Amneesia
Amneesia on see, mida arstid nimetavad mälukaotuseks või mäluhäireks. See on mälukaotus, see tähendab, et inimene ei mäleta teatud asju. Amneesia võib tekkida siis, kui kellelgi on ajukahjustus, haigus või kui juhtub midagi väga stressirohket.
On olemas kaks "põhitüüpi":
- Anterograadne amneesia: lühiajaline mälu ei kandu enam pikaajalisse mällu. Seda tüüpi amneesiaga inimesed ei suuda mäletada asju pikema aja jooksul.
- Retrogradne amneesia: isik ei suuda enam meenutada teavet, mis on toimunud enne teatud kuupäeva. See kuupäev on tavaliselt õnnetuse või operatsiooni kuupäev.
Asjaolu, et täiskasvanud inimesed ei suuda tavaliselt mäletada varases lapsepõlves toimunud sündmusi, nimetatakse "infantiilseks amneesiaks". Seda seostatakse aju või lapse aju arenguga. Seda ei peeta teiste amneesiatüüpidega võrreldavaks amneesia vormiks.
Põhjustab
On kolm peamist kategooriat, mille puhul võib inimesel tekkida amneesia.
- Peatrauma. See hõlmab igasugust ajukahjustust, mis võib põhjustada amneesia.
- Traumaatilised sündmused. See juhtub siis, kui inimese meeled on nii stressis, et ta otsustab toimunu pigem unustada kui sellega tegeleda.
- Füüsilised puudused. Need on asjad, mis juhtuvad teie ajuga, kuid see erineb peatraumast, sest siin on enamasti tegemist tüsistustega, mis tekivad pärast operatsiooni.
Mõned teised erinevad amneesia tüübid on järgmised:
- Põhjuseks [Vigastus|trauma], näiteks peavigastus; nimetatakse traumajärgseks amneesiaks.
- Dissotsiatiivne amneesia: siin on põhjus psühholoogiline ja tavaliselt ei ole see seotud aju füüsilise kahjustusega. Siia kuuluvad
- Represseeritud mälu (kui ei ole võimalik mäletada konkreetset sündmust) - mälu on tavaliselt veel olemas, kuid inimene blokeerib juurdepääsu sellele; stressirohked sündmused, näiteks vägistamine, võivad viia dissotsiatiivse amneesia tekkimiseni.
- Lapsepõlve amneesia - täiskasvanute võimetus mäletada teatud osi oma lapsepõlvest.
- Narkootikumidest (tavaliselt [alkoholist]) põhjustatud mälukaotus - anterograadne amneesia, mis mõjutab lähiminevikku.
Amneesia võib olla püsiv või ajutine. Amneesia võib tekkida [ajukahjustuse] või teatud [uimastite] kasutamise tagajärjel. Mõned neist ravimitest on [rahustid]. Teine tuntud amneesia põhjus võib olla liiga palju [alkoholi] joomine. Selliseid põhjuseid nimetatakse orgaanilisteks, sest neid saab otseselt näha. Teisi põhjuseid ei saa otseselt näha, neid nimetatakse funktsionaalseteks. Pigem on need oma olemuselt [psühholoogilised|psühholoogilised]. Inimesed võivad näiteks soovida varjata traumaatilist sündmust, mille tunnistajaks nad olid.
Teine väike amneesia põhjus on "südamevalu" suhetes. See võib viia traumani, kuid ei pruugi olla traumaatiline.
Treatment
Mõnikord paranevad teatud tüüpi amneesiad ise ilma ravita. On olemas ka eri tüüpi teraapiad, mis töötavad ajuga, et aidata amneesia puhul. Ei ole olemas ravimeid, mis aitaksid otseselt amneesia puhul.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aminid?
V: Amneesia on mälukaotus või mäluhäire.
K: Mis põhjustab amneesia?
V: Amneesia võib olla põhjustatud ajukahjustusest, haigusest või stressirohketest sündmustest.
K: Millised on kaks peamist amneesia tüüpi?
V: Kaks peamist amneesia tüüpi on anterograadne amneesia ja retrogradne amneesia.
K: Mis on anterograadne amneesia?
V: Anterograadne amneesia on see, kui lühiajaline mälu ei kandu enam pikaajalisse mällu. Seda tüüpi amneesiaga inimesed ei mäleta asju pikema aja jooksul.
K: Mis on retrogradne amneesia?
V: Retrogradne amneesia on see, kui inimene ei suuda enam meenutada teavet, mis juhtus enne teatavat kuupäeva, mis on tavaliselt õnnetuse või operatsiooni kuupäev.
K: Mis on infantiilne amneesia?
V: Infantiilne amneesia on asjaolu, et täiskasvanud ei suuda tavaliselt mäletada varases lapsepõlves toimunud sündmusi, mida seostatakse aju või lapse arenguga.
K: Kas infantiilset amneesiat peetakse amneesia vormiks?
V: Infantiilset amneesiat ei peeta teist tüüpi amneesia vormiks, mis on võrreldav teiste amneesia liikidega.
