Ärevus
Ärevus on stress või rahutus, mille põhjuseks on hirm ohu või õnnetuse ees. Väga sageli tunnevad inimesed, kellel on ärevus, ka muret. Võib esineda ka füüsilisi sümptomeid, näiteks peavalu või kõhuvalu.
Ärevus on väga levinud inimlik emotsioon ja seda seostatakse sageli hirmu, paanika ja võitlus- või põgenemisreaktsiooniga. Stressi hulk, mis on vajalik ärevuse tekkimiseks, on inimeseti erinev, kuid põhitegurid on näiteks: töö kaotamine, lähedase surm või õnnetus, kui nimetada vaid mõned. Enamikul inimestest rahuneb ärevus aja jooksul ja inimene pöördub tagasi normaalsesse seisundisse.
Mõned inimesed kannatavad pikka aega suure ärevuse all, mis kontrollib neid ja muudab nende elu raskeks. Neid seisundeid nimetatakse ärevushäireteks ja neid saab ravida teraapia ja ravimitega.
Üldine ärevus on häire, mille puhul kannatanu on pidevalt mures või hirmul olukordade või asjade pärast, mis tavaliselt ei häiriks teda või teisi. Kui see pidev ärevusseisund hakkab häirima nende sotsiaalset, pere- ja tööelu ning takistab neil normaalselt toimida, võib öelda, et neil on üldine ärevushäire (General Anxiety Disorder, GAD).
Üldised ärevuse sümptomid on sellised asjad nagu; pidev väsimus / kurnatus, suutmatus lõõgastuda, enesekindluse puudumine, madal enesehinnang, hirm avalike kohtade ees, hirm suhtlemise ees, sagedased irratsionaalsed ärevuse / hirmu tunded, sundkäitumine, muretsemine vigade tegemise pärast, regulaarsed õudusunenäod, häiritud unenäod, liigne nutmine, peavalu, kõhuprobleemid, kõhulahtisus, iiveldus, lihasvalu ja nii edasi.
Ärevushäirete sümptomid on näiteks: higistamine, värisemine ja värisemine, südamepekslemine, õhupuudus, hüperventilatsioon, südame rütmihoog, kätes ja jalgades kipitustunne, eelseisva huku tunne, tunne, et teil on südameatakk. Neid on veel, kuid need on tavalised.
Tüdruk näeb hirmunud, kannatab ärevuse all
Meditsiin
Need sümptomid määratlevad enam-vähem ärevust, kuid need võivad olla ka muude probleemide tunnused, nii et esimene pöördumine peab olema arsti või muu tervishoiutöötaja poole. Nemad suudavad määratleda, milles probleem täpselt seisneb, ja teha ettepanekuid asjakohase ravi kohta.
Arsti esmane ravi on tavaliselt ravimipõhine ravi, näiteks antidepressandid, ärevusevastased tabletid ja beetablokaatorid. Need võivad olla väga tõhusad, kuid neil kõigil on kõrvaltoimed, mõned neist hullemad kui teised. See võib inimesi heidutada nende võtmise jätkamisest. Pange aga tähele, et paljud ravimid, mida võetakse juba pikemat aega, tuleb lõpetada erilisel viisil (tavaliselt arsti abiga); lihtsalt ravimi kasutamise lõpetamine võib põhjustada võõrutusnähte.
Populaarseks on muutumas ka muud mitte-ravimitega seotud ravimeetodid, nagu näiteks enesehüpnoos, meditatsioon, jooga, kognitiivne käitumisteraapia, nõustamine, akupunktuur jne. Need on ravimeetodid, mis aitavad inimestel "hallata" või "toime tulla" oma ärevuse ja/või ärevushoogudega.
Aga mis on ärevuse algpõhjus(ed)? Eespool nimetatud kaks raviliiki keskenduvad kas ärevuse sümptomite vähendamisele või aitavad inimesel oma häirega toime tulla. Tundub, et nad ei tee midagi ärevust põhjustava(te) aluspõhjuse(te)ga.
Ja juba "hirm" uue ärevushäire ees võib tekitada ühe ärevushäire. Niikaua kui see irratsionaalne hirm eksisteerib, on väga raske peatada rünnakuid ja lahendada üldist ärevust. Selle hirmu kõrvaldamine võib ennetada edasisi rünnakuid ja vabaneda üldisest ärevusest palju tõhusamalt.
Ärevushäired
Ärevushäired on igasugune häire, mis on põhjustatud suurest ärevusest. On palju erinevaid häireid, millest igaühe võib diagnoosida koolitatud spetsialist. Sellised häired on näiteks
- Hirm teatavate loomade ees: Arachnofoobia on hirm ämblikute ees.
- Hirm teatud olukordade ees: Agorafoobia on hirm rahvahulkade ees (ja selle ees, et ei saa kergesti ära minna), akrofoobia on hirm kõrguste ees.
- Üldised, näiteks traumajärgne stressihäire (mis esineb inimestel, kes on sageli kokku puutunud stressirohkete olukordadega, näiteks sõdadega).
Mittemeditsiinilised, religioossed ravimeetodid
Ärevuse seisundit saab rahustada roosipärja pühitsemisega, mis võimaldab inimesel palvetada ja mediteerida suure rahutundega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ärevus?
V: Ärevus on ohu või õnnetuse kartusest tingitud ahastuse või rahutuse tunne.
K: Millised on mõned ärevusega seotud füüsilised sümptomid?
V: Ärevusega seotud füüsilised sümptomid võivad olla peavalu, kõhuhäired, väsimus/väsimus, suutmatus lõõgastuda ja lihasvalu.
K: Kas ärevusel on pikaajalisi mõjusid?
V: Jah, kui keegi kannatab tõsiste ja pikaajaliste ärevusperioodide all, võib see viia ärevushäireni, mida saab ravida teraapia ja ravimite abil.
K: Millised on ärevuse üldised sümptomid?
V: Ärevuse üldised sümptomid võivad olla enesekindluse puudumine, madal enesehinnang, hirm avalike kohtade või suhtlemise ees, sundkäitumine, muretsemine vigade tegemise pärast, õudusunenäod ja unehäired.
K: Millised on tavalised märgid ärevushäire ajal?
V: Tavalised märgid ärevushäire ajal on higistamine, värisemine ja värisemine, südamepekslemine (kiire südamelöök), õhupuudus või hüperventilatsioon (liiga kiire hingamine), kipitustunne kätes ja jalgades, samuti tunne, et midagi halba hakkab juhtuma.
K: Kuidas mõjutab inimese stressitase tema kogemusi ärevustunnetega?
V: Stressi hulk, mis on vajalik ärevustunde tekitamiseks, on inimeseti erinev, kuid võib hõlmata selliseid asju nagu töökoha kaotamine või lähedase inimese surm.
K: Kas ärevustunnet on võimalik aja jooksul vähendada?
V: Enamikul juhtudel jah - paljude inimeste puhul rahunevad nende ärevustunne aja jooksul ilma meditsiinilist sekkumist vajamata ja nad pöörduvad tagasi oma tavapärase seisundi juurde.
