Dualism
Dualism on idee või teooria, et miski (objekt, idee või kogu maailm) on jagatud kaheks osaks. Need osad on teineteisest eraldatud ja asja ei saa muul viisil jagada. Ideed või teooriat, et midagi ei saa jagada osadeks, nimetatakse monismiks. Ideed, et midagi saab jagada mitmeks osaks, nimetatakse pluralismiks.
Filosoofias on palju erinevaid dualismi liike.
- Meeleteaduses tähendab dualism seda, et meel ja keha on kaks väga erinevat asja. Miski, mis on osa kehast, ei saa olla osa meelest ja miski, mis on osa meelest, ei saa olla osa kehast. Inimestele meeldib selline dualism, sest nad arvavad, et meel on liiga oluline või liiga kummaline, et olla keha osa. Vastupidine idee on, et mõistus ja keha on üks ja sama asi või et mõistus on lihtsalt teine sõna aju jaoks. (Vt ka RenéDescartes)
- Epistemoloogias tähendab dualism seda, et inimese ja teda ümbritseva maailma vahel on barjäär. See barjäär jagab maailma selle inimese jaoks kaheks, "minaks" ja "maailmaks". Iga inimene saab maailma näha, kuulda, maitsta, haista ja puudutada, kuid ei saa seda otseselt tunda. Näiteks ei saa keegi lihtsalt vaadates teada, et asjad koosnevad paljudest aatomitest. See tähendab, et maailmas võib juhtuda midagi, millest me ei tea, sest me ei näe, kuule, maitse, haista ega puuduta seda. Mitte-dualistlik idee on, et inimene on lihtsalt üks osa maailmast ja et ei ole mingit barjääri. Näiteks võib öelda, et kui keegi ei näe, kuule, maitse, puuduta või haista midagi, siis see ei mõjuta teda.
Dualism on samuti terve mõistuse idee. Näiteks on dualismi üks vorm öelda, et mingi asi on kas kuum või külm, hea või halb, minu või kellegi teise asi, arvestamata võimalikke vahepealseid seisundeid.
René Descartes kirjeldas dualismi järgmiselt: Need jõuavad seejärel ajus asuvasse käbinäärmesse. Sealt edasi mõjuvad need meelele.
Ditheism
Teoloogias võib dualism viidata ka duoteismile, bitheismile või ditheismile. See on õpetus või uskumus, et on olemas kaks sõltumatut jumalikku olendit või igavest printsiipi, millest üks on hea ja teine kuri. Ditheismi näited on näiteks zoroastrism, wicca ja marksionism. Kuigi Piiblis mainitakse Saatanat, ei ole tegemist ditheismiga, sest ta ei ole Jumalaga võrdne, vaid lihtsalt ingel. (Vt Juuda kirjas, salm 6). Ditheism ei ole sama mis dualism, kuid nad on sarnased. Ditheism eeldab (vähemalt) kahte jumalat, samas kui moraalne dualism ei tähenda üldse mingit -teismi (usku jumalasse).
Küsimused ja vastused
K: Mis on dualism?
V: Dualism on idee või teooria, et miski (objekt, idee või kogu maailm) on jagatud kaheks osaks. Need osad on teineteisest eraldatud ja neid ei saa muul viisil jagada.
K: Mis on monism?
V: Monism on idee või teooria, et midagi ei ole võimalik osadeks jagada.
K: Mis on pluralism?
V: Pluralism on idee, et midagi saab jagada mitmeks osaks.
K: Kuidas on dualism seotud vaimufilosoofiaga?
V: Meelufilosoofias tähendab dualism seda, et meel ja keha on kaks väga erinevat asja; miski osa kehast ei saa olla osa meelest ja vastupidi. Inimestele meeldib selline dualism, sest nad arvavad, et meel on liiga oluline või liiga kummaline, et olla keha osa.
K: Kuidas on dualism seotud epistemoloogiaga?
V: Epistemoloogias tähendab dualism seda, et inimese ja tema keskkonna vahel on barjäär; see barjäär jagab reaalsuse "minaks" ja "maailmaks". Iga inimene võib oma keskkonda näha, kuulda, maitsta, haista ja puudutada, kuid ei saa seda otseselt tunda.
K: Mida viitab mitte-dualistlik mõtlemine meie suhetele keskkonnaga?
V: Mitte-dualistlik mõtlemine viitab sellele, et inimene on lihtsalt üks osa oma keskkonnast ja nende vahel ei ole mingit barjääri; kui keegi ei näe, kuule, maitse, puuduta või haista midagi, siis ei mõjuta see teda.
K: Kuidas me võiksime kasutada dualistlikku mõtlemist igapäevaelus?
V: Me võime igapäevaelus kasutada dualistlikku mõtlemist, öeldes selliseid asju nagu "see asi on kas kuum või külm", "see asi on kas hea või halb" jne, ilma võimalikke vahepealseid seisundeid arvestamata.
