi või kehva otsustusbaasi.
Kuidas valida sobiv abstraktsioon
- Määratle eesmärk — mis probleemi lahendamiseks abstraktsiooni vajad.
- Hoidu üleliigsest detailist: jäta alles vaid see, mis on vajalik otsuse või tegevuse jaoks.
- Testeeri abstraktsiooni erinevate näidete peal — kas see katab vajalikud juhtumid ja millal ebaõnnestub?
- Kombineeri tasandeid — vajadusel paku nii kõrgemat kui ka madalamat vaadet, et katta eri kasutajate vajadused.
Kokkuvõttes on abstraktsioon võimas tööriist keerukuse haldamiseks: see võimaldab keskenduda olulisele, luua korduvkasutatavaid mõisteid ja lihtsustada suhtlust. Oluline on valida õiged tasandid ja hoida tasakaal lihtsuse ning vajaliku info vahel.
