Piirialane isiksushäire (BPD) – sümptomid, põhjused ja ravi
Borderline'i isiksusehäire (BPD) on pikaajaline psüühikahäire, mis kuulub B‑klassi isiksusehäirete hulka. BPD‑ga inimesed võivad olla väga impulsiivsed, neil esineb sageli madal enesehinnang ja emotsioonide tugev ning kiire muutumine. Sellest tulenevalt on neil sageli raskusi stabiilsete suhete hoidmisega. Sageli esinevad koos BPD‑ga ka teised seisundid, näiteks kliiniline depressioon, ärevushäired, söömishäired või aineprobleemid; mõnikord esineb ka enesevigastavat käitumist. BPD ravi on keeruline ja tavaliselt kombineeritakse erinevaid psühhoteraapiaid ning vajaduse korral ravimeid, lisaks toetusele ja kriisiplaanidele (teraapia ja muud tugimeetmed).
Terminit "borderline" (piirialane) kasutas varasemalt C. H. Hughes, et kirjeldada seisundeid, mis paiknesid neuroosi ja psühhoosi piirimail. Adolf Stern sõnastas 1938. aastal sellel alal mõningaid iseloomulikke sümptomeid ja nimetas neid "piirigrupiks". Ajalooliselt peeti seda terminit sobivaks, sest inimeste sümptomites võis esineda nii psühhootilisi kui ka neurootilisi jooni.
Sümptomid
- Emotsionaalne ebastabiilsus — tugevad meeleolumuutused, mis kestavad tunde või päevi.
- Impulsivne käitumine — näiteks hooletu raha kulutamine, alkohol või narkootikumid, riskikäitumine, kontrollimatu söömine või seksuaalne käitumine.
- Suhete ebastabiilsus — intensiivsed ja ebastabiilsed suhted, idealiseerimisest kiireks devalveerimiseks.
- Omandi- või enesetaju häired — identiteedi- või enesetunde ebastabiilsus, “kes ma olen?”‑tunne.
- Enesevigastav käitumine ja suitsidaalsus — korduvad enesekahjustused või enesetapukatseid esineb sagedamini BPD korral.
- Persistentselt tühi tunne — krooniline sisemine tühjus.
- Kirte ja ärrituse rünnakud — intensiivne viha või raskused viha kontrollimisel.
- Stressiga seotud paranoia või disotsiatiivsed sümptomid — näiteks ärevusest tingitud ajutised reaalsustaju häired.
Põhjused ja riskitegurid
BPD täpne põhjus pole täielikult teada, kuid eri tegurite koosmõju suurendab riski. Olulisemad on:
- Geneetika — pärilikkus võib mängida rolli emotsionaalse regulatsiooni ja impulsiivsuse kalduvuses.
- Keskkond ja lapsepõlvekogemused — varajane trauma, väärkohtlemine, hooletus, ebastabiilsed või konfliktsed vanemlikud suhted suurendavad riski.
- Neurobioloogia — aju struktuuri ja funktsiooni erinevused (näiteks emotsioonide töötlemisega seotud piirkonnad) võivad mõjutada ärrituvust ja eneseregulatsiooni.
- Isiklikud tegurid — temperament (suur emotsionaalsus või impulsiivsus lapsena) võib ennustada BPD arengut.
Diagnoos
Diagnoosi paneb tavaliselt psühhiaater või kogenud kliiniline psühholoog, kes hindab sümptomeid ja nende mõju inimese igapäevaelule. Diagnostilised juhised põhinevad rahvusvahelistel kriteeriumidel (nt DSM‑5 või ICD‑11). Hindamisel küsitakse ajalugu, käitumismustreid, suhtlemist ja võimalikke kaasnevaid haigusi. Oluline on välistada muud meditsiinilised seisundid või ainekasutus, mis võivad sümptomeid sarnasel viisil põhjustada.
