Václav Havel (1936–2011) – Tšehhi näitekirjanik, dissident ja president

Václav Havel (tšehhi hääldus: ˈvaːtslaf ˈɦavɛl] ( kuulata)), 5. oktoober 1936-18. detsember 2011, oli tšehhi näitekirjanik, esseist, dissident ja poliitik. Ta oli Tšehhoslovakkia kümnes ja viimane president (1989-92). Seejärel sai temast Tšehhi Vabariigi esimene president (1993-2003). Ta on kirjutanud üle kahekümne näidendi ja palju mitte-kirjanduslikke teoseid. Paljud neist on tõlgitud mitmesse keelde.

Alates 1960. aastatest kirjutas Havel peamiselt Tšehhoslovakkia poliitikast. Pärast Praha kevadet muutus ta üha aktiivsemaks valitsuse vastu. 1977. aastal sai ta rahvusvaheliselt kuulsaks oma tööga inimõiguste manifesti "Harta 77" kallal. Ta sai tuntuks kui Tšehhoslovakkia opositsiooni juht. Selle tegevuse eest saadeti ta ka vangi. 1989. aastal sai Havel "sametrevolutsiooni" ajal presidendiks. Presidendina viis ta Tšehhoslovakkia ja hiljem Tšehhi Vabariigi avatud demokraatiale, kus tegutses mitu poliitilist parteid. Tema riik muutus oluliselt tema kolmeteistkümneaastase presidendiaja jooksul. Tšehhi Vabariik eraldus Slovakkiast, kuigi Havel oli eraldumise vastu. Tšehhi Vabariik liitus ka NATOga ja alustas läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeks saamise üle. Riik sai ELi liikmeks 2004. aastal. Ta oli üks esimesi, kes kirjutas alla Praha deklaratsioonile Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta.

Varajane elu ja looming

Václav Havel sündis 1936. aastal Praha kultuuriliselt aktiivses perekonnas. Tema noorusaastad ja haridus langesid kokku keerulise perioodiga Tšehhoslovakkias, mis kujundas tema maailmavaadet. 1960. ja 1970. aastatel sai temast tuntud näitekirjanik: tema lavateosed segasid absurdi, satiiri ja filosoofilist mõtisklust, käsitledes sageli üksikisiku ja võimu suhteid. Kuulsamate hulka kuuluvad näidendid nagu The Garden Party (Zahradní slavnost), Audience, The Memorandum (Vyrozumění) ja hilisem Leaving (Odcházení).

Disidentlus ja Harta 77

Havelist sai 1970. ja 1980. aastatel kommunistliku režiimi üks tuntuimaid kriitikuid. 1977. aastal oli ta üks Harta 77 algatajatest — dokumentist, mis nõudis Tšehhoslovakkia valitsuselt inimõiguste ja rahvusvaheliste lepingute järgimist. Harta 77 liikumine koondus intellektuaalide, kunstnike ja inimõiguslaste ümber ning tõstis Havelile rahvusvahelise tähelepanu. Tema dissidenditegevuse tõttu vangistati teda korduvalt; need kogemused mõjutasid tugevalt tema esseistikat ja poliitilist retoorikat.

Presidendiks ja poliitilised seisukohad

1989. aasta sametrevolutsioon tõi diktatuuri lõppemise ja Havelist sai üleriigilise toetusega president. Tema ametiajal keskendus ta demokraatia tugevdamisele, õigusriigi põhimõtete juurutamisele ja avatuse suurendamisele kogukonnas. Havel rõhutas inimväärikust, ühiskondlikku vastutust ja kodanikuühiskonna tähtsust. Kuigi ta oli eraldumise vastu, toetas ta lõpuks rahumeelset ja korraldatud lahendust Tšehhoslovakkia jagunemisele, mis leidis aset 1993. aastal.

