Isiksushäired
Isiksusehäire või iseloomuhäire on selline häire, mille puhul inimene mõtleb, tunneb ja käitub teisiti, kui ühiskond temalt ootab. Kui enamiku inimeste puhul oleksid need omadused paindlikud, siis isiksusehäirega inimese puhul on need omadused jäigad ja toimimatud ning tekitavad püsivaid mustreid ja sageli püsivaid probleeme. Need mõtted, tunded ja käitumisviisid võivad põhjustada probleeme nii isikule kui ka teistele teda ümbritsevatele inimestele. Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja paljudes teistes riikides liigitatakse isiksusehäired teatud liiki psüühikahäirete alla ja neid ravivad meditsiinitöötajad. Umbes kümnel protsendil täiskasvanutest on isiksusehäired.
Tüübid
Ameerika Psühhiaatriaühingu koostatud vaimuhaiguste diagnostilises ja statistilises käsiraamatus on kümme isiksusehäiret. Need on jagatud kolme "klastrisse" või rühma.
Klaster A
Klaster A on isiksusehäirete veider või ekstsentriline rühm. Need on:
- Paranoiline isiksusehäire
- Skisoidne isiksusehäire: need inimesed on üksildased, salajased, vaiksed ja emotsioonideta.
- Skisotüüpne isiksusehäire
A-klassi häired on meestel sagedasemad.
Klaster B
Klaster B on isiksusehäirete dramaatiline või emotsionaalne rühm. Need on:
- Antisotsiaalne isiksusehäire: need inimesed on harjumuspäraselt ohvrid. Nad ei hooli inimestest ega seadustest. Umbes kolmel protsendil meestest ja ühel protsendil naistest on ASPD. See on kõige levinum PD meestel.
- Borderline'i isiksusehäire: nendel inimestel on ebastabiilsed suhted, minapilt ja meeleolu. Nad on väga impulsiivsed. Umbes ühel protsendil meestest ja kolmel protsendil naistest on BPD.
- Histriooniline isiksusehäire: need inimesed on väga emotsionaalsed ja vajavad tähelepanu keskmes olemist. Nad on flirtivad ja võrgutav. Umbes ühel protsendil meestest ja neljal protsendil naistest on HPD. See on kõige levinum PD naistel.
- Nartsissistlik isiksusehäire: need inimesed arvavad, et nad on teistest inimestest paremad. Nad uhkeldavad iseendaga ja vajavad, et teised inimesed vaataksid neid üles. Nad kasutavad teisi inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Umbes ühel protsendil inimestest on NPD; see on sagedamini levinud meeste puhul.
Kõik B-klastri häired on üksteisega kaasuvad. On asju, mis on rohkem kui ühes PD-s. Näiteks isekus ja empaatia puudumine on ASPD ja NPD olulised osad. Vajadus olla imetletud on HPD ja NPD oluline osa.
Klaster C
Klaster C on isiksusehäirete ärevuse või hirmu rühm. Need on:
- Vältiv isiksusehäire
- Sõltuv isiksusehäire
- Obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire
ICD
Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab isiksusehäireid teisiti. See kasutab haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide rahvusvahelist statistilist klassifikatsiooni (ICD).
Küsimused ja vastused
K: Mis on isiksusehäire?
V: Isiksusehäire (PD) ehk iseloomuhäire on teatud tüüpi psüühikahäire, mille puhul inimese mõtted, tunded ja käitumine on jäigad ja toimimatud võrreldes sellega, kuidas ühiskond neid ootab.
K: Kuidas mõjutavad isiksusehäired inimesi?
V: Isiksusehäired võivad tekitada püsivaid probleeme nii psüühikahäirega inimesele kui ka teda ümbritsevatele inimestele.
K: Kas isiksusehäired liigitatakse psüühikahäireteks?
V: Jah, Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja paljudes teistes riikides liigitatakse isiksusehäired teatud liiki psüühikahäireteks.
K: Kes ravib isiksusehäirega inimesi?
V: Isiksusehäiretega inimesi ravivad meditsiinitöötajad, näiteks psühhiaatrid või psühholoogid.
K: Kui suur osa täiskasvanutest on psüühikahäirega?
V: Umbes kümnel protsendil täiskasvanutest on PD.
K: Mis põhjustab isiksusehäireid?
V: Isiksusehäired on sageli põhjustatud lapse väärkohtlemisest ja traumast.