Ravi
Ravi eesmärk on vähendada destruktiivset käitumist, parandada emotsioonide reguleerimist, stabiliseerida suhteid ja tõsta toimimisvõimet. Tüüpilised lähenemised hõlmavad:
- Psühhoteraapia — kõige tõenduspõhisem ravivõte BPD puhul. Tuntumad suunad:
- Dialektiline käitumisteraapia (DBT) — spetsiaalselt BPD jaoks välja töötatud teraapia, keskendub emotsioonide reguleerimisele ja enesevigastuse riski vähendamisele.
- Mentalisatsiooni‑põhine teraapia (MBT) — aitab mõista enda ja teiste mõtteid ning tundeid, parandades suhteid.
- Skeemiterapeia ja kognitiiv‑käitumuslik teraapia (CBT) — aitavad muuta püsivaid mõttemustreid ja käitumist.
- Grupp‑ ja perepsühhoteraapia — toetab suhtlemisoskusi ja suhteprobleemide lahendamist.
- Ravimid — otseselt BPD‑i raviks ei ole ühte imeravimit; ravimid võivad leevendada kaasnevaid sümptomeid (näiteks depressiooni, ärevust või meeleolukõikumisi). Kasutada võidakse SSRI‑sid, meeleolustabilisaatoreid või antipsühhootikume tagasihoidlikult ja hoolikalt, alati koos psühhoteraapiaga.
- Kriisihaldus ja turvalisusplaan — elutähtis iseohutuse tagamiseks, kui esinevad enesevigastused või enesetapumõtted. Tihti koostöö pere, terapeudi ja erakorralise abi vahel.
- Elustiili ja toetuse meetmed — une, toitumise, liikumise ja sotsiaalse toe parandamine aitab üldise heaolu tõsta.
Eneseabi ja lähedaste roll
- Õpi emotsioonide reguleerimise tehnikaid (nt hingamisharjutused, rahustavad tegevused).
- Seadke selged piirid ja hoidu kahepalgelisest suhtlemisest; samas kasuta valideerivat keelt — tunnusta inimese tundeid ilma neid tingimata kinnitama destruktiivset käitumist.
- Julgeta inimest abi otsima ja toeta teraapiakäiku; pere‑ või paariteraapia võib olla kasulik.
- Lähedastel on oluline hoida enda vaimset tervist ning kasutada vajadusel professionaalset nõustamist.
Prognoos
Kuigi BPD on tõsine seisund, näitavad uuringud, et paljud inimesed paranevad aja jooksul ja saavad olulise abi psühhoteraapiast. Enesekahjustuste ja enesetapu risk on kõrgem kui üldpopulatsioonil, seetõttu on varajane sekkumine ja pidev hooldus tähtsad. Pikaajalisel ravi‑ ja eneseabiturul võivad suhted ja töövõime märgatavalt pareneda.
Kellele pöörduda ja millal otsida abi
- Pöördu perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole, kui esinevad püsivad tugevad meeleolumuutused, impulsiivne käitumine, korduvad enesekahjustused või suhteprobleemid.
- Otsi viivitamatult erakorralist abi, kui esineb konkreetne enesetapuplaan, tugevad enesekahjustamismõtted või olukord, kus inimene on ohuks iseendale või teistele.
Lühifaktid ja levimus
- BPD algab tavaliselt noorukieas või noores täiskasvanueas.
- Levitust hinnatakse mõnes uuringus umbes 1–2% täiskasvanute seas, kuid esineb sagedamini psühhiaatria patsientide seas.
- Varajane diagnoos ja sihipärane ravi parandavad pikaajalist prognoosi.
Kui soovite artiklit täpsustada mõne alateema (nt DBT‑meetodid, ravi konkreetsel eluperioodil või juhised lähedastele), saan lisada täpsemat infot või näiteid praktikast.
"Noorus mere ääres" on Edvard Munchi 1904. aastal valminud maal. See on osa Linda friisist. Kunstiajaloolase Nicolai Stangi sõnul näitab see pilt võimetust luua kontakti teiste inimestega (mis on üks BPD peamisi sümptomeid). Mõned psühholoogid diagnoosisid Munchi kui BPD põdejat.
