Eitamine psühholoogias: tähendus, leinaetapp ja näited

Eitamine psühholoogias: selgitus, leinaetapi roll ja praktilised näited, kuidas toime tulla kaotuse ja denialiga. Loe, kuidas äratundmine aitab paraneda.

Keeldumine on psühholoogias kasutatav sõna. See tähendab, et keegi eitab, et midagi on toimunud või toimub, kuigi ta tegelikult teab, et see on tõsi. Tavaliselt juhtub see seetõttu, et selle tunnistamine põhjustaks palju valu.

Mis on eitamine?

Eitamine on kaitsemehhanism: inimese vaim lükkab tõe eemale, et vähendada äkilist emotsionaalset valu või stressi. See võib olla ajutine ja loomulik osa kohanemisprotsessist või püsida ja hakata teisi eluvaldkondi kahjustama. Eitamine ei tähenda alati teadlikku valet — sageli on inimene ise veendunud, et asjad pole nii halvad kui tegelikult.

Miks inimesed keelduvad?

Peamised põhjused on:

• Vastumeelsus taluda tugevat valu, leina või häbi.
• Ajutine kaitse, mis annab inimesele aega emotsioonide töötlemiseks.
• Isiklikud veendumused, identiteet või sotsiaalne surve (näiteks soov säilitada hea maine või loobuda vastutusest).
• Sõltuvused või psühho­loogilised häired, kus tunnistamine tooks kaasa negatiivseid tagajärgi (näiteks kaotuse või karistuse hirm).

Eitamine leinaetapis

Keeldumine on sageli esimene staadium leina­protsessis. Kuulsalt kirjeldas seda Elizabeth Kübler‑Rossi viie leinaetapi mudelis: keeldumine, viha, läbirääkimised, depressioon ja aktsepteerimine. Eitamine annab inimesele aega reaalsusega järkjärguliseks kokkupuuteks — alguses võib tunduda, et olukord ei ole tõsi või on ajutine.

Näited

Igapäevased näited aitavad eristada, mida tähendab eitamine:

• Kui lähedane inimene sureb, võib ellujääja esimene reaktsioon olla keeldumine aktsepteerida surma — ta ei usu, et see on tõsi ja ootab, et inimene tuleb tagasi.
• Spordimeeskonna fänn, kes kindlalt usub, et tema meeskond võidab, kuigi tõenäosused viitavad kaotusele, võib eirata vastupidist infot — see on täiskasvanuliku lootuse või ratsionaalsuse tasandil eitamine.
• Suhtes, kus üks partner on teinud midagi valesti, võib teine keelduda tunnistamast vea eksisteerimist ja süüdistada endas vigu otsida või tõendite eirata.
• Tervisehäirete puhul (näiteks vähidiagnoos või sõltuvus) võib inimene eirata sümptomeid ja vältida arstiabi — see on ohtlik, sest takistab vajalikku ravi.

Kuidas reageerida ja aidata

Kui lähedane on eitavas olekus, aitavad tavaliselt kannatlikkus ja toetav suhtumine. Mõned soovitused:

• Paku empaatiliselt kuulamist ja kinnita, et tema tunded on normaalsed.
• Ära rünna ega alahinda tema tundeid; agressiivne peatamine võib tihendada eitamist.
• Aita järk‑järgult tõendeid ette tuua ja võimalusi arutada — näiteks pakkuge informatsiooni kergesti mõistetaval kujul.
• Kasutage motiveeriva intervjueerimise ja empaatilise lähenemise põhimõtteid, eriti sõltuvus- või terviseküsimustes.
• Kui eitamine takistab elutähtsate toimingute tegemist (ravi, turvalisus jm), pöörduge professionaalse abi poole—psühholoog, perearst või nõustaja võib pakkuda sobivat tuge.

Millal on eitamine probleem?

Eitamine muutub probleemseks siis, kui see kestab kaua, takistab realistlike otsuste tegemist või ohustab inimese tervist ja suhteid. Märgid, et vaja on abi:

• pikaajaline keeldumine tunnistada olulist fakti (nõnda et töö, ravivõimalused või suhted kannatavad),
• korduvad konfliktid ja usalduse kadumine pere või sõpradega,
• suured riskid — näiteks jätkuv ohtlik käitumine või meditsiinist kinnipidamine.

Ravi ja toetused

Psühhoteraapia aitab sageli eitamisega toime tulla. Kasutatavad meetodid võivad olla:

• Kognitiiv‑käitumuslik teraapia (CBT) — aitab tuvastada ja muuta mõttemalle, mis toetavad eitamist.
• Leinateraapia ja grupinõustamine — sobib kaotusega seotud eitamise töötlemiseks.
• Motiveeriv intervjuu ja praktiline nõustamine — eriti sõltuvuste ja tervisekäitumise puhul.
• Pereteraapia — kui eitamine mõjutab suhteid ja perekonna dünaamikat.

Kokkuvõte: Eitamine on tavaline kaitsemehhanism, mis võib olla ajutine ja kasulik kohanemiseks. Kui see aga püsib ja takistab tegutsemist või põhjustab kahju, on mõistlik otsida professionaalset abi. Kannatlikkus ja toetav suhtumine aitavad inimesel samm‑haaval reaalsusega leppida ning edasi liikuda.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Denia psühholoogias?

K: Miks eitamine tavaliselt toimub?

K: Mis on esimene seisund, mis on kaotusega toimetulekuks?

K: Kas eitamine võib esineda ka muudes olukordades kui kaotusega toimetulek?

K: Kas eitamine on alati seotud millegi juba toimunuga?

K: Mis võib olla tõe eitamise tagajärg?

K: Kuidas saab keegi eitamisest üle saada?

Otsing