Václav Havel
Václav Havel (tšehhi hääldus: ˈvaːtslaf ˈɦavɛl] ( 
kuulata)), 5. oktoober 1936-18. detsember 2011, oli tšehhi näitekirjanik, esseist, dissident ja poliitik. Ta oli Tšehhoslovakkia kümnes ja viimane president (1989-92). Seejärel sai temast Tšehhi Vabariigi esimene president (1993-2003). Ta on kirjutanud üle kahekümne näidendi ja palju mitte-kirjanduslikke teoseid. Paljud neist on tõlgitud mitmesse keelde.
Alates 1960. aastatest kirjutas Havel peamiselt Tšehhoslovakkia poliitikast. Pärast Praha kevadet muutus ta üha aktiivsemaks valitsuse vastu. 1977. aastal sai ta rahvusvaheliselt kuulsaks oma tööga inimõiguste manifesti "Harta 77" kallal. Ta sai tuntuks kui Tšehhoslovakkia opositsiooni juht. Selle tegevuse eest saadeti ta ka vangi. 1989. aastal sai Havel "sametrevolutsiooni" ajal presidendiks. Presidendina viis ta Tšehhoslovakkia ja hiljem Tšehhi Vabariigi avatud demokraatiale, kus tegutses mitu poliitilist parteid. Tema riik muutus oluliselt tema kolmeteistkümneaastase presidendiaja jooksul. Tšehhi Vabariik eraldus Slovakkiast, kuigi Havel oli eraldumise vastu. Tšehhi Vabariik liitus ka NATOga ja alustas läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeks saamise üle. Riik sai ELi liikmeks 2004. aastal. Ta oli üks esimesi, kes kirjutas alla Praha deklaratsioonile Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta.
Varajane elu
Václav Havel sündis 5. oktoobril 1936 Prahas, Tšehhoslovakkias. Ta kasvas üles tuntud ja jõukas ettevõtja ja intellektuaalide peres. Tema perekond tegutses Tšehhoslovakkias 1920. ja 1940. aastate vahel aktiivselt kultuuri- ja poliitikavaldkonnas. Tema isale kuulus osa Barrandovi eeslinnast. See on Praha kõrgeim osa. Haveli ema oli pärit tuntud perekonnast. Tema isa oli suursaadik ja ajakirjanik. Havel lõpetas nõutava hariduse 1951. aastal. Kommunistlik valitsus ei lubanud tal aga tema kodanliku perekondliku tausta tõttu ametlikult edasi õppida.
1950. aastate alguses asus noor Havel nelja-aastasele keemialaborandi praktikale. Samal ajal käis ta õhtukoolis ja lõpetas keskhariduse 1954. aastal. Poliitilistel põhjustel ei võtnud ükski humanitaarteaduste programmiga kolledž ega ülikool Haveli vastu. Nii otsustas ta õppida Tšehhi Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas Prahas. Ta katkestas õpingud kahe aasta pärast. 1964. aastal abiellus Havel Olga Šplíchalovaga. Tema ema oli abielu vastu.
Eesistujariik
Havel oli juba Kodanikufoorumi juht ja 29. detsembril 1989 sai temast president. Ta lahkus ametist pärast seda, kui tema teine ametiaeg Tšehhi presidendina lõppes 2. veebruaril 2003. Kõik föderaalassamblee liikmed hääletasid tema presidendiks saamise poolt. See oli üllatav muutus, sest Havel oli alati öelnud, et ta ei ole poliitikast huvitatud. Ta ja teised dissidendid olid öelnud, et muutused peaksid tulema otse inimrühmadelt, mitte valitsuselt.
Tšehhoslovakkias toimusid 1990. aastal vabad valimised. Havel võitis ja jäi presidendiks. Havel tahtis Tšehhoslovakkia lagunemisel tšehhide ja slovakkide föderatsiooni koos hoida. Ta toetas riigi kooshoidmist, kuigi see oli raske ja surve oli suur. 3. juulil 1992 ei valinud föderaalparlament Haveli - ainukese kandidaadi -, sest Slovakkia parlamendiliikmed ei toetanud teda. Havel astus presidendi ametist tagasi 20. juulil pärast seda, kui slovakid avaldasid oma iseseisvusdeklaratsiooni. Ta kandideeris 1993. aastal uue Tšehhi Vabariigi presidendiks. Ta võitis ja sai selle uue, eraldiseisva riigi presidendiks.
