Mis on Myers-Briggsi tüübiindikaator (MBTI): definitsioon ja 16 tüüpi

Myers-Briggs'i tüübiindikaator (MBTI) on psühholoogial põhinev küsimuste kogum. Küsimustele vastates saavad inimesed teada, kuidas nad kipuvad valikuid tegema. Samuti saavad nad teada, kuidas nad maailma näevad. Pärast Myers-Briggsi tüübiindikaatori küsimustele vastamist paigutatakse inimesed ühte kuueteistkümnest rühmast. Need rühmad põhinevad Carl Gustav Jungi raamatus "Psühholoogilised tüübid" (1921) esitatud teooriatel.

Katharine Cook Briggs ja tema tütar Isabel Briggs Myers lõid esimese küsimustekomplekti Teise maailmasõja ajal. Küsimustik koostati selleks, et aidata esmakordselt töötavaid naisi. Katharine Cook Briggs ja Isabel Briggs Meyers arvasid, et küsimuste komplekt aitab naistel olla õnnelikumad ja töötada paremini. Küsimuste komplektist kasvas välja Myers-Briggs'i tüübiindikaator (Myers-Briggs Type Indicator). Tänapäeval kasutatav MBTI loodi 1962. aastal.

Kuigi on olemas kuusteist tüüpi, väidetakse, et ei ole olemas parimat tüüpi. Kõiki tüüpe peetakse võrdseks.

MBTI põhialused: nelja dubleeritud eelistuse telg

MBTI määrab inimese eelistused neljal vastanditul: iga telg annab ühe tähe, kokku tekib neljatäheline tüübi kood (näiteks INTJ, ESFP). Need on:

• Ekstravertsus (E) vs introvertsus (I) — kas inimene ammutab energiat rohkem suhtlemisest ja välisest maailmast (E) või vaiksemast mõtisklemisest ja sisemaailmast (I).
• Meelekanal (Sensing, S) vs iDeede/intuatsioon (iNtuition, N) — kas inimene eelistab konkreetset ja praktilist teavet (S) või üldpilti, mustreid ja võimalusi (N).
• Mõtlemine (Thinking, T) vs tundmine (Feeling, F) — kas otsuseid tehakse peamiselt loogika ja objektiivsete kriteeriumide alusel (T) või isiklike väärtuste ja inimeste heaolu arvestades (F).
• Hindamine (Judging, J) vs tajumine (Perceiving, P) — kas inimene eelistab planeeritud, struktureeritud lähenemist (J) või paindlikku, avatud võimaluste hoidmist (P).

Kuusteist tüüpi lühikirjeldused

• ISTJ — vastutustundlik, detailidele orienteeritud, järjepidev reeglite ja kohustuste järgija.
• ISFJ — hooliv ja praktiline, keskendub teiste abistamisele ja stabiilsusele.
• INFJ — idealistlik, sügavamõtteline, sageli pühendunud mingi tähendusrikka eesmärgi saavutamisele.
• INTJ — strateegiline visionäär, loogiline ja iseseisev planeerija.
• ISTP — praktiline probleemilahendaja, hea käeline osavus ja kohene reageerimine olukorrale.
• ISFP — rahulik, kohanev ja kunstilise või esteetilise tundlikkusega.
• INFP — väärtuspõhine idealist, loov ja sisemiselt motiveeritud.
• INTP — analüütiline mõtleja, huvitub ideede ja teooriate uurimisest.
• ESTP — tegevusele orienteeritud ja otsustusvõimeline, naudib vahetut kogemust.
• ESFP — seltskondlik, lõbusust armastav ja hetkes elav.
• ENFP — innustav ja loov, otsib uusi võimalusi ja inimesi, kellega ideid jagada.
• ENTP — kiire mõtlemisega, väideldes ideid katsetav ja uuendusmeelne.
• ESTJ — organiseeritud juht, hindab süsteeme, efektiivsust ja selget vastutust.
• ESFJ — hoolitsev ja sotsiaalne, paneb suurt rõhku harmooniale ja teiste ootustele vastamisele.
• ENFJ — karismaatiline juht ja inspireerija, keskendub inimeste arengule ja koostööle.
• ENTJ — eesmärgile pürgiv juht, strateegiline ja otsusekindel organiseerija.

Kuidas test toimib ja milleks seda kasutatakse

MBTI tugineb enesehindamisele: vastad küsimustele, mis mõõdavad eelistusi igas neljas teljes. Testi tulemuseks on tüübi kood, mis kirjeldab eelistusi, mitte oskusi ega isiku väärtust. MBTI-d kasutatakse sageli:

• enese tunnetuse ja karjäärinõustamise vahendina;
• meeskonnatöö ja suhtlemise parandamiseks (nt rollide jaotamisel);
• õppe- ja arenguprogrammides, et mõista, kuidas inimesed eelistavad õppida ja töötada;
• isiklikuks enesearenduseks — eelistuste teadmine aitab mõista käitumismustreid ja konfliktisihte.

Tugevused ja piirangud

MBTI tugevused:

• lihtsus ja kergesti mõistetav terminoloogia;
• kasulik enesereflektsiooniks ja grupidünaamika mõistmiseks;
• sobilik tekitama keelt erinevate isiksusstiilide kirjeldamiseks.

MBTI piirangud ja kriitika:

• paljud psühholoogid osutavad piiratud teaduslikule tõendile seoses testi usaldusväärsuse ja valideerimisega—eriti kui seda kasutada töövõime ennustamiseks;
• MBTI jagab inimesi jäikelt kahe valiku vahel, kuigi tegelikult on paljud omadused kontinuaalsed;
• inimeste vastused võivad aja jooksul muutuda sõltuvalt olukorrast ja elukogemusest;
• turul on palju erineva kvaliteediga versioone—ametlik ja teaduslikult välja töötatud MBTI on registreeritud ja sertifitseeritud.

Praktilised nõuanded testi tegemiseks

• ole aus ja vali vastused, mis iseloomustavad sind tavaliselt (mitte seda, milline sa tahaksid olla);
• arvesta, et olukorrad võivad mõjutada vastuseid — mõtle enda kohta pikas perspektiivis;
• kasuta MBTI-d kui üht tööriista eneseteadmise komplektis, kombineerides seda muude testide ja tagasisidega;
• kui vajad testi tööotstarbel või professionaalseks nõustamiseks, otsi sertifitseeritud professionaali.

Kokkuvõttes on MBTI laialt levinud ja kasulik vahend enese- ja suhtlemisstiilide mõistmiseks, kuid sellel on ka piiranguid ning seda ei tohiks kasutada ainsa tõendina inimeste võimete või sobivuse hindamiseks. Parim lähenemine on kasutada MBTI-d teadlikult, kombineerituna muude meetodite ja kriitilise mõtlemisega.