Reaalsus: määratlus, olemus, taju ja filosoofilised vaated
Avasta realsuse määratlus, olemus, taju ja filosoofilised vaated — sügav ja selge ülevaade reaalsuse olemusest, tajust ja abstraktsetest kontseptsioonidest.
Reaalsus tähendab kõike, mis on olemas. Sündmus, mis on tegelikult toimunud, või asi, mis on tegelikult olemas, on "reaalsus". Midagi, mis on reaalsusele lähedane, on realistlik. Reaalsus hõlmab nii konkreetseid objekte (nt kivi, inimene, ehitis) kui ka sündmusi, protsesse ja faktilisi suhteid (näiteks orienteeruv ajajärg, põhjuslikud seosed). Reaalsus võib olla objektiivne — olemas sõltumatult meie teadmisest — või subjektiivne, kui see sõltub tajust, tõlgendusest või sotsiaalsest konstruktsioonist.
Määratlus ja ulatus
Reaalsus on asjad sellisena, nagu nad on, mitte sellisena, nagu nad võivad tunduda või nagu neid võiks ette kujutada. Laiemas tähenduses hõlmab reaalsus kõike, mis on ja on olnud, olenemata sellest, kas me saame seda näha ja mõista või mitte. Veelgi laiem määratlus hõlmab kõike, mis on eksisteerinud, eksisteerib või hakkab eksisteerima. Sellesse loetavad nii füüsilised objektid ja nähtused kui ka teatud abstraktsed struktuurid või suhted, mida me avaame mõtlemise ja teaduse kaudu.
Taju, tunnetus ja piirangud
Reaalsust tajume meelte ja mõistuse kaudu, kuid taju ei anna sellest alati täpset pilti. Illusioonid, optilised petlikud nähtused, kognitiivsed kallutatused ja unenäod võivad viia selleni, et meie subjektiivne kogemus erineb objektiivsest seisust. Seetõttu eristatakse tavaliselt:
- Objektiivne reaalsus — see, mis eksisteerib sõltumatult indiviidi tajust.
- Subjektiivne reaalsus — see, kuidas reaalsus ilmneb konkreetse inimese kogemuses ja tõlgenduses.
Teaduslik meetod, vaatlused, korduvad katsed ja intersubjektiivne kokkulepe aitavad läheneda objektiivsemale arusaamale reaalsusest, kuid ka teaduslik teadmine on mudel, mis kirjeldab ja prognoosib nähtusi, mitte tingimata "täiuslik" või lõplik tõde.
Filosoofilised vaated reaalsusele
Filosoofias on reaalsuse olemus olnud keskne küsimus. Peamised lähenemised on näiteks:
- Realism — väidab, et maailm ja tema omadused eksisteerivad sõltumatult meie teadmisest või keelelistest konstruktsioonidest.
- Antirealism ja konstruktivism — rõhutavad, et teadmised ja mõisted on osaliselt või täielikult sotsiaalse konstrueerimise ja teooriate tulemus.
- Idealism — väidab, et reaalsuse aluseks on mõistus või vaim, mitte materiaalsed objektid.
- Materialism ja monism — püüavad seletada reaalsust üksnes aine ja füüsiliste protsesside kaudu.
- Dualism — eraldab vaimu ja aine kaks erinevat substantsi või tasandit.
- Fenomenoloogia — keskendub sellele, kuidas reaalsus ilmneb kogemuses ning kuidas tähendused kujunevad tajus.
Lisaks on eristused nagu teaduslik realism (teooriate osaline vastavus maailmale) vs instrumentaalne vaade (teooriad on tööriistad sündmuste prognoosimiseks). Mõned kaasaegsed arutelud puudutavad ka matemaatilise reaalsuse staatust (kas matemaatilised objektid "eksisteerivad" sõltumatult) ja hüpoteesi, et me elame simuleeritud reaalsuses.