Sümptomid
BPD-diagnoosiga inimestel on tugevad meeleolu kõikumised. Nad näevad asju kui "kõik head" või "kõik halvad" (jagunemine) ja on sageli segaduses oma identiteediga. Neil on tavaliselt palju probleeme suhetega inimestega. Neil on tugevad emotsioonid, mis sageli kiiresti muutuvad. Nad on sageli hoolimatud, destruktiivsed või enesehävituslikud.
Emotsioonid
BPD-ga inimesed tunnevad emotsioone kergemini, sügavamalt ja kauem kui teised.[10][11] Emotsioonid võivad korduvalt taastuda ja kestavad kaua.[11] Seetõttu võib BPDga inimestel võtta tavalisest kauem aega, et naasta normaalsesse ja stabiilsesse emotsionaalsesse seisundisse. [12] Sellel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju.[12] BPDga inimesed on sageli väga õnnelikud ja armastavad.[13] BPDga inimesed on sageli ka kurvad ja vihased. Nad tunnevad emotsioone tugevamalt kui enamik inimesi - kurbuse asemel kurbust, ärritumise asemel raevu ja ärevuse asemel paanikat.[13] BPD-ga inimesed on eriti tundlikud hüljatuse, üksijäämise ja "läbikukkumise" tunnete suhtes. Nad on sageli teadlikud sellest, kui tugevad on nende emotsioonid, ja kuna nad ei suuda neid kontrollida, lülitavad nad need mõnikord täielikult välja. [12]
Nende emotsioonid on intensiivsed ja nende emotsioonid on ka kiiresti muutuvad. Kõige sagedasemad meeleolu kõikumised on viha ja ärevuse ning depressiooni ja ärevuse vahel. [17]
Käitumine
BPD-ga inimesed käituvad sageli impulsiivselt, mis tähendab, et nad teevad või ütlevad asju mõtlemata. See käitumine võib olla ohtlik ja hõlmab järgmist: narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine, liiga palju või liiga vähe söömine, ebaturvaline seks või sagedane seks mitme partneriga, suurte rahakulutuste tegemine ja ohtlik autojuhtimine. Impulsiivne käitumine võib hõlmata ka töölt või suhetest lahkumist, põgenemist ja enesevigastamist. [19]
BPD-ga inimesed käituvad mõnikord impulsiivselt, sest see annab neile kohese leevenduse oma emotsionaalsest valust.[19] Pikemas perspektiivis läbivad BPD-ga inimesed aga rohkem valu häbi ja süütunde tõttu, mis sellistele tegudele järgnevad.[19] Sageli algab tsükkel, kus BPD-ga inimesed tunnevad emotsionaalset valu ja tegutsevad impulsiivselt, et seda valu leevendada. Seejärel tunnevad nad end halvasti selle pärast, mida nad tegid, ja neil on tugev tung tegutseda impulsiivselt, et leevendada uut valu.[19] Aja möödudes võib impulsiivne käitumine muutuda automaatseks reaktsiooniks emotsionaalsele valule. [19]
Enesevigastamine ja enesetapp
Enesevigastamine on BPD-ga inimeste puhul tavaline. Mõnikord teevad inimesed endale haiget, ilma et nad tahaksid enesetappu sooritada. Levinumad meetodid on lõikamine, põletamine, peaga löömine ja narkootikumide üleannustamine. Põhjused, mida BPDga inimesed esitavad mittesuitsiidse enesevigastamise (NSSI) kohta, erinevad nende enesetapukatse põhjustest. Põhjused, mida nad annavad enesevigastuste tegemiseks, on näiteks viha väljendamine, enda karistamine, normaalsete tunnete tekitamine ja enda kõrvalejuhtimine emotsionaalsest valust või rasketest olukordadest. Kui eesmärk on enesetapp, teevad nad tavaliselt enesetapukatse veendumusega, et teistel on ilma nendeta parem. Nii suitsiidne kui ka mittesuitsiidne enesevigastamine on vastus negatiivsete tunnete tundmisele.
