Mis on Myers-Briggsi tüübiindikaator (MBTI): definitsioon ja 16 tüüpi
Myers-Briggs'i tüübiindikaator (MBTI) on psühholoogial põhinev küsimuste kogum. Küsimustele vastates saavad inimesed teada, kuidas nad kipuvad valikuid tegema. Samuti saavad nad teada, kuidas nad maailma näevad. Pärast Myers-Briggsi tüübiindikaatori küsimustele vastamist paigutatakse inimesed ühte kuueteistkümnest rühmast. Need rühmad põhinevad Carl Gustav Jungi raamatus "Psühholoogilised tüübid" (1921) esitatud teooriatel.
Katharine Cook Briggs ja tema tütar Isabel Briggs Myers lõid esimese küsimustekomplekti Teise maailmasõja ajal. Küsimustik koostati selleks, et aidata esmakordselt töötavaid naisi. Katharine Cook Briggs ja Isabel Briggs Meyers arvasid, et küsimuste komplekt aitab naistel olla õnnelikumad ja töötada paremini. Küsimuste komplektist kasvas välja Myers-Briggs'i tüübiindikaator (Myers-Briggs Type Indicator). Tänapäeval kasutatav MBTI loodi 1962. aastal.
Kuigi on olemas kuusteist tüüpi, väidetakse, et ei ole olemas parimat tüüpi. Kõiki tüüpe peetakse võrdseks.
MBTI põhialused: nelja dubleeritud eelistuse telg
MBTI määrab inimese eelistused neljal vastanditul: iga telg annab ühe tähe, kokku tekib neljatäheline tüübi kood (näiteks INTJ, ESFP). Need on:
- Ekstravertsus (E) vs introvertsus (I) — kas inimene ammutab energiat rohkem suhtlemisest ja välisest maailmast (E) või vaiksemast mõtisklemisest ja sisemaailmast (I).
- Meelekanal (Sensing, S) vs iDeede/intuatsioon (iNtuition, N) — kas inimene eelistab konkreetset ja praktilist teavet (S) või üldpilti, mustreid ja võimalusi (N).
- Mõtlemine (Thinking, T) vs tundmine (Feeling, F) — kas otsuseid tehakse peamiselt loogika ja objektiivsete kriteeriumide alusel (T) või isiklike väärtuste ja inimeste heaolu arvestades (F).
- Hindamine (Judging, J) vs tajumine (Perceiving, P) — kas inimene eelistab planeeritud, struktureeritud lähenemist (J) või paindlikku, avatud võimaluste hoidmist (P).
Kuusteist tüüpi lühikirjeldused
- ISTJ — vastutustundlik, detailidele orienteeritud, järjepidev reeglite ja kohustuste järgija.
- ISFJ — hooliv ja praktiline, keskendub teiste abistamisele ja stabiilsusele.
- INFJ — idealistlik, sügavamõtteline, sageli pühendunud mingi tähendusrikka eesmärgi saavutamisele.
- INTJ — strateegiline visionäär, loogiline ja iseseisev planeerija.
- ISTP — praktiline probleemilahendaja, hea käeline osavus ja kohene reageerimine olukorrale.
- ISFP — rahulik, kohanev ja kunstilise või esteetilise tundlikkusega.
- INFP — väärtuspõhine idealist, loov ja sisemiselt motiveeritud.
- INTP — analüütiline mõtleja, huvitub ideede ja teooriate uurimisest.
- ESTP — tegevusele orienteeritud ja otsustusvõimeline, naudib vahetut kogemust.
- ESFP — seltskondlik, lõbusust armastav ja hetkes elav.
- ENFP — innustav ja loov, otsib uusi võimalusi ja inimesi, kellega ideid jagada.
- ENTP — kiire mõtlemisega, väideldes ideid katsetav ja uuendusmeelne.
- ESTJ — organiseeritud juht, hindab süsteeme, efektiivsust ja selget vastutust.
- ESFJ — hoolitsev ja sotsiaalne, paneb suurt rõhku harmooniale ja teiste ootustele vastamisele.
- ENFJ — karismaatiline juht ja inspireerija, keskendub inimeste arengule ja koostööle.
- ENTJ — eesmärgile pürgiv juht, strateegiline ja otsusekindel organiseerija.
Kuidas test toimib ja milleks seda kasutatakse
MBTI tugineb enesehindamisele: vastad küsimustele, mis mõõdavad eelistusi igas neljas teljes. Testi tulemuseks on tüübi kood, mis kirjeldab eelistusi, mitte oskusi ega isiku väärtust. MBTI-d kasutatakse sageli:
- enese tunnetuse ja karjäärinõustamise vahendina;
- meeskonnatöö ja suhtlemise parandamiseks (nt rollide jaotamisel);
- õppe- ja arenguprogrammides, et mõista, kuidas inimesed eelistavad õppida ja töötada;
- isiklikuks enesearenduseks — eelistuste teadmine aitab mõista käitumismustreid ja konfliktisihte.
Tugevused ja piirangud
MBTI tugevused:
- lihtsus ja kergesti mõistetav terminoloogia;
- kasulik enesereflektsiooniks ja grupidünaamika mõistmiseks;
- sobilik tekitama keelt erinevate isiksusstiilide kirjeldamiseks.
MBTI piirangud ja kriitika:
- paljud psühholoogid osutavad piiratud teaduslikule tõendile seoses testi usaldusväärsuse ja valideerimisega—eriti kui seda kasutada töövõime ennustamiseks;
- MBTI jagab inimesi jäikelt kahe valiku vahel, kuigi tegelikult on paljud omadused kontinuaalsed;
- inimeste vastused võivad aja jooksul muutuda sõltuvalt olukorrast ja elukogemusest;
- turul on palju erineva kvaliteediga versioone—ametlik ja teaduslikult välja töötatud MBTI on registreeritud ja sertifitseeritud.