Abstraktsed mõisted ja igapäevaelu
Siiski mängib abstraktne mõiste rolli nii igapäevaelus kui ka akadeemilises uurimistöös. Näiteks põhjuslikkus, voorus, elu ja õiglus on abstraktsed mõisted. Neid on raske määratleda, kuid nad ei ole puhtad eksimused. Abstraktsed mõisted toimivad raamistikena, mille abil me liigume keerulises maailmas, koostame teooriaid ja arutame väärtusi.
Teaduslik lähenemine reaalsusele
Teadus püüab kirjeldada ja seletada reaalsust loogiliste teooriate, modelleerimise ja empiiriliste tõendite abil. Teaduslik meetod tugineb:
- täpsel vaatlusel ja mõõtmisel,
- hüpoteeside püstitamisel ja testimisel,
- ennustuste kontrollitavusel ja
- korduvusel.
Praktilised näited ja tänapäeva nähtused
Reaalsuse käsitlus mõjutab igapäevaotsuseid: meditsiinilised diagnoosid tuginevad reaalsele haigusprotsessile, õigussüsteem püüab tuvastada faktilist seisu, ja tehnoloogia loob virtuaalseid keskkondi, mis võivad tunda end "reaalsetena".
Televisiooniprogramme, mis ei ole stsenaariumiga, nimetatakse reaalsuseks televisiooniks (Reality TV). Need programmid illustreerivad ka piiri subjektiivse kogemuse ja kureeritud esituse vahel: kuigi kaamera võib jäädvustada sündmusi, valivad toimetajad ja formaadid, millist osa "reaalsusest" publikule näidatakse.
Kokkuvõte
Reaalsus on mitmetahuline mõiste, mis hõlmab nii materiaalseid objekte ja sündmusi kui ka abstraktseid suhteid ja tähendusi. Meie arusaam reaalsusest kujuneb tajust, teaduslikust uurimisest, filosoofilisest refleksioonist ja sotsiaalsetest kokkulepetest. Erinevad vaatenurgad — realismist kuni konstruktivismi ja fenomenoloogiani — pakuvad täiendavaid tööriistu selle mõistmiseks, kuidas ja miks me maailma nii näeme, nagu me seda teeme.
Vaatepunktid tegelikkusele
- Filosoofia uurib reaalsuse olemust ning mõistuse (samuti keele ja kultuuri) ja reaalsuse vahelisi suhteid.
- Teadus: seisukoht, et teaduse poolt kirjeldatud maailm on tegelik maailm. Teadlaste arusaam tegelikkusest sõltub tõenditest, testidest ja katsetest, mille on välja töötanud spetsialistid. Lõpuks jõuab õpikutesse see, milles on kokku leppinud teadlaste "nähtamatu kolleegium".
Küsimused ja vastused
K: Mis on reaalsus?
V: Reaalsus viitab kõigele, mis on olemas, olgu see siis toimunud sündmus või käegakatsutav asi.
K: Kas midagi võib olla reaalsusele lähedane?
V: Jah, midagi, mis on tegelikkusele lähedane, loetakse realistlikuks.
K: Kuidas on reaalsus määratletud?
V: Reaalsust määratletakse kui asjade seisundit sellisena, nagu nad tegelikult on, mitte nii, nagu nad näivad või nagu neid kujutatakse ette.
K: Mida hõlmab reaalsus?
V: Reaalsus hõlmab kõike, mis on eksisteerinud, eksisteerib praegu või eksisteerib tulevikus, isegi kui me ei suuda seda kõike näha või mõista.
K: Kuidas on reaalsus vastandatav?
V: Reaalsust vastandatakse sageli mõistetele, mis on kujuteldavad, illusoorsed, väljamõeldud või abstraktsed.
K: Kas abstraktsed mõisted mängivad igapäevaelus rolli?
V: Jah, mõningaid abstraktseid mõisteid, nagu näiteks põhjuslikkus, voorus, elu ja õiglus, on raske määratleda, kuid need ei ole puhtad illusioonid ja mängivad igapäevaelus ja akadeemilises uurimistöös olulist rolli.
K: Mis on reaalsus-televisioon?
V: Reality TV tähendab telesaateid, mis on stsenaariumita ja milles esinevad tegelikud inimesed ja olukorrad, mitte näitlejad ja väljamõeldud lood.
Otsige