Nelja vabaduse auhind: ajalugu, eesmärk ja laureaadid
Nelja vabaduse auhind on iga-aastane rahvusvaheline tunnustus, mida antakse inimestele ja organisatsioonidele, kes on oma tegevusega oluliselt edendanud või kaitsnud Franklin Delano Roosevelti väljendatud nelja vabaduse põhimõtteid. Auhind tunnustab tegusid, mis toetavad demokraatiat, inimväärikust ja universaalseid inimõigusi.
Ajalugu
President USA presidendi Franklin Delano Roosevelti nelja vabaduse idee sai laiemat tuntust tema 6. jaanuari 1941. aasta kõnes liidu olukorra kohta. Roosevelti sõnul on inimestel kõikjal maailmas õigus neljale põhilisele vabadusele: sõna- ja sõnavabadus, usuvabadus, vabadus puudusest ja vabadus hirmust. Nelja vabaduse ideest sai üks 20. sajandi keskseid vabadusidealide aluseid.
Auhind loodi 1982. aastal koostöös Madalmaade ja Ameerika organisatsioonide vahel ning seda haldavad peamiselt kaks institutsiooni: Roosevelt Stichting Hollandis ja Franklin ja Eleanor Roosevelti Instituut Ameerikas. Auhinda on antud välja alates 1982. aastast.
Eesmärk ja kriteeriumid
Auhinna eesmärk on tunnustada neid, kes on oma tööga näidanud eeskuju nelja vabaduse edendamises – nii poliitilises tegevuses kui humanitaar-, inimõiguste- või sotsiaaltöös. Kriteeriumid võivad hõlmata:
- püsivat panust avalikku huvitesse ja demokraatlike väärtuste kaitsmisse,
- inimõiguste, usuvabaduse või väljendusvabaduse edendamist,
- tegevust, mis aitab vähendada vaesust, parandada sotsiaalset õiglust või tagada inimeste materiaalseid põhivajadusi,
- algatusi, mis vähendavad vägivalda ja sõjalist hirmu ning soodustavad rahu ja julgeolekut.
Tseremooniad ja korraldus
Auhinnatseremooniad toimuvad vaheldumisi Ameerika Ühendriikides ja Madalmaades. Paarituil aastatel toimub auhinnatseremoonia ja laureaatide valik Ameerikas, kus auhindu korraldab Franklin ja Eleanor Roosevelti Instituut Hyde Parkis, New Yorgis. Paarisatel aastatel toimub tseremoonia Middelburgis, kus auhindu annab välja Roosevelt Stichting ning kus autasustatakse peamiselt rahvusvahelisi ehk mitteameeriklasi. Middelburgi valiku ajendiks on Roosevelti perekonna päritolu — osa perekonnast on seotud Oud-Vossemeeri küla ja Zeelandi provintsiga.
Valiku- ja hindamiskomisjonid koosnevad tavaliselt sõltumatutest ekspertidest, ajakirjanikest, ajaloolastest ja inimõiguste eest võitlejatest. Auhinnad võivad sisaldada medalit, tunnistust ning mõnel juhul ka eriauhindu või elutööpreemiaid.
Laureaadid
Nelja vabaduse auhinda on pälvinud nii üksikisikud kui organisatsioonid üle maailma — poliitikud, inimõiguslased, aktivistid, kirjanikud, humanitaarabiorganisatsioonid ja teised, kes on näidanud märkimisväärset pühendumust Roosevelti nimetatud vabaduste edendamisele. Auhindade hulgas on olnud nii riigijuhte kui ka vähem tuntud, kuid olulisi tegusid teinud inimesi ja organisatsioone. Mõnel aastal antakse välja ka eriauhindu, mis tunnustavad konkreetseid saavutusi või elutööd.
Täieliku ja ajakohase nimekirja varasematest laureaatidest leiab auhinna ametlikelt andmeallikatelt ja arhiividest, kuhu koondatakse iga-aastased nominentide ja laureaatide andmed.
Mõju ja tähtsus
Nelja vabaduse auhind aitab hoida Roosevelti pärandit ja rõhutada inimõiguste ning demokraatia olulisust tänapäeva maailmas. Auhind annab avalikkusele tähelepanu näidetele, mis julgustavad teisi tegutsema sarnaste väärtuste nimel, ning tugevdab rahvusvahelist dialoogi vabaduse ja võrdsuse teemadel.
Märkus: Auauhind on ajalooliselt olnud moraalne ja sümboolne tunnustus; auhinna täpne vorm, kategooriad ja tseremooniate kord võivad aastati varieeruda, samuti antakse aeg-ajalt eriauhindu ja postuumselt tunnustatud autasusid.


