Neli vabadust – Roosevelti 1941 kontseptsioon ja ajalooline mõju
Neli vabadust on Ameerika presidendi Franklin D. Roosevelti oluline kontseptsioon. Ta esitas need 6. jaanuari 1941. aasta riigikõnes, mida seetõttu nimetatakse ka nelja vabaduse kõneks.
Roosevelt avaldas neli vabadust vaid üksteist kuud enne Ameerika osalemist Teises maailmasõjas. See kontseptsioon mängis sõja ajal Ameerika propagandas olulist rolli. Pärast Roosevelti surma 1945. aastal oli tema abikaasa Eleanor jätkuvalt oluline pooldaja nelja vabaduse lisamisel inimõiguste ülddeklaratsiooni.
Mis need neli vabadust on?
Roosevelt formuleeris neli põhilist vabadust, mida ta pidas universaalseks ja mida maailm peaks pärast sõda hoidma ja kaitsma. Need olid:
- Vabadus sõna ja väljenduse vabadus – õigus rääkida ja meelt avaldada ilma valitsuse piiramata.
- Vabadus jumalakummardusest – õigus järgida oma usu- või veendumuspõhist tavasid rahulikult.
- Vabadus puudusest – materiaalne turvalisus, et keegi ei peaks elama alandavas vaesuses; selle laiem tõlgendus hõlmab sotsiaalseid õigusi ja heaolu.
- Vabadus hirmust – julgeolek, mis võimaldab elada ilma sõja ja agressiooni pideva ähvarduseta.
Ajaline ja poliitiline kontekst
Roosevelti kõne tuli ajal, mil maailm oli sõjas ja Ameerika veel ametlikult neutraalne. Ta kasutas neli vabadust nii ideoloogilise sihtmärgina kui ka vahendina, et põhjendada Ameerika abi liitlastele ning tugevdada moraalset alust sõjaks valmistumisel. Kontseptsioon sidus endas nii klassikalisi kodaniku- ja poliitvabadusi kui ka sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi, mis eristas seda mõningatest varasematest vabaduse määratlustest.
Kultuuriline mõju ja propaganda
Nelja vabaduse kujutamine muutus kiiresti osaks Ameerika sõja-aegsest kultuurist. Kunstnik Norman Rockwell illustreeris need vabadused kuulsates maalides, mis ilmusid The Saturday Evening Post lehekülgedel ja aitasid idee visuaalselt rahvale lähemale tuua. Valitsuse ja mittetulunduslike organisatsioonide kasutuses mõjutas see fraas suuresti sõjateenistuse värbamist, heategevuskampaaniaid ja üldist rahva mobiliseerimist.
Pärand ja rahvusvaheline mõju
Roosevelti neli vabadust mõjutasid tugevalt ka sõjajärgset maailma. Idee sotsiaalsetest ja materiaalsetest vabadustest aitas vormida arutelusid inimõiguste üle ning andis sisendi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle konventsioonide aruteludele. Neli vabadust olid tähtsal kohal nii poliitilises retoorikas kui ka akadeemilises mõtlemises, aidates siduda traditsioonilisi kodanikuõigusi laiemate sotsiaalsete eesmärkidega.
Kriitika ja erinevad tõlgendused
Kuigi idee pälvis laialdast toetust, ei puudunud ka kriitika. Mõned tõid välja, et vabaduste kavand oli liiga üldine või Ameerika-vaatenurgast lähtuv ning seda kasutati ka propaganda eesmärgil. Erinevused tõlgendustes ilmnesid eriti „vabaduse puuduse” puhul: kas see tähendab riiklikke sotsiaalkaitsemehhanisme või pigem majanduslikku headolu, mille peab tagama turumajandus? Samuti tõstatati küsimusi, kuidas need vabadused sobituvad rahvusvahelise õiguse ja riikide omavaheliste suhetega.
Järeldus
Roosevelti neli vabadust jätsid sügava jälje 20. sajandi poliitilisse mõtlemisse. Nad aitasid kujundada sõjajärgset debatti inimõiguste, heaolu ja julgeoleku üle ning toimisid nii moraalse kui ka poliitilise orientiirina mitmetes riikides. Nende tähtsus ei seisne ainult ajaloolises hetkes, vaid ka selles, et nad pakkusid lihtsa ja mitmetasandilise keele, mille kaudu arutada vabaduse eri mõõtmeid nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Art
Et innustada oma kontseptsioonile suuremat avalikkust, korraldas Roosevelt nelja vabaduse monumendi loomise. See kuju avalikustati 1943. aastal New Yorgis. Ühe esimese Teises maailmasõjas langenud ameeriklase, Colin Kelly auks lasi Roosevelt viia kuju Kelly endisesse kodukohta Floridas.
1943. aastal sai kunstnik Norman Rockwell inspiratsiooni neljast vabadusest ja tegi sel teemal neljast pildist koosneva seeria. Seejärel kasutasid Ameerika ametiasutused neid maale, et koguda raha maailmasõja jaoks.


Nelja vabaduse monument


Sõnavabadus


Usuvabadus


Vabadus tahtmisest


Vabadus hirmust
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on neli vabadust?
V: Neli vabadust on Ameerika presidendi Franklin D. Roosevelti oluline kontseptsioon. Need esitati 6. jaanuari 1941. aasta liidu seisukorras ja nende hulka kuuluvad sõnavabadus, usuvabadus, vabadus puudusest ja vabadus hirmust.
Küsimus: Millal esitati neli vabadust?
V: Neli vabadust esitles Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt 6. jaanuari 1941. aasta riigikõnes.
K: Miks nimetatakse nelja vabadust tutvustavat kõnet nelja vabaduse kõneks?
V: Neli vabadust tutvustavat kõnet nimetatakse nelja vabaduse kõneks, sest selles esitati ja määratleti need vabadused.
K: Kuidas mängis nelja vabaduse kontseptsioon rolli Ameerika propagandas Teise maailmasõja ajal?
V: Nelja vabaduse kontseptsioon mängis Teise maailmasõja ajal Ameerika propagandas olulist rolli, sest sellega propageeriti ideed, et sõda peeti nende vabaduste kaitsmiseks ja kaitsmiseks.
K: Millal Eleanor Roosevelt jätkas nelja vabaduse lisamise propageerimist inimõiguste ülddeklaratsiooni?
V: Pärast Franklin D. Roosevelti surma 1945. aastal jätkas tema abikaasa Eleanor nelja vabaduse inimõiguste ülddeklaratsiooni lisamise tähtsaks eestkõnelejaks.
K: Mis on inimõiguste ülddeklaratsioon?
V: Inimõiguste ülddeklaratsioon on ÜRO Peaassamblee poolt 1948. aastal vastu võetud pöördeline dokument. Selles on sätestatud põhiõigused ja -vabadused, millele kõikidel inimestel on õigus, sealhulgas neli vabadust.
K: Mitu kuud enne Ameerika osalemist Teises maailmasõjas avaldati nelja vabaduse kontseptsioon?
V: Nelja vabaduse kontseptsioon avalikustati vaid üksteist kuud enne Ameerika osalemist Teises maailmasõjas.