DSM IV

DSM-IV on psüühikahäirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu (DSM) neljas versioon. DSM on Ameerika Psühhiaatriaühingu (APA) koostatud käsiraamat. Need on nummerdatud rooma numbritega: DSM-I, DSM-II, DSM-III, DSM-IV, kuid viimases väljaandes võeti kasutusele araabia numbrid, mis võimaldavad järgnevate väljaannete nummerdamist: 5.1, 5.2 jne. Pärast DSM-IV avaldamist tehti mõned muudatused (või parandused) käsiraamatu kirjeldustes. Selle tõttu nimetatakse DSM-IV viimast versiooni ametlikult DSM-IV-TR (TR tähistab "Text Revision").

DSM-is on loetletud kõik seisundid, mida APA ametlikult vaimuhaiguseks nimetab. DSM jaotab need seisundid erinevatesse kategooriatesse. Igale seisundile antakse kood, mis koosneb numbritest või numbrite ja tähtede kombinatsioonist. Koos seisundi nimetuse ja koodiga annab DSM ka muud teavet, näiteks:

Haiguse sümptomid.
Diagnostilised kriteeriumid: Nõuded, mis peavad olema täidetud enne haiguse diagnoosimist.
Diferentsiaaldiagnoos: Teised tingimused, millel on mõned samad sümptomid. Enne diagnoosi püstitamist tuleb need tingimused välistada.
Diagnostilised kaalutlused: Selles jaotises on esitatud üksikasjalikum teave seisundi kohta. Näiteks võib siin rääkida sellest, kellel on suurem või väiksem tõenäosus haigestuda sellesse seisundisse. Samuti võib seal rääkida sellest, mis seisundit põhjustab.

DSM-is loetletud seisundid on aja jooksul muutunud. Igas DSMi uues versioonis lisab APA tingimused, mida ta on viimase versiooni avaldamisest saadik vaimuhaigustena aktsepteerinud. Samuti võidakse välja jätta tingimusi, mida enam ei peeta vaimuhaigusteks. (Näiteks homoseksuaalsus oli varasemates DSM-ides loetletud vaimuhaigustena, kuid seejärel võeti see välja). APA võib muuta ka viisi, kuidas ta kirjeldab teatavaid haigusi.

Mitmeteljeline süsteem

Kui inimene saab DSMi diagnoosi, on viis erinevat "telge" ehk teabekategooriat, mis peavad sisaldama teavet.

I telg: Siin on loetletud enamik vaimse tervise seisundeid. Siin tuleb märkida nii haiguse nimetus kui ka sellele määratud kood. Näiteks ADHD, depressioon, ärevus ja autismispektri häired loetletakse siin. Isikul võib olla ainult üks I telje diagnoos või mitu diagnoosi.

II telg: Kui isikul on vaimne alaareng (vaimne puue) või isiksusehäire, on see siin loetletud.

III telg: Kui isikul on haigusseisundid, on need siin loetletud.

IV telg: Sellel teljel registreeritakse, kas isikul on teatavat liiki "psühhosotsiaalseid stressoreid". Psühhosotsiaalsete stressorite kindlaid kategooriaid on vähe: Esmased tugiprobleemid (näiteks perekondlikud konfliktid); sotsiaalse keskkonna probleemid (näiteks isikul on kehvad sotsiaalsed oskused ja vähe sõpru); majanduslikud probleemid (näiteks vaesus või töökoha kaotamine); eluasemeprobleemid (näiteks halb eluase või kodutus); haridusprobleemid (näiteks koolist väljalangemine); probleemid tervishoiuteenuste kättesaadavusega; ja "muud" stressorid.

V telg: Selle telje jaoks valib vaimse tervise spetsialist numbri, mis võtab kokku, kui palju mõjutavad inimese vaimse tervise probleeme ja kui hästi ta oma elus toimib. Spetsialist kasutab skaalat nimega Global Assessment of Functioning (GAF), mis selgitab, mida erinevad numbrid tähendavad. Isiku tulemust nimetatakse tema "GAF-skooriks".

DSMi mitmeteljelisel süsteemil on mõned eelised. Viis telge võtavad kokku kogu teabe, mis on vaimse tervise spetsialistide jaoks inimese ravimisel kõige olulisem. Need annavad ülevaate kõige olulisematest asjadest, mis mõjutavad inimese vaimset tervist. Täielik DSMi diagnoos on vaimse tervise spetsialistide jaoks ka nagu ühine keel. Isegi kui tegemist on erinevate spetsialistidega, kes on pärit erinevatelt erialadelt või isegi räägivad erinevaid keeli, saavad nad kõik DSMi diagnoosist aru.

Organisatsioon

DSM-i tingimused on jaotatud kategooriatesse. Need kategooriad on järgmised:

(1) Tavaliselt imiku-, lapse- ja noorukieas diagnoositud häired. Näiteks: ADHD tüübid; vaimne alaareng; autismispektri häired; ja opositsiooniline trotsimishäire (ODD).

(2) Deliirium, dementsus, amneesia ja muud kognitiivsed häired. Need häired põhjustavad probleeme mõtlemise ja mäluga.

(3) Mujal liigitamata üldhaigusest tingitud psüühikahäired. Need on häired, mis on põhjustatud meditsiinilisest probleemist.

(4) Ainetega seotud häired. Need on seisundid, mis on seotud ebaseaduslike uimastite, alkoholi või muude ainete (nagu kofeiin ja nikotiin) kasutamise, kuritarvitamise või sõltuvusega. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka nende ainete võõrutusest põhjustatud seisundid.