President Franklin Delano Roosevelt, maalinud Frank O. Salisbury, 1947
Nelja vabaduse kõne
| |||||
Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi. |
President Roosevelti kõne sisaldas järgmist
Tulevikus, mida me püüame kindlustada, ootame maailma, mis põhineb neljal olulisel inimvabadusel.
- Esimene neist on sõna- ja sõnavabadus - kõikjal maailmas.
- Teine on iga inimese vabadus kummardada Jumalat omal moel - kõikjal maailmas.
- Kolmas on vabadus puudusest, mis maailma mõistes tähendab majanduslikku arusaama, mis tagab igale rahvale tervisliku elu rahuaegadel - kõikjal maailmas.
- Neljandaks on hirmuvabadus, mis maailma mõistes tähendab ülemaailmset relvastuse vähendamist sellisel määral ja nii põhjalikult, et ükski riik ei ole võimeline sooritama füüsilist agressiooni ühegi naabri vastu - mitte kusagil maailmas.
See ei ole nägemus kaugest aastatuhandest. See on kindel alus mingile maailmale, mis on saavutatav meie ajal ja meie põlvkonnas. Selline maailm on vastandiks nn uuele türannia korrale, mida diktaatorid püüavad luua pommi plahvatusega." - Franklin D. Roosevelt, väljavõte kongressile peetud kõnest, 6. jaanuar 1941.