Havel oli kogu oma karjääri jooksul üsna populaarne. Mõned tema tegevused tekitasid siiski vastuolusid ja kriitikat. Üks tema esimesi tegusid presidendina oli paljude inimeste armuandmine. Ta soovis vähendada ülekoormatud vanglates viibivate inimeste arvu ja vabastada inimesed, kes olid kommunismiaja jooksul vangi pandud, kuigi nad olid süütud. Ta ei usaldanud eelmise valitsuse korrumpeerunud kohtu otsuseid. Ta arvas, et kohtud olid enamiku vanglas viibivate inimeste suhtes ebaõiglased. Kriitikud ütlesid, et see amnestia põhjustas rohkem kuritegevust. Oma mälestusteraamatus "Lossi ja tagasi" kirjutas Havel, et enamik inimesi, keda ta vabastas, olid vanglas vähem kui aasta. Statistika selle kohta ei ole selge. []
Havel ütles, et kõige tähtsam asi, mida ta presidendina tegi, oli Varssavi pakti lagundamine. Selle riikide rühma lõpetamine oli väga keeruline, sest see ühendus oli sügavalt seotud riikide toimimisega. Kulus kaks aastat, enne kui Nõukogude väed lõpuks Tšehhoslovakkiast täielikult lahkusid.
Havel oli NATO muutmisel väga oluline. Ta aitas seda muuta Sawapakti-vastasest liidust rühmaks, mis hõlmab endisi Sawapakti liikmeid. Havel rääkis väga tugevalt sõjalise liidu laienemise poolt Ida-Euroopasse, sealhulgas Tšehhi Vabariiki.
Václav Havel ja Karol Sidon (vasakul), tema sõber ja hilisem Tšehhi ülemrabi.
Tšehhi Vabariigi presidendi lipp
Václav Havel (2010)
Václav Haveli mälestuseks - Praha 19. detsember 2011
Auhinnad
Ta on saanud mitmeid auhindu, sealhulgas:
- Philadelphia vabaduse medal
- Nelja vabaduse auhinna vabadusmedal
- Teadvuse saadiku auhind
Riiklikud auhinnad
| Riik | Auhinnad | Kuupäev | Koht |
| San Martini Vabastaja ordu San Martini krae | 09/1996 | Buenos Aires | |
| Teaduse ja kunsti dekoreerimine | 11/2005 | Viin | |
| Lõunaristi ordu | 10/199009/1996 | PrahaBrasília | |
| Kanada teenetemärgi auväärne kaaslane | 03/2004 | Praha | |
| Valge Lõvi orden 1. klass (tsiviilosakond) koos kaelarihmaga | 10/2003 | Praha | |
|
| Terra Mariana Risti ordu Risti kaelarihm | 04/1996 | Tallinn |
| Légion d'honneur'i suurrist | 03/199002/2001 | Pariis | |
| Saksamaa Liitvabariigi teenetemärk Suurristi eriklass | 05/2000 | Berliin | |
| Ungari teenetemärk Suurristi kettiaga | 09/2001 | Praha | |
| Gandhi rahupreemia | 08/2003 | Delhi | |
| Itaalia Vabariigi teenetemärk Suurrist koos kordoniga | 04/2002 | Rooma | |
|
| Hussein ibn' Ali orden Hussein ibn' Ali krae | 09/1997 | Amman |
| Kolme Tähe ordu Suur Rist koos kraega | 08/1999 | Praha | |
| Vytautas Suure Suurristi orden | 09/1999 | Praha | |
| Valge Kotka ordu | 10/1993 | Varssavi | |
| Vabaduse ordu suurkaelarihoidja | 12/1990 | Lissabon | |
| Brilliant Star'i orden koos Special Grand Cordon'iga | 11/2004 | Taipei | |
| Valge Topeltristi orden | 01/2003 | Bratislava | |
|
| Vabaduse kuldne aumärk | 11/1993 | Ljubljana |
| Isabella katoliku suurristi orden koos kraega | 07/1995 | Praha | |
| Türgi Vabariigi riiklik teenetemärk | 10/2000 | Ankara | |
| Jaroslav Targa ordu | 10/2006 | Praha | |
| Vanni rüütli suurristi orden (tsiviilosakond) | 03/1996 | Praha | |
| Presidendi vabaduse medal | 07/2003 | Washington D.C. | |
| Vabariigi teenetemärk | 09/1996 | Montevideo |
.svg.png){kind=small}
Töötab
Luulekogu
- Čtyři rané básně
- Záchvěvy I & II, 1954
- První úpisy, 1955
- Prostory a časy (poesie), 1956
- Na okraji jara (cyklus básní), 1956
- Antikoodid, (Antikódy)
Mängib
- Motormorfoos 1960
- Õhtu perekonnaga, 1960, (Rodinný večer)
- Aiapidu (Zahradní slavnost), 1963
- Memorandum, 1965, (Vyrozumění)
- Keskendumise suurenenud raskus, 1968, (Ztížená možnost soustředění)
- Liblikas antennil, 1968, (Motýl na anténě)
- Guardian Angel, 1968, (Strážný anděl)
- Conspirators, 1971, (Spiklenci)
- Kerjuse ooper, 1975, (Žebrácká opera)
- Avamine, 1975, (Vernisáž)
- Publik, 1975, (Audience) - Vanӗki näidend.