Välissuhted ja Euroopa integratsioon

Presidendina edendas Havel Tšehhi lõimumist Läänemaailma institutsioonidega: tema juhtimisel liitus Tšehhi NATOga ning alustati protsessi Euroopa Liiduga liitumiseks. Tema seisukohad rõhutasid Euroopa väärtusi, inimõiguste tähtsust ja vajadust meenutada kommunismi kuritegusid — ta toetaski näiteks Praha deklaratsiooni Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta.

Kirjanduslik ja filosoofiline pärand

Havel jätkas esseede ja avalike kõnede kirjutamist ka pärast presidendiametit. Tema esseed, nagu tuntud tekst The Power of the Powerless, on mõjutanud mõtlemist võimu, ühiskondliku vastutuse ja isikliku aususe teemadel. Havel pidas tähtsaks, et poliitika ei piirduks tehnokraatliku haldusega, vaid põhineks eetilisel vastutusel.

Tunnustus ja hilisem elu

Väga laialdane rahvusvaheline tunnustus järgnes tema dissidenditööle ja presidendiametile. Havelile anti palju auhindu ja autasusid ning teda peetakse üheks keskseks hääleks Euroopa 20. sajandi lõpupoliitikas ja moraalses mõtlemises. Pärast ametist lahkumist 2003. aastal jätkas ta kirjutamist, avalikku esinemist ning kodanikuühiskonna toetust kuni surmani 18. detsembril 2011.

Pärand

Václav Havelit mäletatakse eelkõige kui poliitikut, kes tuli kultuurilisest ja intellektuaalsest keskkonnast ning suutis viia need väärtused riigi juhtimisse. Tema töö seadis rõhu indiviidi vabadusele, inimõigustele ja moraalsele vastutusele poliitikas. Tšehhis ja laiemalt Euroopas jääb tema pärandiks tugev rõhk demokraatia kaitsele, aususe nõudmisele võimul olevatelt ja pühendumisele rahumeelsele üleminekule autoritaarsusest demokraatiale.

Kiired faktid

• Sünniaeg ja -koht: 5. oktoober 1936, Praha.
• Peamised rollid: näitekirjanik, esseist, dissident, Tšehhoslovakkia ja seejärel Tšehhi president.
• Tuntud tööd: mitmed näidendid, esseed (näiteks The Power of the Powerless) ja avalikud kõned.
• Surm: 18. detsember 2011; tema elu ja tegevus on jätnud sügava jälje Tšehhi ja Euroopa poliitilisse ja kultuurilisse mällu.

Eesistujariik

Havel oli juba Kodanikufoorumi juht ja 29. detsembril 1989 sai temast president. Ta lahkus ametist pärast seda, kui tema teine ametiaeg Tšehhi presidendina lõppes 2. veebruaril 2003. Kõik föderaalassamblee liikmed hääletasid tema presidendiks saamise poolt. See oli üllatav muutus, sest Havel oli alati öelnud, et ta ei ole poliitikast huvitatud. Ta ja teised dissidendid olid öelnud, et muutused peaksid tulema otse inimrühmadelt, mitte valitsuselt.

Tšehhoslovakkias toimusid 1990. aastal vabad valimised. Havel võitis ja jäi presidendiks. Havel tahtis Tšehhoslovakkia lagunemisel tšehhide ja slovakkide föderatsiooni koos hoida. Ta toetas riigi kooshoidmist, kuigi see oli raske ja surve oli suur. 3. juulil 1992 ei valinud föderaalparlament Haveli - ainukese kandidaadi -, sest Slovakkia parlamendiliikmed ei toetanud teda. Havel astus presidendi ametist tagasi 20. juulil pärast seda, kui slovakid avaldasid oma iseseisvusdeklaratsiooni. Ta kandideeris 1993. aastal uue Tšehhi Vabariigi presidendiks. Ta võitis ja sai selle uue, eraldiseisva riigi presidendiks.