Inimestevahelised suhted
BPD-ga inimesed võivad olla väga tundlikud selle suhtes, kuidas teised neid kohtlevad. Nad võivad olla väga õnnelikud ja tänulikud, kui nad tunnevad, et keegi on nende vastu olnud kena, ja väga kurvad või vihased, kui nad tunnevad, et keegi on neile haiget teinud. Nende tunded teiste suhtes muutuvad sageli positiivsest negatiivseks, kui nad tunnevad, et võivad kedagi kaotada, kui nad arvavad, et keegi, kes on neile oluline, ei hooli neist või kui midagi ei ole nii hästi, kui nad ootasid. Nad mõtlevad äärmustes, nähes asju või inimesi kui "kõik head" või "kõik halvad". Seda nimetatakse mõnikord must-valgeks mõtlemiseks. See hõlmab üleminekut kellegi imetlemisest tema alahindamisele, sageli tunnevad nad puhast viha või vastumeelsust. [28] Ka nende enesevaatlus võib kiiresti muutuda positiivsest negatiivseks.
Kuigi BPD-ga inimesed soovivad tungivalt lähedust, kalduvad nad olema suhetes ärevuses, segaste tunnetega või paranoilised. Nad näevad maailma sageli ohtlikuna ja halvena. BPD on seotud suure stressi ja konfliktidega romantilistes suhetes, väärkohtlemise ja soovimatu rasedusega. Need asjad on tavalised ka teiste isiksusehäiretüüpide puhul.
Enesetunne
BPD-ga inimestel on tavaliselt raskusi oma identiteedi selge pildi nägemisega. Neil on raske teada, mida nad väärtustavad ja armastavad.[35] Sageli ei tea nad oma pikaajalisi eesmärke suhete ja töökohtade osas. Neil on sageli raskusi otsuste tegemisega ja nad võivad kiiresti meelt muuta. Need raskused võivad põhjustada, et BPDga inimesed tunnevad end "tühjana" ja "kadununa". [35]
Teadmised
BPD-ga inimestel on kergesti igav ja neil on raske keskenduda.[35] BPD-ga inimesed võivad kalduda end ümbritsevatest inimestest ja asjadest eralduma või "dissotsieeruma", mida võib pidada intensiivseks "väljalangemise" vormiks.[36] See juhtub sageli vastusena valusale sündmusele või millelegi, mis vallandab mälestuse valusast sündmusest. See võib anda inimesele lühikeseks ajaks parema enesetunde, sellel võib olla ka soovimatu kõrvalmõju, milleks on tavaliste tunnete blokeerimine. Selle tulemuseks on see, et BPDga inimesed ei õpi nende tunnetega toime tulema ja neil võib olla raske teha positiivseid valikuid, kui nad neid emotsioone tunnevad.[36] Mõnikord näevad teised inimesed, kui BPDga inimene dissotsieerub, sest tema näoilme või hääl võib tunduda emotsioonideta või ta näib olevat hajameelne. Mõnikord, kui BPD-ga inimene dissotsieerub, ei ole teised inimesed võimelised seda nägema või teadma, et see toimub. [36]
Lõiked noaga, ülemise käe peal. BPD-ga inimesed teevad endale sageli haiget.
Diagnoos
Psühhiaatrid ja teised vaimse tervise spetsialistid diagnoosivad BPDga inimesi, kasutades raamatut nimega Psüühikahäirete diagnostiline ja statistiline käsiraamat (DSM-IV-TR). Nad vaatavad inimese käitumist ja tema tundeid. Kui inimesel on viis või rohkem järgmistest tunnustest, ütleb DSM-IV-TR, et tal on BPD.
