Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon (tuntud ka kui ICD) on haigusi ja meditsiinilisi probleeme klassifitseerivate koodide loetelu. Iga kirjeldatud seisundi juurde on määratud unikaalne kood, mis võimaldab andmeid ühtselt koguda, analüüsida ja võrrelda nii riikide sees kui ka rahvusvaheliselt. Eriline, unikaalne kood antakse tavaliselt järgmistel juhtudel:

  • Iga tervislik seisund (sealhulgas vaimse tervise probleemid).
  • Konkreetsed sümptomid, kui ei ole selge, milline seisund sümptomeid põhjustab (näiteks kui inimesel on köha, kuid selle põhjuse kohta ei ole diagnoosi, kasutatakse sümptomikoodi).
  • Muutused organismis või katsetulemused, mis ei ole normaalsed ja mille täpset põhjust ei ole kindlaks tehtud.
  • Vigastused või haigused, mis on põhjustatud kehavälistest teguritest (näiteks luumurrud, põletused ja mürgistused).
  • Sotsiaalsed ja keskkonnategurid, mis võivad mõjutada tervist (näiteks tööga seotud terviseriskid või tervisekahjustused vaesuse tõttu).

Milleks ICD-d kasutatakse?

ICD on avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ja selle peamised kasutusalad on:

  • mortaliteedi ja morbiditeedi statistika kogumine ja võrdlemine riikide lõikes,
  • tervisepoliitika ja rahvaterviseuuringute planeerimine (millised haigused põhjustavad kõige rohkem koormust),
  • haigla- ja kindlustusteenuste koodistamine arvepidamiseks ning ressursijaotuseks,
  • meditsiinilise dokumentatsiooni standardiseerimine ning rahvusvaheline teadus- ja seirekoostöö,
  • tervishoiuteenuste kvaliteedi ja ohutuse jälgimine ning epidemioloogiline jälgimine (nt haiguspuhangute tuvastamine).

Struktuur ja versioonid

Tavapäraselt koosneb ICD-kood tähtedest ja numbritest ning on jaotatud peatükkideks vastavalt organisüsteemidele või patoloogiate tüüpidele. ICD-10 (tugevasti laialdaselt kasutusel olnud väljaanne) tähistatakse sageli alfanumeriliste koodidega ja hõlmab põhjalikku listi diagnoose. Aktuaalne versioonide areng:

  • ICD-10 on olnud laialt kasutusel alates 1990. aastatest (riikides võivad olla ka kohandatud variandid, nt ICD-10-CM Ameerika Ühendriikides).
  • Järgmine suurem versioon, ICD-11, avaldati WHO poolt 2018.–2019. a protsesside käigus ja selle aluseks olnud konsulteerimisel kasutati ka Web 2.0 lahendusi. WHO võttis ICD-11 ametlikult vastu 2019. aastal; selle osaline rakendamine on alanud riikide lõikes järk-järgult (WHO määratleb ka rakendamise ja täiendamise juhised).

Implementatsioon ja tõlgendamine

ICD ei ole pelgalt nimekiri: selle kasutuselevõtt nõuab koolitust, koodistamise juhendeid ja sageli IT-lahendusi patsiendiandmete turvaliseks ja korrektselt struktureeritud salvestamiseks. Riigid võivad kujundada täiendavaid versioone või klbooklege (clinical modifications), et arvestada kohaliku praktika ja arveldussüsteemidega. Kuigi uusimad väljaanded püüavad olla võimalikult täielikud, täiendatakse ja uuendatakse ICD-d regulaarselt, et kajastada uusi teaduslikke teadmisi, uusi haigusi ja muutusi tervishoius.

Kust infot leida ja mida oodata tulevikus

WHO pakub ametlikke juhendeid, otsinguvahendeid ning tõlkeid, samuti tehnilist tuge riikidele, kes ICD-d rakendavad. Tulevikus on rõhk digitaalsetel lahendustel (struktureeritud andmed, semantilised ressursid ja elektroonilised terviseregisterid), mis muudavad ICD-koodide kasutamise tõhusamaks nii kliinilises töös kui ka tervishoiu planeerimises.

ICD aitab ühtlustada diagnooside kirjeldust ja andmete kogumist, mis on vajalik tervishoiuteenuste parandamiseks, rahvatervise otsuste tegemiseks ja rahvusvaheliseks koostööks.