Havel oli kogu oma karjääri jooksul üsna populaarne. Mõned tema tegevused tekitasid siiski vastuolusid ja kriitikat. Üks tema esimesi tegusid presidendina oli paljude inimeste armuandmine. Ta soovis vähendada ülekoormatud vanglates viibivate inimeste arvu ja vabastada inimesed, kes olid kommunismiaja jooksul vangi pandud, kuigi nad olid süütud. Ta ei usaldanud eelmise valitsuse korrumpeerunud kohtu otsuseid. Ta arvas, et kohtud olid enamiku vanglas viibivate inimeste suhtes ebaõiglased. Kriitikud ütlesid, et see amnestia põhjustas rohkem kuritegevust. Oma mälestusteraamatus "Lossi ja tagasi" kirjutas Havel, et enamik inimesi, keda ta vabastas, olid vanglas vähem kui aasta. Statistika selle kohta ei ole selge. ^[]

Havel ütles, et kõige tähtsam asi, mida ta presidendina tegi, oli Varssavi pakti lagundamine. Selle riikide rühma lõpetamine oli väga keeruline, sest see ühendus oli sügavalt seotud riikide toimimisega. Kulus kaks aastat, enne kui Nõukogude väed lõpuks Tšehhoslovakkiast täielikult lahkusid.

Havel oli NATO muutmisel väga oluline. Ta aitas seda muuta Sawapakti-vastasest liidust rühmaks, mis hõlmab endisi Sawapakti liikmeid. Havel rääkis väga tugevalt sõjalise liidu laienemise poolt Ida-Euroopasse, sealhulgas Tšehhi Vabariiki.

Václav Havel ja Karol Sidon (vasakul), tema sõber ja hilisem Tšehhi ülemrabi.


Tšehhi Vabariigi presidendi lipp


Václav Havel (2010)


Václav Haveli mälestuseks - Praha 19. detsember 2011

Töötab

Luulekogu

• Čtyři rané básně
• Záchvěvy I & II, 1954
• První úpisy, 1955
• Prostory a časy (poesie), 1956
• Na okraji jara (cyklus básní), 1956
• Antikoodid, (Antikódy)

Mängib

• Motormorfoos 1960
• Õhtu perekonnaga, 1960, (Rodinný večer)
• Aiapidu (Zahradní slavnost), 1963
• Memorandum, 1965, (Vyrozumění)
• Keskendumise suurenenud raskus, 1968, (Ztížená možnost soustředění)
• Liblikas antennil, 1968, (Motýl na anténě)
• Guardian Angel, 1968, (Strážný anděl)
• Conspirators, 1971, (Spiklenci)
• Kerjuse ooper, 1975, (Žebrácká opera)
• Avamine, 1975, (Vernisáž)
• Publik, 1975, (Audience) - Vanӗki näidend.
• Mountain Hotel 1976, (Horský hotel)
• Protest, 1978, (Protest) - Vanӗki näidend
• Mistake, 1983, (Chyba) - Vanӗk'i näidend.
• Largo desolato 1984, (Largo desolato)
• Kiusatus, 1985, (Pokoušení)
• Ümberehitus, 1987, (Asanace)
• Homme, 1988, (Zítra to spustíme)
• Lahkumine (Odcházení), 2007

Mittekirjanduslikud raamatud

• Võimetute võim (1985) [Sisaldab 1978. aasta pealkirjastatud essee.]
• Elu tões (1986)
• Kirjad Olgale (Dopisy Olze) (1988)
• Rahu häirimine (1991)
• Avatud kirjad (1991)
• Suvised meditatsioonid (1992/93)
• Kodanikuühiskonna suunas (Letní přemítání) (1994)
• Võimatu kunst (1998)
• Lossi ja tagasi (2007)

Havel koos Ameerika luuletaja Hedwig Gorski'ga

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Václav Havel?

K: Mida ta kirjutas?

K: Kuidas sai ta rahvusvaheliselt kuulsaks?

K: Mis juhtus "sametrevolutsiooni" ajal?

K: Millised muutused toimusid tema eesistumise ajal?

K: Mis on Praha deklaratsioon Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta?

Otsing