- Kardavad ja püüavad väga kõvasti ära hoida, et neid ei jäetaks maha või lükataks tagasi
- Suhetes esinevad probleemid, sageli arvab, et teised inimesed on palju paremad või palju halvemad, kui nad tegelikult on, ja vahetab kiiresti kahe vaate vahel.
- Oma isikliku identiteedi segaduses olemine
- Impulsiivsus ohtlikel viisidel (näiteks juhuslik seks, liiga palju alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine, söömata jätmine või liigne söömine, ohtlik autojuhtimine).
- Enesetapukatse või enesevigastuste tegemine.
- Meeleolu kõikumine - äkki on väga õnnelik, kurb või ärev, ja see tunne kestab tundide kaupa.
- Sisemine tühjus või pidev igavus
- Tugeva vihaprobleemiga, satub palju kaklustesse
- Rasked paranoilised mõtted
Komorbiidsus
Peaaegu kõigil BPD-ga inimestel on ka muid vaimse tervise probleeme, näiteks: meeleoluhäired, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, söömishäired, ärevushäired (eriti traumajärgne stressihäire) ja muud isiksusehäired. Enamikul on või on olnud uimastite kuritarvitamine ja/või sõltuvused. Sageli esineb ka enesevigastamist ja enesetapukäitumist.
Muud haigused, mis sageli esinevad BPD puhul, on diabeet, kõrge vererõhk, krooniline seljavalu, artriit ja fibromüalgia.
Põhjus
BPD põhjus ei ole teada. BPD võib tekkida mitmel põhjusel. Mõned teadlased arvavad, et selle põhjuseks võivad olla lapsepõlves saadud traumad, näiteks seksuaalne kuritarvitamine, füüsiline väärkohtlemine ja hooletusse jätmine. Paljusid BPD-ga inimesi on lapsena väärkoheldud. Kaasaegne mõtlemine, mida näitavad toimivad MRT-uuringud, on see, et ajus olevad neurotransmitterid ei tööta õigesti ja sõnumeid ei juhita tavapärasel viisil.
Töötlemine
BPD ravimine on väga raske ja võtab kaua aega. Tänapäeval ravitakse enamikku BPD-ga inimesi erinevate psühhoteraapiate abil. Üks neist on nn dialektiline käitumisteraapia. Lisaks teraapiale kasutatakse sageli ravimeid, näiteks antidepressante, antipsühhootikume või meeleolu stabiliseerivaid ravimeid. Paljud haiged paranevad 10 aasta jooksul.
Küsimused ja vastused
K: Mis on piiripealne isiksusehäire (BPD)?
V: BPD on pikaajaline vaimuhaigus, mida liigitatakse B-klassi isiksusehäire tüübi alla. BPD-diagnoosiga inimestel on sageli impulsiivne käitumine, madal enesehinnang ja kiiresti muutuv meeleolu, mis võib raskendada stabiilsete suhete säilitamist.
K: Millised muud seisundid on tavaliselt seotud BPD-ga?
V: BPD-ga inimesed võivad kannatada ka kliinilise depressiooni all või tegeleda enesekahjustava käitumisega.
K: Kuidas BPD-d ravitakse?
V: BPD-ga inimeste ravi hõlmab tavaliselt ravi ja ravimite kombinatsiooni.
K: Kes kasutas esimesena mõistet "piiririik", et kirjeldada vaimse tervise probleemidega seotud tingimusi?
V: C. H. Huges oli esimene, kes kasutas terminit "Borderland", kui ta kirjeldas vaimse tervise probleemidega seotud tingimusi.
K: Millal võeti kasutusele mõiste "piirirühm"?
V: Termini "piiriliinirühm" lõi Adolf Stern 1938. aastal, kui ta kirjeldas mõningaid piiripealse isiksusehäirega (BPD) seotud sümptomeid.
K: Mida tähistab termin "Borderland"?
V: Mõiste "Borderland" viitab mitmele seisundile, mis piirnevad vaimse tervise probleemidega, nagu need, mida on täheldatud inimestel, kellel on diagnoositud Borderline'i isiksusehäire (BDP).