Franklin Delano Roosevelt
Laureaadid
Vabaduse medal
Aasta | Middelburg | Aasta | Hyde Park |
1982 | Tema Kuninglik Kõrgus Madalmaade printsess Juliana | 1983 | W. Averell Harriman |
1984 | 1985 | Claude Pepper | |
1986 | Alessandro Pertini | 1987 | Thomas P. O'Neill, Jr |
1988 | 1989 | William J. Brennan, Jr. | |
1990 | Václav Havel ja Jacques Delors | 1991 | Thurgood Marshall |
1992 | 1993 | Cyrus Vance | |
1994 | 1995 | President Jimmy Carter | |
1996 | 1997 | Katharine Meyer Graham | |
1998 | 1999 | Edward M. Kennedy | |
2000 | Martti Ahtisaari | 2001 | Teise maailmasõja veteranid, keda esindab
|
2002 | 2003 | George J. Mitchell | |
2004 | Kofi Annan | 2005 | |
2006 | Mohamed ElBaradei | 2007 | Carl Levin ja Richard Lugar |
2008 | Richard von Weizsäcker | 2009 | |
2010 | Euroopa Inimõiguste Kohus | 2011 | Russ Feingold |
2012 | Luiz Inácio Lula da Silva | 2013 | Wendell Berry |
Sõnavabadus
Esimene neist on sõna- ja sõnavabadus - kõikjal maailmas.
- Roosevelt, 6. jaanuar 1941
Aasta | Middelburg | Aasta | Hyde Park |
1982 | Max van der Stoel | 1983 | Joseph L. Rauh, Jr. |
1984 | 1985 | Dr. Kenneth B. Clark | |
1986 | El País | 1987 | Herbert Block |
1988 | Ellen Johnson Sirleaf | 1989 | |
1990 | Auhindu ei anta | 1991 | James Reston |
1992 | 1993 | ||
1994 | Marion Dönhoff | 1995 | Mary McGrory |
1996 | John Hume | 1997 | Sidney R. Yates |
1998 | CNN | 1999 | John Lewis |
2000 | Bronisław Geremek | 2001 | New York Times ja Ochs/Sulzbergeri perekond |
2002 | Raadio Vaba Euroopa/Raadio Liberty | 2003 | Studs Terkel |
2004 | Lennart Meri | 2005 | Tom Brokaw |
2006 | Carlos Fuentes | 2007 | Bill Moyers |
2008 | Lakhdar Brahimi | 2009 | Anthony Romero |
2010 | Novaja Gazeta | 2011 | Michael J. Copps |
2012 | 2013 | ... |
Usuvabadus
Teine on iga inimese vabadus kummardada Jumalat omal moel - kõikjal maailmas.
- Roosevelt, 6. jaanuar 1941
Aasta | Middelburg | Aasta | Hyde Park |
1982 | Willem A. Visser 't Hooft | 1983 | |
1984 | Werner Leich ja Christiann F. Beyers Naudé | 1985 | Elie Wiesel |
1986 | Bernardus Alfrink | 1987 | Leon Sullivan |
1988 | Teddy Kollek | 1989 | Raphael Lemkin (postuumselt) ja Hyman Bookbinder |
1990 | László Tőkés | 1991 | Paul Moore, Jr. |
1992 | Terry Waite | 1993 | Theodore M. Hesburgh, CSC |
1994 | Gerhart M Riegner | 1995 | Andrew Young |
1996 | Lord Runcie | 1997 | William H. Gray |
1998 | Desmond Tutu | 1999 | Corinne C. Boggs |
2000 | Cicely Saunders | 2001 | Johnnie Carr |
2002 | Nasr Abu Zayd | 2003 | Robert F. Drinan |
2004 | Sari Nusseibeh | 2005 | |
2006 | Taizé kogukond | 2007 | Peter J. Gomes |
2008 | Karen Armstrong | 2009 | Eboo Patel |
2010 | Asma Jahangir | 2011 | Rev. Barry W. Lynn |
2012 | Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I | 2013 | ... |
Vabadus tahtmisest
Kolmas on vabadus puudusest - mis tähendab maailma mõistes majanduslikku arusaama, mis tagab igale rahvale tervisliku elu rahuaegadel - kõikjal maailmas.
- Roosevelt, 6. jaanuar 1941
Aasta | Middelburg | Aasta | Hyde Park |
1982 | H. Johannes Witteveen | 1983 | Robert S. McNamara |
1984 | Liv Ullmann | 1985 | Dr. John Kenneth Galbraith |
1986 | F. Bradford Morse | 1987 | Mary Lasker |
1988 | Dr. Halfdan T. Mahler | 1989 | Dr. Dorothy I. Height |
1990 | Emile van Lennep | 1991 | Paul Newman ja Joanne Woodward |
1992 | Jan Tinbergen | 1993 | Eunice Kennedy Shriver ja SargentShriver |
1994 | Sadako Ogata | 1995 | Lane Kirkland |
1996 | Piirideta Arstid | 1997 | Mark O. Hatfield |
1998 | Stéphane Hessel | 1999 | George S. McGovern |
2000 | M. S. Swaminathan | 2001 | March of Dimes |
2002 | 2003 | DoloresHuerta | |
2004 | Marguerite Barankitse | 2005 | Marsha J. Evans |
2006 | 2007 | Barbara Ehrenreich | |
2008 | Jan Egeland | 2009 | Vicki Escarra |
2010 | Maurice Strong | 2011 | Jacqueline Novogratz |
2012 | Ela Bhatt | 2013 | ... |
Vabadus hirmust
Neljandaks on hirmuvabadus, mis maailma mõistes tähendab ülemaailmset relvastuse vähendamist sellisel määral ja nii põhjalikult, et ükski riik ei ole võimeline sooritama füüsilist agressiooni ühegi naabri vastu - ükskõik kus maailmas.
- Roosevelt, 6. jaanuar 1941
Aasta | Middelburg | Aasta | Hyde Park |
1982 | J. Herman van Roijen | 1983 | Jacob K. Javits |
1984 | Brian Urquhart | 1985 | Dr. Isidor Rabi |
1986 | Olof Palme (postuumselt) | 1987 | Dr. George Kennan |
1988 | Dr. Armand Hammer | 1989 | J. William Fulbright |
1990 | Simon Wiesenthal | 1991 | Mike Mansfield |
1992 | Lord Carrington | 1993 | George Ball |
1994 | Zdravko Grebo | 1995 | Elliot Richardson |
1996 | Shimon Peres | 1997 | Daniel K. Inouye |
1998 | Craig Kielburger | 1999 | Robert O. Muller |
2000 | Louise Arbour | 2001 | Teise maailmasõja veteranid, keda esindab
|
2002 | Ernesto Zedillo | 2003 | Robert C. Byrd |
2004 | Max Kohnstamm | 2005 | Lee H. Hamilton ja Thomas Kean |
2006 | 2007 | Brent Scowcroft | |
2008 | Willemijn Verloop - sõja laps | 2009 | Pasquale J. D'Amuro |
2010 | Gareth Evans | 2011 | Bryan A. Stevenson |
2012 | Hussain al-Shahristani | 2013 | ... |
Eriettekanded
1984 | Simone Veil (Centenial Award) | 2002 | William vanden Heuvel | 2005 | BBC World Service |
1990 | Mihhail Gorbatšov | 2003 | Arthur Schlesinger Jr. | 2005 | Mary Soames |
1995 | Jonas Salk | 2004 | Anton Rupert | 2006 | Mike Wallace |
1995 | Ruud Lubbers | 2004 | 2008 | Forrest Church |


