Satyagraha: Gandhi vägivallatu vastupanu, ajalugu ja mõju maailmale

Satyagraha (sanskriti keeles: सत्याग्रह satyāgraha) on vägivallatu vastupanu (rahuga võitlemine) idee, mida alustas Mohandas Karamchand Gandhi (tuntud ka kui "Mahatma" Gandhi). Gandhi kasutas satyagraha't India isesevusliikumisel ja ka oma varasemas võitluses Lõuna-Aafrikas.

Mõiste ja päritolu

Sõna satyagraha koosneb sanskriti keelsetest osadest: satya tähendab "tõde" ja agraha tähendab "kinnihoidmist" või "pürgimist". Gandhi määratles satyagraha kui "tõe- või armastuse jõudu" — see ei ole lihtsalt poliitiline taktika, vaid moraalne ja vaimne distsipliin, mis põhineb tõe otsimisel, mitte vaenulikkusel.

Põhimõtted

  • Vägivallatus (ahimsa) — otsene vägivalla vältimine nii tegudes kui kavatsustes.
  • Tõe järjekindlus — püüdlus elada ja tegutseda aususe ning õigusega.
  • Vastutuse ja ohverduse valmisolek — satyagrahi on valmis kannatama ja taluma tagajärgi, kuid ei püüa vastast füüsiliselt kahjustada.
  • Isiklik ja kollektiivne distsipliin — edu nõuab organiseeritud, järjepidevat ja rahumeelset tegevust.
  • Muudatuste loomine läbi veenmise — eesmärk on muuta vastase südant ja teadlikkust, mitte lihtsalt sundida käitumist jõuga.

Meetodid ja taktikad

Satyagraha hõlmas erinevaid mittevägivaldseid meetodeid: boikote, streike, massimarssid, passiivset vastupanu, seaduserikkumist (rahumeelne desobediens), meeleavaldused ja paastud. Gandhi rõhutas, et tegevus peab olema organiseeritud ja moraalselt põhjendatud — näiteks seaduserikkumine oli ettevalmistatud, avatud ja vastutust võttev (meeleavalduse käigus lubati arestimisele alla jääda). Paastud kasutati lisaks enesedistsipliinile ka moraalse surve vormina.

Ajaloolised näited

Gandhi rakendas satyagraha ideid nii Lõuna-Aafrikas kui Indias. Varasemad kampaaniad Lõuna-Aafrikas aitasid tal välja töötada meetodeid, mida ta hiljem kasutas Indias. Indias said tuntuks mitmed suuremad kampaaniad, mis mõjuvad ka ajalooliste mudelitena:

  • Champaran'i satyagraha (1917) – talupoegade protestid ebaõiglaste ajaarvestuste ja töötingimuste vastu, mida juhtis Gandhi ja mis on sageli nimetatud üheks tema esimeseks eduks Indias.
  • Non-Cooperation Movement (1920–1922) – laiaulatuslik kodanikuulatuse ja boikottide kampaania Briti võimu vastu.
  • Salt March ehk Dandi marss (1930) – suurejooneline marss soola monopoole ja maksustamist vastu, mis tõi kaasa massilise osaluse ja rahvusvahelise tähelepanu.
  • Civil Disobedience ja Quit India kampaaniad (1930ndad–1942) – erinevad aktsioonid Briti valitsuse poliitikate vastu ning lõpuks nõudmine lahkuda Indiast.

Rahvusvaheline mõju

Satyagraha mõjutas tugevalt 20. sajandi rahvuslikke ja kodanikuõiguste liikumisi. Näiteks aitas see kujundada Nelson Mandela ja Afrika rahvusliku liikumise strateegiat apartheidi vastu ning oli oluline inspiratsiooniks Martin Luther King Jr. kampaaniates kodanikuõiguste liikumise ajal Ameerika Ühendriikides. Sama mõtteviisi on kasutanud ja kohandanud paljud teised liikumised üle maailma, kes on püüdlenud sotsiaalse õigluse ja demokraatia poole ilma relvastatud vastuhakuta.

Kriitika ja piirangud

Kuigi satyagraha on osutunud tõhusaks paljudes olukordades, on sel ka piiranguid ja kriitikuid. Mõned kriitikud väidavad, et meetod eeldab kõrget moraalset distsipliini ja organiseeritust, mis ei pruugi olla alati võimalik; teised toovad välja, et mittevägivallatus ei pruugi üksi murda väga repressiivseid režiime ilma laia rahvusvahelise tähelepanuta või sisemise lõhestumise korral. Mõnikord võis liikumisi ka juhtida eliit, mis tekitas küsimusi esindatuse ja strateegia kohta.

Pärand ja tähendus tänapäeval

Satyagraha pärand seisneb idees, et poliitiline muutus võib tulla läbi moraalse jõu ja massilise, järjekindla rahumeelse vastupanu. See kontseptsioon mõjutab jätkuvalt aktiviste, poliitikuid ja kodanikuühendusi, kes otsivad alternatiive vägivallale. Paljude jaoks jääb satyagraha meeldetuletuseks, et eetilised ja psühholoogilised aspektid on muutuste saavutamisel sama tähtsad kui strateegilised ja organiseerimisalased otsused.

