Amneesia: mis see on — tüübid, põhjused ja sümptomid
Amneesia: selgitus, tüübid, põhjused ja sümptomid. Loe, kuidas eristada anterogradset ja retrogradset amneesiat, riskitegureid ning ravi- ja ennetusvõimalusi.
Amneesia on see, mida arstid nimetavad mälukaotuseks või mäluhäireks. See on mälukaotus, see tähendab, et inimene ei mäleta teatud asju. Amneesia võib tekkida siis, kui kellelgi on ajukahjustus, haigus või kui juhtub midagi väga stressirohket.
On olemas kaks "põhitüüpi":
- Anterograadne amneesia: lühiajaline mälu ei kandu enam pikaajalisse mällu. Seda tüüpi amneesiaga inimesed ei suuda mäletada asju pikema aja jooksul.
- Retrogradne amneesia: isik ei suuda enam meenutada teavet, mis on toimunud enne teatud kuupäeva. See kuupäev on tavaliselt õnnetuse või operatsiooni kuupäev.
Lisaks nendele kahest põhitüübist eristatakse ka mitmeid teisi vorme, näiteks:
- Transiitorne globaalne amneesia – äkiline, ajutine ja enamasti lühiajaline mälukaotus, mis tabab eelkõige keskealisi ja vanemaid inimesi ning kestab tavaliselt mõnest minutist mõne tunnini.
- Püsiv või pikaajaline amneesia – tekib näiteks raske ajuvigastuse või neurodegeneratiivse haiguse (nt Alzheimeri tõve) korral.
- Psühhogeenne (dissotsiatiivne) amneesia – mälukaotus, mis on seotud tugeva emotsionaalse šoki või traumaga; mälestused võivad olla osaliselt või täielikult blokeeritud, sageli konkreetse sündmuse või perioodi osas.
Asjaolu, et täiskasvanud inimesed ei suuda tavaliselt mäletada varases lapsepõlves toimunud sündmusi, nimetatakse "infantiilseks amneesiaks". Seda seostatakse aju või lapse aju arenguga. Seda ei peeta teiste amneesiatüüpidega võrreldavaks amneesia vormiks.
Põhjused
- Peavigastused ja traumad (sh löök kuklasse, autoõnnetus).
- Hulgiliigid ajukahjustusi: insult, ajukasvaja, ajupõletik (encefalitis).
- Hüpokseemia või anoksia (aju hapnikuvaegus), näiteks südame seiskumise või lämbumise korral.
- Neurodegeneratiivsed haigused (Alzheimeri tõbi, muud dementsused).
- Epilepsia ja mõned epileptilised rünnakud.
- Ravimid, alkoholimürgitus või krooniline alkoholisõltuvus — eriti Wernicke–Korsakoffi sündroom, mis on seotud tiamiini puudusega.
- Metaboolsed või endokriinsed häired (näiteks hüpoglükeemia, maksafunktsiooni häired).
- Rasked psühholoogilised šokid ja traumad (psühhogeenne amneesia).
- Mõnikord põhjused jäävad tundmatuks (nt transiitorse globaalse amneesia puhul).
Sümptomid
- Mälukaotus sündmuste või faktide osas (võib olla piiratud konkreetse ajaperioodi või üldine).
- Raskused uue informatsiooni omandamisel (eriti anterograadse amneesia korral).
- Desorientatsioon ajas ja kohas, korduvad küsimused samadele asjadele.
- Konfabulatsioon — õhukesed või väljamõeldud mälestused, mida patsient ise tihti ei pea valeks.
- Isiksuse või käitumise muutused, ärevus ja depressioon võivad kaasneda.
- Käivitatavad või eemaldatud mälestused traumaatiliste sündmuste puhul (psühhogeenne amneesia).
Diagnoos
Arsti eesmärk on välja selgitada amneesia tüüp ja põhjus. Tüüpilised uuringud hõlmavad:
- Detailne anamnees ja lähedastega rääkimine, et määrata, milline info on kadunud ja kuidas sümptomid algasid.
- Kognitiivsed testid (nt MMSE, MoCA) ja neuropsühholoogiline hindamine.
- Neurokuvamised (CT, MRI), et otsida traumajälgi, verejookse või muid struktuurimuutusi.
- EEG, kui kahtlustatakse epilepsiat või epileptilisi rünnakuid.
- Vereanalüüsid ja vitamiinide (nt B1/tiamiin) taseme kontroll, et välistada metaboolsed põhjused.
Ravi
Ravi sõltub põhjusest:
- Traumajärgne või haigusest tingitud amneesia: esmase iseloomu ravimine (näiteks insuldi või infektsiooni ravi) võib parandada mälu osaliselt või täielikult.
- Vitamiinide ja toitumise korrigeerimine (nt tiamiini manustamine Wernicke'i sündroomi kahtluse korral).
- Kognitiivne rehabilitatsioon ja mälu toetavad harjutused; töö- ja tegevusterapeudid aitavad arendada igapäevaeluks vajalikke oskusi.
- Psühhoteraapia — eriti psühhogeense amneesia korral, et töödelda traumaatilisi sündmusi.
- Abivahendid ja kompensatsioon: mälutahvlid, nutirakendused, kalendrimeeldetuletused, rutiinide tugevdamine.
- Ravimid võivad mõnel juhul aidata kaasuva dementsuse või meeleoluhäire sümptomite kontrollimisel, kuid spetsiifilist üldist "amneesia ravimit" pole.