Üks medalitest


H.R.H. Juliana1982


E. Kennedy1999
.jpg)

N. Mandela2002


H. Clinton2009


Sõnavabadus , Norman Rockwelli maal aastast 1943


M. vd Stoel1982


K. Clark1985


J. Lewis1999


Kultusvabadus , Norman Rockwelli 1943. aasta maal


C. King1983


E. Wiesel1985

B. Alfrink1986


Bartholomeus I2012


Vabadus tahtmisest maalikunstnik Norman Rockwell 1943. aastast


R. McNamara1983


M. Lasker1987


M. Yunus2006


E. Bhatt2012


Norman Rockwelli 1943. aasta vabadus hirmust


W. Fulbright1989


B. Muller1999


L. Arbour2000


Aung San S. 2006


M. Gorbatšov1990


R. Lubbers1995


M. Soames2005


F. Church2008
Küsimused ja vastused
K: Mis on nelja vabaduse auhind?
V: Nelja vabaduse auhind on iga-aastane auhind, mida antakse inimestele ja organisatsioonidele, kes on järginud USA presidendi Franklin Delano Roosevelti 6. jaanuari 1941. aasta kõnes liidu olukorra kohta esitatud nelja vabaduse põhimõtteid.
K: Millised on need neli vabadust, mida president Roosevelt kirjeldas?
V: President Roosevelt kirjeldas nelja inimõigust, mida ta pidas demokraatia säilimiseks ja õitsenguks vajalikuks, mille hulka kuulusid sõna- ja sõnavabadus, usuvabadus, vabadus puudusest ja vabadus hirmust.
K: Kus on auhinda alates 1982. aastast välja antud?
V: Alates 1982. aastast on auhindu antud vaheldumisi nii Ameerika Ühendriikides kui ka Madalmaades. Paarituil aastatel annab auhinna ameeriklastele üle Franklin ja Eleanor Roosevelti Instituut Hyde Parkis, New Yorgis, samal ajal kui paarilistel aastatel toimub tseremoonia Middelburgis, kus austatakse mitteameeriklasi.
K: Miks valiti Middelburg mitteameeriklaste autasustamise kohaks?
V: Middelburgi valiku ajendiks oli perekond Roosevelti oletatav põlvnemine Zeelandi provintsis asuvast Oud-Vossemeeri külast.
K: Kes neid auhindu välja annab?
V: Neid auhindu annab üle kas Franklin ja Eleanor Roosevelti Instituut või teised spetsiaalsed esitajad, sõltuvalt sellest, kus auhindu antakse.
K: Kas aeg-ajalt antakse välja ka eriauhindu?
V: Jah, aeg-ajalt võidakse teatud aastatel tavapäraste auhindade kõrval välja anda ka eriauhindu.
K: Millal kirjeldas president Roosevelt esimest korda oma nelja vabadust?
V: President Roosevelt kirjeldas oma nelja vabadust esimest korda oma kõnes liidu olukorra kohta 6. jaanuaril 1941. aastal.