- Mountain Hotel 1976, (Horský hotel)
- Protest, 1978, (Protest) - Vanӗki näidend
- Mistake, 1983, (Chyba) - Vanӗk'i näidend.
- Largo desolato 1984, (Largo desolato)
- Kiusatus, 1985, (Pokoušení)
- Ümberehitus, 1987, (Asanace)
- Homme, 1988, (Zítra to spustíme)
- Lahkumine (Odcházení), 2007
Mittekirjanduslikud raamatud
- Võimetute võim (1985) [Sisaldab 1978. aasta pealkirjastatud essee.]
- Elu tões (1986)
- Kirjad Olgale (Dopisy Olze) (1988)
- Rahu häirimine (1991)
- Avatud kirjad (1991)
- Suvised meditatsioonid (1992/93)
- Kodanikuühiskonna suunas (Letní přemítání) (1994)
- Võimatu kunst (1998)
- Lossi ja tagasi (2007)
Havel koos Ameerika luuletaja Hedwig Gorski'ga
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Václav Havel?
V: Václav Havel oli tšehhi näitekirjanik, esseist, dissident ja poliitik. Ta oli aastatel 1989-1992 Tšehhoslovakkia kümnes ja viimane president ning seejärel aastatel 1993-2003 Tšehhi Vabariigi esimene president.
K: Mida ta kirjutas?
V: Havel kirjutas rohkem kui kakskümmend näidendit ja palju mitte-kirjanduslikke teoseid, millest paljud on tõlgitud mitmesse keelde. Alates 1960. aastatest keskendus enamik tema kirjutistest Tšehhoslovakkia poliitikale.
K: Kuidas sai ta rahvusvaheliselt kuulsaks?
V: 1977. aastal sai Havel rahvusvaheliselt kuulsaks oma tööga inimõiguste manifesti "Harta 77" kallal. Ta sai tuntuks ka kui Tšehhoslovakkia opositsiooni juht ja selle tegevuse eest saadeti ta vangi.
K: Mis juhtus "sametrevolutsiooni" ajal?
V: 1989. aasta sametrevolutsiooni ajal sai Havel presidendiks ja viis Tšehhoslovakkia (ja hiljem Tšehhi Vabariigi) avatud demokraatia juurde, kus tegutses mitu poliitilist parteid.
K: Millised muutused toimusid tema eesistumise ajal?
V: Tema kolmeteistkümneaastase presidendiaja jooksul eraldus Tšehhi Vabariik Slovakkiast (kuigi Havel oli eraldumise vastu), liitus NATOga, alustas läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeks saamise üle (mille ta lõpuks 2004. aastal saavutas) ning kirjutas alla Praha deklaratsioonile Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta.
K: Mis on Praha deklaratsioon Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta?
V: Praha deklaratsioon Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta on dokument, milles kutsutakse üles tunnustama kommunistlikke kuritegusid, mida Nõukogude okupatsioonivõimude või nende käsundusisikute poolt aastatel 1945-1989 kogu Euroopas toime pandud valitsused on toime pannud. Samuti kutsutakse üles andma haridust nende kuritegude kohta, et need ei unustataks ega korduks tulevaste põlvkondade jaoks.