Prognoos ja ennetus
Prognoos sõltub amneesia põhjusest. Mõned vormid (nt transiitorne globaalne amneesia) mööduvad iseenesest ja mälufunktsioon taastub peaaegu täielikult; teistel juhtudel võib mälukahju olla püsiv.
Ennetusvõtted:
- Kaitsepeavari kasutamine ja muude vigastuste vältimine (autoga sõites turvavöö, sportides kaitsmed).
- Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktorite juhtimine (vererõhk, kolesterool, diabeet), et vähendada insuldiriski.
- Alkoholitarbimise piiramine ja õige toitumine, vitamiinide taseme jälgimine.
- Stressi juhtimine ja vaimse tervise toetamine, et vältida traumajärgset psühholoogilist mõju.
Millal pöörduda arsti poole
- Kui tekib äkiline ja seletamatu mälukaotus või segadus.
- Pärast peatraumat või kukkumist.
- Kui mäluhäired progresseeruvad või häirivad igapäevaelu (ära töölt, suhted, iseseisvus).
- Kui mälukaosuga kaasnevad ka teised nähud nagu tugev peavalu, näo- või jäseme nõrkus, kõnehäired — need võivad olla insuldi tunnused ja vajavad viivitamatut abi.
Varajane diagnoos ja põhjalik põhjuste uurimine suurendavad võimalusi, et leida sobiv ravi ja toetavad meetmed, mis parendavad patsiendi toimetulekut igapäevaelus.
Põhjustab
On kolm peamist kategooriat, mille puhul võib inimesel tekkida amneesia.
- Peatrauma. See hõlmab igasugust ajukahjustust, mis võib põhjustada amneesia.
- Traumaatilised sündmused. See juhtub siis, kui inimese meeled on nii stressis, et ta otsustab toimunu pigem unustada kui sellega tegeleda.
- Füüsilised puudused. Need on asjad, mis juhtuvad teie ajuga, kuid see erineb peatraumast, sest siin on enamasti tegemist tüsistustega, mis tekivad pärast operatsiooni.
Mõned teised erinevad amneesia tüübid on järgmised:
- Põhjuseks [Vigastus|trauma], näiteks peavigastus; nimetatakse traumajärgseks amneesiaks.
- Dissotsiatiivne amneesia: siin on põhjus psühholoogiline ja tavaliselt ei ole see seotud aju füüsilise kahjustusega. Siia kuuluvad
- Represseeritud mälu (kui ei ole võimalik mäletada konkreetset sündmust) - mälu on tavaliselt veel olemas, kuid inimene blokeerib juurdepääsu sellele; stressirohked sündmused, näiteks vägistamine, võivad viia dissotsiatiivse amneesia tekkimiseni.
- Lapsepõlve amneesia - täiskasvanute võimetus mäletada teatud osi oma lapsepõlvest.
- Narkootikumidest (tavaliselt [alkoholist]) põhjustatud mälukaotus - anterograadne amneesia, mis mõjutab lähiminevikku.
Amneesia võib olla püsiv või ajutine. Amneesia võib tekkida [ajukahjustuse] või teatud [uimastite] kasutamise tagajärjel. Mõned neist ravimitest on [rahustid]. Teine tuntud amneesia põhjus võib olla liiga palju [alkoholi] joomine. Selliseid põhjuseid nimetatakse orgaanilisteks, sest neid saab otseselt näha. Teisi põhjuseid ei saa otseselt näha, neid nimetatakse funktsionaalseteks. Pigem on need oma olemuselt [psühholoogilised|psühholoogilised]. Inimesed võivad näiteks soovida varjata traumaatilist sündmust, mille tunnistajaks nad olid.
Teine väike amneesia põhjus on "südamevalu" suhetes. See võib viia traumani, kuid ei pruugi olla traumaatiline.
Treatment
Mõnikord paranevad teatud tüüpi amneesiad ise ilma ravita. On olemas ka eri tüüpi teraapiad, mis töötavad ajuga, et aidata amneesia puhul. Ei ole olemas ravimeid, mis aitaksid otseselt amneesia puhul.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aminid?
V: Amneesia on mälukaotus või mäluhäire.
K: Mis põhjustab amneesia?
V: Amneesia võib olla põhjustatud ajukahjustusest, haigusest või stressirohketest sündmustest.
K: Millised on kaks peamist amneesia tüüpi?
V: Kaks peamist amneesia tüüpi on anterograadne amneesia ja retrogradne amneesia.
K: Mis on anterograadne amneesia?
V: Anterograadne amneesia on see, kui lühiajaline mälu ei kandu enam pikaajalisse mällu. Seda tüüpi amneesiaga inimesed ei mäleta asju pikema aja jooksul.
K: Mis on retrogradne amneesia?
V: Retrogradne amneesia on see, kui inimene ei suuda enam meenutada teavet, mis juhtus enne teatavat kuupäeva, mis on tavaliselt õnnetuse või operatsiooni kuupäev.
K: Mis on infantiilne amneesia?
V: Infantiilne amneesia on asjaolu, et täiskasvanud ei suuda tavaliselt mäletada varases lapsepõlves toimunud sündmusi, mida seostatakse aju või lapse arenguga.
K: Kas infantiilset amneesiat peetakse amneesia vormiks?
V: Infantiilset amneesiat ei peeta teist tüüpi amneesia vormiks, mis on võrreldav teiste amneesia liikidega.
Otsige