Nartsissistlik isiksusehäire: tunnused, sümptomid ja ravi

Nartsissistlik isiksusehäire: selged tunnused, sümptomid ja efektiivsed ravivõimalused — praktiline juhend diagnoosist teraapiani ning nõu suhtlemiseks lähedastega.

Narsistlik isiksusehäire (NPD) on isiksusehäire, mille puhul inimene on kinnisidee (veedab palju aega enda peale mõeldes). Nad arvavad, et nad on paremad ja tähtsamad kui teised ja tahavad, et neid koheldaks eriliselt. See on meestel sagedasem kui naistel.

See on nime saanud Narkissose järgi, Kreeka mütoloogia tegelase järgi, kes armus oma peegelpildisse.

Psüühikahäirete diagnostilises ja statistilises käsiraamatus on NPD määratletud kui "harjumuspärane suursugusus (uhkeldamine), imetlusvajadus ja empaatia puudumine". See mõtte- ja käitumisviis peab olema alanud varases täiskasvanueas ja esineda paljudes olukordades. Vähemalt viis neist üheksast tunnusest peab olema olemas:

Tunnused ja sümptomid (DSM-i üheksa kriteeriumi selgitus)

• Suurustunne või enesemõtte liialdamine — inimene liialdab saavutusi ja andeid, ootab, et teda käsitletaks kui „erilist” või kõrgemal tasemel.
• Fantaasiad lõpmatust edust, võimust, ilu või ideaalarmastusest — pidev unistamine sellest, et ollakse erakordne või et kõik saavutused tulevad iseenesest.
• Usk, et on „eriline” ja arusaadav ainult teiste erilise staatuseta inimestega — usub, et saab või peaks kohtuma ainult kõrgest seisusest inimestega või institutsioonidega.
• Nõuab liialt imetlust — pidev vajadus teiste kiituse ja imetluse järele.
• Õiguslikkuse tunne — ootused erikohtlemisele või automaatsele vastuvõtule oma nõudmiste täitmisel.
• Interpersonaalselt ekspluateeriv käitumine — kasutab teisi oma eesmärkide saavutamiseks, ignoreerides nende tundeid või vajadusi.
• Empaatia puudumine — raske tajuda või mõista teiste inimeste tundeid ja vajadusi (vt ka empaatia link).
• Kade teiste suhtes või usub, et teised on kadedad temale — sageli tajub teisi kui ohtu oma staatusele.
• Ülbuse või üleoleku käitumine ja hoiak — käitub ja suhtleb teisi alandavalt või põlgusega.

Kuidas NPD avaldub igapäevaelus

Nartsissistliku isiksusehäirega inimese käitumine võib väljenduda tööl, suhetes ja sotsiaalsetes olukordades. Tavaliselt on pikkade ja stabiilsete suhete loomine keeruline, sest lähedastel võib tekkida tunne, et nende tundeid ei võeta arvesse. Tööelus võib esineda suurt ambitsiooni ja strateegilist käitumist, kuid koostöömomentide ja kriitika talumine on raskendatud.

Põhjused ja riskitegurid

NPD tekkepõhjused on mitmetahulised ja sageli kombinatsioon geneetilisest eelsoodumusest, neurotransmitterite erinevustest ja keskkondlikest mõjudest. Riskitegurid võivad olla:

• perekonna dünaamika lapsepõlves (liigne imetlus või vastupidi, emotsionaalne hooletus ja kriitika);
• varajane trauma või väärkohtlemine;
• pärilik eelsoodumus isiksuseomadustele;
• sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid, mis rõhutavad individuaalset edu ja kuvandit.

Kaashäired ja tüsistused

NPD võib esineda koos teiste psüühikahäiretega, näiteks depressioon, ärevushäired, aineprobleemid, söömishäired või teised isiksusehäired. Nartsissistlik käitumine võib viia töö- ja suhtetüli, isolatsiooni, töökaotuseni ja mõnikord ka vaimse tervise halvenemiseni, kui ootused ei realiseeru.

