Kvalia — teadvuse subjektiivsed kogemused, tähendus ja filosoofia

Avasta kvalia — teadvuse subjektiivsed kogemused, nende tähendus ja filosoofilised tõlgendused. Süvaanalüüs tajust, tunnetest ja teadlikkusest.

Kvalia on termin, mida filosoofid kasutavad taju või subjektiivse, teadliku kogemuse osade kohta. See kuulub valdkonda, mida nimetatakse psühholoogiafilosoofiaks või vaimufilosoofiaks.

Kvaliteetide näideteks on näiteks peavalu, veini maitse või õhtuse taeva tajutav punasus. See on eraldi kogemus, mis erineb propositsioonide mõtlemisest või teadvuse voolu mõtlemisest.

Daniel Dennett (s. 1942), Ameerika filosoof ja kognitiivteadlane, ütleb, et kvalia on "tundmatu termin millegi kohta, mis ei võiks olla meile kõigile tuttavam: see, kuidas asjad meile tunduvad".

Mis täpselt on kvalia?

Kvalia (inglise keeles "qualia") viitavad kogemuse subjektiivsele kvalitatiivsele aspektile — sellele, kuidas mingi kogemus "tundub" selle kogejale. Neid iseloomustavad sageli omadused nagu:

• Subjektiivsus — kvalia on omaniku jaoks otseselt kättesaadavad, neid ei tunne keegi teine sama vahetult;
• Vahetu kogemuslikkus — need ei ole abstraktsed teadmised, vaid otsene tajukogemus (näiteks punase värvi nägemine või valu tundmine);
• Raskus sõnadesse panna — paljud filosoofid rõhutavad, et kvaliaid on osaliselt või täielikult raske kirjeldada ilma isiklikku kogemust omamata.

Kuulsad mõtteeksperimentid ja argumendid

Mõned tuntud filosoofilised mõtteeksperimentid, mida on kasutatud kvaliate käsitlemiseks:

• Mary värvikambri lugu (teadusefilosoof Frank Jackson) — teadlane Mary teab kõike füüsikast ja värvide nägemise mehhanismidest, kuid pole kunagi näinud värvi. Kui ta lõpuks värvi näeb, kas ta saab midagi uut? See argument püüab näidata, et kvalitatiivne kogemus annab lisateadmise, mida puhas füüsikaline info ei anna;
• Väljaspool olevad zombid — mõttekatseid, kus on olendeid, kes on käitumiselt ja füüsiliselt nagu inimesed, aga neil puudub subjektiivne kogemus; nende võimalikkus pidi toetama väidet, et füüsiline ei kataks kõike;
• Pööratud spektri probleem — kujuteldav juhtum, kus kahe inimese värvitaju on vastastikku "pööratud" (üks näeb punast nagu teine näeb rohelist), kuid käituvad identselt; see püüab eristada kaasnevaid kogemusi käitumisest ja representatsioonist.

Filosoofilised seisukohad

Erinevad teooriad üritavad seletada, mida kvaliad on ja kas need on füüsiliselt seletatavad:

• Kvalia realism — väidab, et kvaliad on reaalsed, selgelt eristatavad fenomenid, mida ei saa täielikult vähendada füüsikaliste seletuste kaudu;
• Füüsiline reduktsionism — püüab selgitada kvaliaid neuronite ja informatsiooniprotsesside kaudu, väites, et lõplikult saab neil olla füüsikaline seletus;
• Representationalism — näeb kvaliaid kui teadvuse esindusi (representatsioone) maailma omadustest; kvalia olemus on nende representatsiooniline sisu;
• Eliminatiivism — radikaalsem vaade, mis väidab, et mõned külgkäsitlused (nt igapäevane "kvalia" terminoloogia) on eksitavad ja tuleks asendada teaduslikuma keelistikuga;
• Epifenomenalism — vaade, mille kohaselt kvaliad võivad olla teaduslikult tuvastatavad kogemused, kuid neil ei ole põhjustavaid rolle füüsilistes protsessides (st nad on epifenomeena).

Kriitika ja alternatiivsed vaated

Mõned filosoofid, näiteks Daniel Dennett, kritiseerivad kvaliate käsitlust kui segadust tekitavat või ebaõiget terminoloogiat. Dennett väidab, et kvalia mõte põhineb ekslikul ettekujutusel, et meie kogemuste sisemust saab täielikult eraldada meie võimest neist rääkida või nende põhjustest informatsiooni hankida. Tema meetodiks on sageli "heterophenomenology" — subjektiivsete raportite ja kognitiivsete seletuste systemaatiline uurimine.

Teised filosoofid leiavad, et mõnede mõtteeksperimentide (nt Mary) intuitiivsed järeldused ei pruugi olla tugevad, või et autori varasemad arvamused on muutunud (näiteks Frank Jackson on hiljem ümber mõelnud teadmisargumenti puudutavas formulatsioonis).

Teaduslik uurimine

Tänapäeva neuroteadus püüab leida teadvuse ja selle kvalitatiivsete aspektide närvilisi korrelaate (nt fMRI ja EEG-uuringud). Peamised lähenemised sisaldavad:

• Globaalne töölaudateooria — teadvus tekib, kui informatsioon muutub globaalsti kättesaadavaks erinevatele aju töötlejatele;
• Integreeritud informatsiooni teooria (IIT) — propageerib ideed, et teadvuse tugevus ja kvaliteedid korreleeruvad süsteemi informatsiooni integreeritusega;
• Neurofysioloogilised korrelaadid — konkreetsed närvivõrgustiku mustrid, mis seostuvad teatud kogemustega (nt nägemise piirkondade aktiivsus seoses värvikogemusega).

Kõik need teooriad üritavad pakkuda mõõdetavaid ennustusi, kuid hetkel puudub laialt aktsepteeritud täielik neurofüüsikaline seletus kvaliate subjektiivsusele.

Miks see teema on oluline?

Kvaliate küsimus on oluline nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Filosoofilises plaanis puudutab see teadvuse seletamist, inimloomuse mõistmist ja vahet füüsilise ning mentaalse vahel. Praktiliselt on teema oluline vaimse tervise, tajuhäirete ja tehisintellekti eetika uurimisel: kui me ei saa üheselt selgitada, mida tähendab subjektiivne kogemus, on keeruline hinnata, millal süsteemidel (nt loomadel või masinatel) võib olla teadvust või kannatust.

Järeldus

Kvaliad kirjeldavad teadvuse subjektiivseid, kvalitatiivseid tahke — seda, kuidas kogemused meile tunduvad. Neid on raske täielikult sõnastada või objektiivselt mõõta ning nad süvendavad filosoofilist diskussiooni teadvuse, füüsilisuse ja selgitava lõhe ümber. Uuringud on jätkuvalt aktiivsed nii filosoofias kui neuroteaduses, ning erinevad teooriad pakuvad konkurentsivõimelisi seletusi kvaliate olemuse kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab qualia?

K: Millises filosoofia valdkonnas uuritakse kvaliaid?

K: Millised on mõned näited kvalia kohta?

K: Mille poolest erineb kvalia propositsioonide mõtlemisest või teadvuse voolu mõtlemisest?

K: Kes on Daniel Dennett?

K: Mida ütleb Daniel Dennett kvalia kohta?

K: Mis on Daniel Dennetti sõnul kvalia tuttavlikkus?

Otsing