Lõpuks on oluline märkida, et satyagraha ei olnud Gandhi jaoks pelgalt taktika, vaid eluline ja vaimne printsiip, mis kutsus inimesi üles isiklikule muutumisele kui eeldusele ühiskondlikuks muutuseks.

Mõiste tähendus

Sõna "satyagraha" tuleneb sanskriti sõnadest satya (mis tähendab "tõde") ja Agraha ("pealehakkamine" või "kindlalt kinni pidamine"). Gandhi jaoks läks satyagraha kaugemale kui lihtsalt "passiivne vastupanu" (vastupanu ilma tegutsemata), tema sõnul oli see tõe ja vägivallatusest sündinud moraalne jõud. Tema vägivallatusest sai ka tema tugevus. Ta ütles, et ta valis selle nime, sest Tõde tähendab armastust ja Püsivus tähendab jõudu ning sanskritikeelne nimi näitas, et see oli tõe ja armastuse (vägivallatuse) poolt sündinud jõud.

Ta kirjutas ka, et talle meeldib termin "tsiviilvastupanu" paremini kui "tsiviilallumatuse". Gandhi tõlkis seda ka kui "armastuse jõudu" või "hingejõudu".

Gandhi juhtiv soolasatjagraha, märkimisväärne näide satjagraha kohtaZoom
Gandhi juhtiv soolasatjagraha, märkimisväärne näide satjagraha kohta

Satyagraha idee

Satyagraha põhipunktid

Gandhi sõnul on Satyagraha eesmärk muuta väärteo toimepanija meelt, mitte sundida teda. Võitmine tähendab vaenlasega leppimist, et teha uuesti õigeks see, mis on vale, mida nad ei pruugi mõista, et see on vale. Selleks peab vaenlase meel muutuma, et ta mõistaks, et ta peatab eesmärgi, mis on õige.

 

  1. Vägivallatus (ahimsa)
  2. Tõde - see hõlmab ausust, kuid tähendab ka seda, et elame täielikult selle eest, mis on tõsi, ja nõustume sellega.
  3. Mitte varastada
  4. Puhtus (brahmacharya) - see tähendab moraali hoidmist seksuaalselt, kuid ka suurema tähelepanu pööramist tõe järgimisele kui tungide rahuldamisele.
  5. Mitteomandamine või mitteomandamine (ei ole sama, mis vaesus).
  6. Kehatöö või leivatöö
  7. Ei söö palju, mis ei ole hea
  8. Mitte karta
  9. Võrdne austus kõigi religioonide suhtes
  10. Võitlus boikottidega (mitte kulutama või ostma nendelt, kes on probleemiks).
  11. Vabadus puutumatusest ehk idee kastist (inimeste rühm, kellel on sama palju raha ja võimu), mis on nii madalal, et seda "ei saa puudutada".

Teinekord andis Gandhi seitse olulist reeglit: Satyagrahi:

  1. peab olema elav usk Jumalasse
  2. peab uskuma tõesse ja vägivallatusse ning uskuma inimloomuse headusesse
  3. peab elama vooruslikku (kõlbelist) elu ja olema valmis surema või kaotama kõik, mis tal on.
  4. peab olema khadi kandja ja ketraja.
  5. peab hoiduma alkoholist eemale
  6. peavad järgima kõiki teisi distsipliinireegleid, mis ta neile andis .
  7. kui ta pannakse vanglasse, peab ta kinni pidama vangla reeglitest, kui need ei ole spetsiaalselt tema eneseväärikuse kahjustamiseks tehtud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on satyagraha?


V: Satyagraha on Mohandas Karamchand Gandhi poolt algatatud vägivallatu vastupanu idee.

K: Kes on Mohandas Karamchand Gandhi?


V: Mohandas Karamchand Gandhi on tuntud ka kui "Mahatma" Gandhi ja ta on satyagraha rajaja.

K: Millal hakkas Gandhi kasutama satyagraha?


V: Gandhi hakkas Satyagraha't kasutama oma võitluses Lõuna-Aafrikas ja hiljem India iseseisvusliikumise ajal.

K: Milliseid teisi liikumisi mõjutas Satyagraha?


V: Satyagraha aitas kujundada Nelson Mandela võitlust Lõuna-Aafrikas apartheidi ajal, Martin Luther King Jr. kampaaniaid kodanikuõiguste liikumise ajal Ameerika Ühendriikides ja paljusid teisi sarnaseid liikumisi.

K: Kes on satyagrahi?


V: Satyagrahi on keegi, kes praktiseerib satyagrahat.

K: Millised on mõned vägivallatud võitlused Indias, kus kasutati satyagraha?


V: Satyagraha kasutati sellistes liikumistes nagu Daandi March, Non-Cooperation Movement, Salt March ja paljudes teistes.

K: Mis on satyāgraha tähendus sanskriti keeles?


V: Satyāgraha tähendab sanskriti keeles "tõe küljes hoidmist" või "hingejõudu".

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3