(5) Skisofreenia ja muud psühhootilised häired. Siia kuuluvad kõik skisofreenia eri liigid ja muud häired, mis põhjustavad psühhoosi (reaalsusega mitte seotud olemist).

(6) Meeleoluhäired. Nende hulka kuuluvad erinevad bipolaarse häire ja depressiooni liigid.

(7) Ärevushäired. Näiteks: Posttraumaatiline stressihäire (PTSD); Generaliseeritud ärevushäire.

(8) Somatiformsed häired. Nende häiretega inimestel on palju füüsilisi sümptomeid, näiteks valu või kõhuprobleemid. Siiski ei arvatakse, et need sümptomid on põhjustatud tegelikust meditsiinilisest häirest. Arvatakse, et nende põhjuseks on hoopis vaimse tervise probleemid. Üks näide on hüpohondria, mille puhul inimene on pidevalt mures, et tal on tõsiseid meditsiinilisi probleeme, kuigi neid ei ole. Teine sellesse kategooriasse kuuluv seisund on kehadüsmorfiline häire, mille puhul inimene vihkab oma keha või kehaosa.

(9) Faktilised häired. Nende häiretega inimesed liialdavad või leiutavad meditsiinilisi probleeme. Nad võivad seda teha, sest nii saavad nad asju, mida nad tahavad (näiteks tähelepanu ja kaastunnet).

(10) Dissotsiatiivsed häired. Need häired põhjustavad inimesel probleeme mälu, teadvuse ja asjade õige tajumisega (nägemise ja mõistmisega). Samuti võib inimene tunda end lahutatuna oma identiteedist (tema arusaam iseendast ja sellest, kes ta on). Kõige tuntum seisund selles kategoorias on dissotsiatiivne identiteedihäire (DID) (mida varem nimetati multipleeritud isiksusehäireks).

(11) Seksuaalse ja soolise identiteedi häired. Seksuaalhäirete hulka kuuluvad parafiiliad, mille puhul inimene tunneb seksuaalset kiindumust esemete või seksuaalsete tegevuste vastu, mis ei ole normaalsed. Näiteks pedofiilia (seksuaalne kiindumus lastesse) on üks parafiilia liik. Teine seksuaalhäirete liik on seksuaalhäired (probleemid seksuaalsete toimingute sooritamisega). Sellesse kategooriasse kuulub ka sooline identiteedihäire, mille puhul inimene tunneb end ühe sooga, kuid tema keha on teise soo omad.

(12) Söömishäired. Kaks peamist söömishäiretüüpi on anorexia nervosa ja bulimia nervosa.

(13) Unehäired. Näiteks: unetus.

(14) Muul viisil määratlemata impulsside kontrolli häired. Need on häired, mille puhul inimestel on raskusi oma tungide kontrollimisega. Näiteks: trikotillomaania (kui inimene tõmbab juukseid välja) ja intermitteeriv plahvatushäire (kui inimesel tekivad äkilised vihaplahvatused).

(15) Kohanemishäired. Nende häirete puhul on inimesel probleeme kohanemisega või harjumisega millegi stressirohkega oma elus.

(16) Isiksusehäired. Neid diagnoose võib anda ainult täiskasvanutele. Näiteks: Antisotsiaalne isiksusehäire; Borderline'i isiksusehäire.

Küsimused ja vastused

K: Mis on DSM-IV?

V: DSM-IV on Ameerika Psühhiaatriaühingu (APA) poolt välja antud vaimse häire diagnostilise ja statistilise käsiraamatu (DSM) neljas versioon.

K: Kuidas on DSMi erinevad versioonid nummerdatud?

V: DSMi varasemad versioonid olid nummerdatud rooma numbritega (nt DSM-I, II, III), samas kui hilisemad väljaanded võtsid kasutusele araabia numbrid, mis võimaldasid järgnevate väljaannete nummerdamist 5.1, 5.2 jne.

K: Mida tähendab TR seoses DSM-IV-ga?

V: TR tähendab "Text Revision" ja viitab muudatustele, mis on tehtud käsiraamatu kirjeldustesse pärast selle esmakordset avaldamist, mistõttu seda nimetatakse ametlikult "DSM-IV-TR".

K: Millist teavet sisaldab iga DSM-is loetletud seisund?

V: Iga DSM-is loetletud seisund sisaldab selle nime ja koodi (mis koosneb numbritest või numbrite ja tähtede kombinatsioonist), sümptomeid, diagnostilisi kriteeriume, diferentsiaaldiagnoosi ja diagnostilisi kaalutlusi, näiteks seda, kellel on suurem või väiksem tõenäosus seda seisundit põdeda või mis seda põhjustab.

K: Kuidas on varasemates DSMides loetletud seisundid aja jooksul muutunud?

V: Igas DSMi uues versioonis lisatakse psüühikahäiretena aktsepteeritud seisundid alates eelmise versiooni avaldamisest, samas kui need, mida enam ei peeta psüühikahäiretena, jäetakse välja. Lisaks võivad teatud seisundite kirjeldused muutuda.

K: Kas homoseksuaalsus on kunagi mõnes DSMi väljaandes loetletud vaimuhaigustena?

V: Jah, homoseksuaalsus oli varem loetletud vaimuhaiguse all, kuid on sellest ajast alates DSMi kõikidest väljaannetest eemaldatud.