Carl Gustav Jung — Šveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia looja
Carl Gustav Jung — Šveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia looja: tema teooriad, sümbolid, Myers-Briggs'i mõju ning huvi alkeemia ja sügava teadvuse vastu.
Carl Gustav Jung (26. juuli 1875 – 6. juuni 1961) oli Šveitsi psühhiaater ja kirjanik. Ta lõi mitmeid teooriaid ja ideid, mida kasutatakse psühholoogias tänapäevalgi. Psühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed mõtlevad ja tunnevad. Tema psühholoogiat nimetati analüütiliseks psühholoogiaks või Jungi analüüsiks. Jungi töö ühendab kliinilise praktika, kultuurianalüüsi, mütoloogia ja usundiuuringud, mistõttu see huvitas nii arste kui ka laiemat lugejaskonda.
Varajane elu ja karjäär
Jung sündis 1875. aastal Šveitsis ja õppis meditsiini, spetsialiseerudes psühhiaatriale. Ta töötas pikemat aega Zürichi Burghölzli haiglas, kus tema huvi unede, teadvusepiiride ja vaimuhaiguste vastu kasvas. Oma uurimistöös kasutas ta nii kliinilisi juhtumeid kui ka kultuurilisi ja ajaloolisi allikaid.
Suhted Sigmund Freudi ja lahknemine
Jung töötas aastaid koos Sigmund Freudiga, kuid nad lõpetasid koostöö. Põhjasid vaidlusi tekitasid erinevad arusaamad teadvuse ja alateadvuse olemusest: Freud rõhutas peamiselt seksuaalset ja bioloogilist motivatsiooni (libiido), samas kui Jung arvas, et inimese psüühika sisaldab ka sügavamalt jagatud kihte — kollektiivset alateadvust ja arhetüüpe. See teoreetiline lahknemine viis nende tööajalise lõhenemiseni.
Põhilised ideed ja mõisted
Jungi tööl on mitu tuntud kontseptsiooni, mida tasub lihtsasti selgitada:
- Kollektiivne alateadvus — idee, et lisaks isiklikele mälestustele on inimestel jagatud psüühilised struktuurid, mis ilmnevad müütides, unedes ja kunstis.
- Arhetüübid — sügavad, universaalsed kujundid või teemad (nt varjatud pool ehk "shadow", mask ehk "persona", anima ja animus), mis mõjutavad inimeste käitumist ja sümbolite tõlgendamist.
- Introversioon ja ekstraversioon — isiksuseorientatsioon, mis kirjeldab, kas inimene ammutab energiat peamiselt sissepoole (introvert) või väliskeskkonnast (ekstravert).
- Individuaatsioon — protsess, mille käigus inimene püüab saavutada sisemist terviklikkust, integreerides teadlikud ja teadvustamata osi iseendast.
Huvialad: alkeemia, mütoloogia ja uned
Jungile meeldis uurida ebatavalisi ja vanemaid tekste ning teadusharusid, sest ta uskus, et neist võib õppida olulisi asju psühholoogia kohta. Näiteks meeldis talle uurida alkeemiat. Alkeemia oli vana protsesside ja sümbolite süsteem, mille eesmärkideks olid nii materiaalsed kui ka sisemised muutused; Jung tõlgendas alkeemilisi tekste tihti kui kujundeid individuaatsiooniprotsessist. Lisaks uuris ta müüte, usundeid, kunsti ja unenägusid, püüdes neist leida korduvaid kujundeid ja tähendusi.
Kirjutised ja keel
Ta kirjutas peamiselt akadeemilises saksa keeles, mis tähendab, et paljud tema algtekstid võivad olla raskesti mõistetavad ilma taustata. Siiski kirjutas ta ka selgemas stiilis ja koostas populariseerivaid tekste. Enamik inimesi, kes uurivad Jungi, alustavad tema raamatus "Inimene ja tema sümbolid", mille eesmärk oli selgitada tema ideid laiemale lugejaskonnale ja muuta need kättesaadavamaks.
Praktiline mõju ja pärand
Jung on kuulus mitmete panuste poolest psühholoogia ja kultuuri mõistmisse. Tema tüüpiteooria aluseks on ka test nimega Myers Briggsi tüübiindikaator, mis on laialdaselt kasutusel isiksuse eelistuste kirjeldamiseks (kuigi selle teaduslikud piirangud on sageli arutluse all). Tema ideed mõjutavad tänaseni psühhoteraapiat, kunstiteooriat, kirjandust, religiooni- ja kultuurianalüüse.
Surm
Jung suri haiguse tagajärjel Zürichi kantonis Kuesnachtis 6. juunil 1961. Tema töö ja mõtted elavad edasi läbi paljude raamatute, uurimuste ja terapeutiliste traditsioonide.
Jungi ideed on rikkalik ja mõnikord vastuoluline valdkond, kuid tema rõhuasetus sümbolitel, kultuurilisel pärandil ja inimese sisemisel teekonnal on jätnud püsiva jälje nii psühholoogiasse kui ka laiemasse kultuuriväljale.
Jung Burghölzli kliiniku ees, Šveits 1910
Carl Jung
Töötab
- Jung, C. G. 1953. Psühhiaatrilised uuringud. C. G. Jungi kogutud teosed, 1. köide. 1953, ed. Michael Fordham, London: Routledge & Kegan Paul ja Princeton, N.J.: Bollingen. See oli esimene 18 köitest, millele lisandusid eraldi bibliograafia ja indeks. Ümbertöötlusi arvestamata valmis kogumik 1967. aastal.
| Ametiasutuste kontroll |
|
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Carl Gustav Jung?
V: Carl Gustav Jung oli Šveitsi psühhiaater ja kirjanik, kes lõi palju teooriaid ja ideid, mida kasutatakse psühholoogias tänapäevalgi.
K: Mis on psühholoogia?
V: Psühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed mõtlevad ja tunnevad.
K: Kuidas mõjutasid Jungi tööd isiksuse teste?
V: Jungi töö oli oluline, et mõõta, milline on inimeste isiksus, ja Myers Briggsi tüübiindikaatori test põhineb tema ideedel.
K: Milliseid teemasid uuris Jung psühholoogia mõistmiseks?
V: Jung uuris psühholoogia mõistmiseks filosoofiat, teadust, antropoloogiat, religiooni, kirjandust, kunsti, alkeemiat ja okultismi käsitlevaid ajaloolisi raamatuid.
K: Millist raamatut võib kasutada tema tööde tutvustamiseks?
V: Inimene ja tema sümbolid või Mälestused Unenäod Mõtisklused võib kasutada tema töö sissejuhatusena.
K: Milliseid psühholoogiaga seotud mõisteid ta lõi?
V: Ta lõi sellised olulised mõisted nagu kollektiivne alateadvus, arhetüübid, ekstravertsus (väline maailm) ja introvertsus (sisemaailm).
K: Kus ta suri?
V: Ta suri lesena kaheksakümnendate aastate keskel Kusnachtis, Zürichi kantonis Šveitsis.
Otsige