Diagnoos ja kliiniline hindamine

Diagnoosi paneb tavaliselt kvalifitseeritud vaimse tervise spetsialist (psühholoog, psühhiaater), tuginedes põhjalikule anamneesile, vestlusele ja standardiseeritud hindamisinstrumentidele. Oluline on eristada NPD-d teistest seisunditest ning hinnata funktsioneerimise raskusastet ning sotsiaalseid tagajärgi. Nagu tekstis mainitud, peab käitumine algama varases täiskasvanueas ja esinema paljudes olukordades.

Ravi ja sekkumised

Kuigi NPD on väljakutsuv ravida (eriti kui inimene ei tunnista probleemset käitumist), on olemas tõenduspõhised lähenemised, mis võivad aidata.

• Psühhoteraapia — pikemaajalised individuaalsed teraapiavormid on esmavalik. Efektiivsed lähenemised võivad olla kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT), skeemiteraapia ja mentaliseerimis-põhine teraapia. Need aitavad suurendada eneseteadlikkust, empaatiat ja suhteoskusi.
• Pere- ja paariteraapia — võib aidata suhete dünaamika parandamisel ja piiride seadmisel.
• Ravimid — konkreetset ravimit NPD raviks pole, kuid mõnikord kasutatakse ravimeid kaasuvate sümptomite — näiteks depressiooni või ärevuse — leevendamiseks.
• Interventsioonid ja grupiteraapia — teatud juhtudel võib grupiteraapia aidata sotsiaalsete oskuste parandamisel, kuid grupikeskkond võib ka süvendada konkurentsi ja võrdlemist, mistõttu tuleb seda hoolikalt kaaluda.

Ravi väljakutsed

Paljudel nartsissistliku isiksusehäirega inimestel on piiratud probleemiteadvus ja nad võivad teraapiat alustada alles siis, kui kannatavad tugevast depressioonist, suhete kaotusest või tööprobleemidest. Teraapia tulemused sõltuvad motivatsioonist, terapeudi oskustest ja teraapia kestusest.

Kuidas toime tulla lähedasena

• Seadke selged piirid ja hoidke neid järjekindlalt.
• Tunnetage oma vajadusi ja otsige tuge sõpradelt, perelt või tugigruppidest.
• Vältige provotseerivaid arutelusid; püüdke kasutada rahulikku, faktipõhist suhtlemist.
• Kaaluge professionaalset nõustamist (individuaalne või pereteraapia) enda toetuseks.

Millal otsida abi

Otsige professionaalset abi, kui:

• suhted, töö või igapäevaelu on oluliselt häiritud;
• esineb pikaajaline depressioon, ärevus või enesetapumõtted;
• korduvad konfliktid või väärkohtlemise mustrid kodus või töökohal.

Prognoos

Isiksusehäirete puhul on muutused tavaliselt aeglased ja nõuavad pikaajalist tööd. Mõnel inimesel paraneb funktsioneerimine märgatavalt teraapia ja toetuse abil; teistel võivad jääda püsivad raskused inimestevahelistes suhetes. Varajane sekkumine ja motiveeritud ravi tõstavad paranemise võimalusi.

Lõppsõna

Nartsissistlik isiksusehäire on keeruline ja mitmefaktoriline seisund, mis mõjutab nii diagnoosiga inimest kui ka tema lähedasi. Sellega toimetulekuks on oluline teadlikkus, piiride seadmine ja vajadusel professionaalne abi. Kui kahtlustate endal või lähedasel NPD-d, on mõistlik pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole täpsema hindamise ja sobiva toe saamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on narsistlik isiksusehäire?

K: Kuidas on NPD klassifitseeritud?

K: Mida nimetatakse ka B-klassi isiksusehäireks?

K: Kui levinud on NPD?

K: Millised käitumisviisid on B-klassi isiksusehäirega inimeste seas tavalised?

Otsing