Predikaat (öeldis): määratlus, tüübid ja näited

Traditsioonilises grammatikas on predikaat lause teine osa, esimene on subjekt. Predikaat täiendab subjekti kohta käivat ettekujutust, näiteks seda, mida ta teeb või milline ta on.

Mis on predikaat?

Predikaat on lause osa, mis ütleb midagi subjektist: tegevuse, oleku, omaduse või toimingu sihi. Eesti keeles moodustab predikaadi keskse tuuma tavaliselt verb (finiitne või non-finiitne vorm), kuid predikaat võib hõlmata ka verbi koos ühe või mitme täiendiga (objektid, predikatiivid, määravad määrsõnalised fraasid jm).

Peamised predikaadi tüübid ja näited

Ainult verbi predikaat — predikaat koosneb vaid verbist.
Ta tantsib. (Predikaat: ainult verb)
Verbi + otsene objekt (transitiivne predikaat) — tegevus, millel on otsene objekt.
Ben loeb raamatut. (Predikaat: verb + otsene objekt)
Verbi + kaudne + otsene objekt (ditransitiivne predikaat) — tegevus, millel on nii kaudne kui otsene objekt.
Beni ema Felicity kinkis mulle kingituse. (Predikaat: verb + kaudne objekt + otsene objekt)
Verbi + etteütlev fraas (prepositsiooniline täiend) — verb võtab täiendina vastu eessõnalise fraasi või kohamääruse.
Ta kuulas raadiot. (Predikaat: verb + prepositsiooniline/objektiline fraas)
Verbi + objekt + predikatiiv (predikatiivne objekt) — objektile antakse täiendav määrang, mis muudab objekti staatust.
Nad valisid ta presidendiks. (Predikaat: verb + objekt + predikatiiv; 'presidendiks' määrab objekti rolli)
Verbi + lisapredikaat (sekundaarne predikatiiv) — peale objekti esineb veel lisapredikaat, mis kirjeldab subjektit või objekti täiendavalt.
Ta kohtus temaga pargis. (Predikaat: verb + objekt + lisapredikaat/määrus)
Olema-verbi tüüpi predikaat (kopulatiivne predikaat) — väljendab olemist, paiknemist või omadust.
Ta on pargis. (Predikaat: olema-verb + paiknemise fraas)

Predikaadi ülesanded ja erisused

Predikaat annab lauses teavet peamiselt subjekti tegevuse või oleku kohta. Predikaadi sisuline ulatus võib olla väga lihtne (ainult verb) või kompleksselt koosneda mitmest lisandist (objektid, predikatiivid, täiendavad määrused).

Oluline on eristada predikatiivset täiendit (mis annab lisainfot nii subjektile kui objektile: nt "valisid ta presidendiks") ja lihtsat adverbiaalset määrust (mis näitab aega, kohta vmt: "kohtus pargis").

Kuidas predikaati tuvastada?

Küsi küsimust: «Mida subjekt teeb?» või «Mis tema olek on?» Vastus osutab sageli predikaadile.
Otsi lauses finiitverbi — eesti lauses on finiitverb sageli predikaadi tuum.
Kontrolli, kas verb võtab objekte või predikatiive: kui pärast verbi vastab küsimus «keda? mida?» või «kelleks?» jms, on tegu predikaadi complementidega.
Liikuva testiga: kui fraas liigub lauses, väheneb tõenäosus, et see on predikaadi tuum — predikaadi juurde kuuluvad osad on enamasti paindlikumad kui tuum ise.

Struktuuriteooriad: frasistruktuur vs sõltuvusgrammatika

Traditsiooniline frasistruktuuriline grammatika jaotab lause sageli subjektiks (NP) ja predikaadiks (VP). Pildil on see kujutatud nii, et subjekt NP on rohelisega ja predikaat VP sinisega.

Predicate tree 1

On olemas ka teistsugune lähenemine — sõltuvusstruktuuri grammatika —, kus lause struktuuri keskseks elemendiks on finiitverb (konjugatsiooniverb). Selline mudel lükkab tagasi binaarse NP–VP jaotuse ning käsitleb suhteid peamiselt sõltuvuste (governor–dependent) kaudu: verb on lause juur ja ülejäänud osad sõltuvad sellest.

Sageli esinevad küsimused ja vead

Segi aetakse predikaat ja predikatiiv — predikaat on lause osa üldiselt, predikatiiv on predikaadi üks täiendavatest osadest (nt presidendiks).
Mõned fraasid, mis näivad objekti moodustavat, võivad olla hoopis adverbiaalsed (koht või aeg), seega tuleb kontrollida küsimustega.
Eesti keele vaba sõnajärg võib mõnikord peita predikaadi piire; pöördu finiitverbi ja selle argumentide poole tuvastamiseks.

Kokkuvõtlikult: predikaat määratleb lause tegevuse või oleku ning võib olla väga erineva keerukusastmega — alates ühest verbist kuni mitme täiendiga konstruktsioonini. Sõltuvalt grammatilisest lähenemisest nähakse predikaati kas frasistruktuuri osana (VP) või lause juurena sõltuvusgrammatikas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on predestinatsioon traditsioonilises grammatikas?

V: Predikaat on traditsioonilises grammatikas lause või lause teine osa, esimene on subjekt.

K: Mida teeb predikaat?

A: Predikaat täiendab subjekti kohta käivat ettekujutust, näiteks seda, mida ta teeb või milline ta on.

K: Kas predikaat võib koosneda ainult verbist?

V: Jah, predikaat võib koosneda ainult verbist, nagu näiteks lauses "Ta tantsib".

K: Mis on verb + otsene objekti predikaat?

V: Verb + otsene objekti predikaat on siis, kui verbi järel on otsene objekt, nagu näiteks lauses "Ben loeb raamatut".

K: Mis on verb + prepositsiooniline objekti predikaat?

V: Verb + prepositsiooniline objekti predikaat on see, kui verbile järgneb prepositsiooniline objekt, nagu näiteks lauses "Ta kuulas raadiot".

K: Mida annab predikaat subjekti kohta?

V: Predikaat annab teavet subjekti kohta.

K: Mis vahe on traditsioonilise grammatika ja sõltuvusstruktuuri grammatika vahel?

V: Traditsiooniline grammatika käsitleb predikaati kui lause teist osa, samas kui sõltuvusstruktuuri grammatika käsitleb finiitverbi kui kogu lause struktuuri juurt ja lükkab tagasi binaarse NP-VP jaotuse.