Praktilised nõuanded testi tegemiseks
- ole aus ja vali vastused, mis iseloomustavad sind tavaliselt (mitte seda, milline sa tahaksid olla);
- arvesta, et olukorrad võivad mõjutada vastuseid — mõtle enda kohta pikas perspektiivis;
- kasuta MBTI-d kui üht tööriista eneseteadmise komplektis, kombineerides seda muude testide ja tagasisidega;
- kui vajad testi tööotstarbel või professionaalseks nõustamiseks, otsi sertifitseeritud professionaali.
Kokkuvõttes on MBTI laialt levinud ja kasulik vahend enese- ja suhtlemisstiilide mõistmiseks, kuid sellel on ka piiranguid ning seda ei tohiks kasutada ainsa tõendina inimeste võimete või sobivuse hindamiseks. Parim lähenemine on kasutada MBTI-d teadlikult, kombineerituna muude meetodite ja kriitilise mõtlemisega.
Tippimine
Väljavaated: ekstravertsus / introvertsus
MBTI mõõdab nelja asja. Esimene neist on ekstravertsus (E) ja introvertsus (I). Ekstravertsed on inimesed, kes saavad energiat välismaailmast. Ekstravertsetele meeldib veeta aega koos teiste inimestega. Introverdid on inimesed, kes saavad energiat sisemaailmast. Introverdid saavad energiat pigem mõtlemisest ja mõtisklemisest.
Teabe kogumine: tajumine / intuitsioon
Teine meede on tunnetus (S) ja intuitsioon (N). Tundmine ja intuitsioon on teabe kogumise viisid. Inimesed, kes tunnetavad, usaldavad fakte. Tundlikud inimesed aktsepteerivad asju, kui nad näevad, kuulevad, puudutavad, maitsevad või haistavad neid. Inimesed, kes kalduvad intuitsiooni poole, aktsepteerivad pigem teistel inimestel ja tähendustel põhinevaid tulemusi, mida ei saa kontrollida.
Otsustamine: mõtlemine/tunne
Kolmas meede on mõtlemine (T) ja tundmine (F). Mõtlemine ja tunne on viisid, kuidas inimesed teevad otsuseid. Need, kes eelistavad mõtlemist, kipuvad otsuseid tegema üksi. Nad kaaluvad tugevalt mõistust, mõistust, korda ning põhjust ja tagajärge. Need, kes eelistavad tunnet, mõtlevad pigem sellele, kuidas otsus võib mõjutada teisi inimesi. Nad kipuvad püüdma saavutada tasakaalu ja kokkulepet kõigi asjaosalistega.
Need, kes eelistavad mõtlemist, ei "mõtle paremini" kui need, kes eelistavad tunnetamist, ja need, kes eelistavad tunnetamist, ei tee otsuseid ainult inimeste põhjal.
Suhtlemine teistega: otsustamine / tajumine
Viimane meede on otsustamise (J) ja tajumise (P) meede. Hindamine ja tajumine kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas inimesed suhtlevad välismaailmaga. Inimene, kellele meeldib Judging, kaldub teatama, et ta kasutab välismaailmaga tegelemiseks mõtlemist või tunnetamist. Inimene, kellele meeldib tajumine, kaldub teatama, et ta kasutab välismaailmaga tegelemiseks tajumist või intuitsiooni.
Täielik tüüp
Myers Briggs'i tüüp koosneb igast eespool nimetatud eelistusest. Näiteks ESTJ on inimene, kes eelistab ekstravertsust, tajumist, mõtlemist ja otsustamist. INFP oleks inimene, kes eelistab introvertsust, intuitsiooni, tunnetamist ja tajumist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Myers-Briggsi tüübiindikaator?
V: Myers-Briggsi tüübiindikaator on psühholoogial põhinev küsimuste kogum, mis aitab inimestel teada saada, kuidas nad kipuvad tegema valikuid ja nägema maailma.
K: Mitmesse rühma paigutatakse inimesed pärast Myers-Briggsi tüübiindikaatori küsimustele vastamist?
V: Inimesed paigutatakse ühte kuueteistkümnest rühmast, mis põhinevad Carl Gustav Jungi raamatus "Psühholoogilised tüübid" (1921) esitatud teooriatel.
K: Kes lõi esimese küsimuste komplekti II maailmasõja ajal?
V: Katharine Cook Briggs ja tema tütar Isabel Briggs Myers lõid esimese küsimustekomplekti II maailmasõja ajal.
K: Mis oli esimese küsimuste komplekti loomise eesmärk?
V: Küsimuste komplekt loodi selleks, et aidata esimest korda töötavatel naistel olla õnnelikumad ja töötada paremini.
K: Millal loodi Myers-Briggsi tüübiindikaator, mida me tänapäeval kasutame?
V: MBTI, mida me täna kasutame, loodi 1962. aastal.
K: Kas Myers-Briggsi tüübiindikaatoris on olemas parim tüüp?
V: Ei, parimat tüüpi ei ole olemas. Tüüpe peetakse kõiki võrdseks.
K: Kelle teooriatel põhines kuueteistkümne rühma süsteem?
V: Kuueteistkümne rühma süsteem põhineb Carl Gustav Jungi teooriatel, mis on esitatud tema raamatus "Psühholoogilised tüübid" (1921).