Vabadus hirmust: Roosevelti neljas vabadus, ÜRO ja kultuuriline mõju

Avasta Roosevelti „vabadus hirmust”, selle kandepind ÜRO inimõigustes ja mõju kunstile, poliitikale ja aktivismile läbi ajaloo ja kultuurilise tõlgenduse.

Vabadus hirmust on oluline ja laia tähendusega inimõigus, mida rõhutas Ameerika president Franklin D. Roosevelt kui osa oma kuulsast ideest neljast vabadusest, mis peaksid kuuluma kõigile inimestele kõikjal maailmas. Roosevelt esitas need mõtted oma 6. jaanuari 1941. aasta riigikõnes, mida on sageli nimetatud ka nelja vabaduse kõneks. Kõne tuli Teise maailmasõja varases etapis ning oli suunatud nii kodumaise toetuse äratamiseks kui ka rahvusvahelise õigustunde ja vabaduste kaitse rõhutamiseks.

Roosevelti mõte ja sisu

Roosevelti poolt nimetatud vabadus hirmust ei tähendanud üksnes isiklikku turvatunnet, vaid laiemalt maailma julgeolekuehitust: rahvusvahelist relvastuse vähendamist ja võimetust, mis muudaks ühe riigi teise vastu algatatud fisilise agressiooni võimalikuks. See idee pidas silmas nii traditsioonilist sõjalist julgeolekut kui ka püüdu luua rahvusvaheline korraldus, mis vähendaks konflikti põhjustavaid hirme ja ebakindlust.

Neljandaks on hirmuvabadus, mis maailma mõistes tähendab ülemaailmset relvastuse vähendamist sellisel määral ja nii põhjalikult, et ükski riik ei ole võimeline sooritama füüsilist agressiooni ühegi naabri vastu kusagil maailmas.

- Franklin D. Roosevelt, 6. jaanuar 1941

Vabadus hirmust ja ÜRO inimõiguste raamistik

Roosevelti neli vabadust — sealhulgas vabadus hirmust — mõjutasid otseselt sõjajärgset rahvusvahelist debatti inimõiguste ja julgeolekupõhimõtete üle. Need vabadused kajastusid hiljem ka ÜRO algdokumendis ja said üheks inspiratsiooniallikaks inimõiguste ülddeklaratsioonist, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 10. detsembril 1948. aastal. ÜRO deklaratsiooni sissejuhatuses on mainitud õigust elada vabaduses hirmust ja puhangutest — see sidus Roosevelti poliitilise retoorika rahvusvahelise inimõiguste normiga.

Kultuuriline ja sümboolne mõju

Roosevelti ideed leidsid tugeva väljenduse ka kultuuris. 1943. aastal maalis Norman Rockwell oma seeria neli maali, mis illustreerisid Roosevelti vabadusi; üks nendest on pealkirjaga "Vabadus hirmust". Rockwelli teosed avaldati ajakirjas The Saturday Evening Post ning neid kasutati laialdaselt ka sõjavõlakampaaniates, et äratada avalikku toetust ja koguda raha riigisõjalisteks vajadusteks. Tema maalid aitasid muuta abstraktse poliitilise idee kergesti mõistetavaks ja emotsionaalselt liigutavaks pildikeeleks.

Poliitiline kasutus ja tõlgendused

Ajaloos on vabadus hirmust saanud erinevaid tõlgendusi. Sõjajärgsel ja külma sõja perioodil kasutasid nii liberaalsed kui ka konservatiivsed poliitikud seda mõistet ära eri eesmärkidel — mõnikord rõhutati relvastuse vähendamist ja rahvusvahelist kollektiivset julgeolekut, teinekord pühenduti rohkem kodumaisele turvalisusele ja võitlusele totalitaarsete režiimide vastu. Tänapäeval tõlgendatakse vabadust hirmust ka laiemalt: see puudutab inimeste õigust elada ilma poliitilise repressiooni, vägivalla, terrorismi või massilise hirmutamiseta.

Hilisemad viited ja mõjutused

Aung San Suu Kyi on kasutanud mõistet oma kõnedes ja valgustanud seda oma kirjutistes; 1991. aastal ilmus tema kogumik pealkirjaga "Freedom from Fear", kus ta käsitleb demokraatia, eesmärgi- ja inimõiguste teemasid. Samuti kasutas ajaloolane David M. Kennedy selle fraasi oma suureulatuselises uurimuslikus töös, milles ta analüüsib Ameerika ühiskonda ajavahemikus 1929–1945 — teose ingliskeelne pealkiri on Freedom From Fear: The American People in Depression and War, 1929–1945. Kennedy töö on oluliseks allikaks, mis seob majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised muutused Roosevelti ajastul vabaduse hirmust ideega.

Tänapäevane tähtsus

Kontseptsioon, et inimesed peaksid elama ilma hirmuta nii sõja kui ka igapäevaste ohtude tõttu, on endiselt aktuaalne. Tänapäeva arutelud kõnelevad vabadusest hirmust näiteks relvastuselevõtu ja tuumarelva leviku küsimustes, rahvusvahelise koostöö vajalikkuses, aga ka inimsuse ja demokraatia kaitses vastuseks autoritaarsele survele, küberrünnakutele, terrorismile ning epideemiate ja majandusliku ebakindluse põhjustatud hirmule. Roosevelti lihtne, ent võimas mõte on jäänud aluseks nii poliitilisele retoorikale kui ka praktilistele poliitikatele, mis püüavad vähendada inimeste hirme ja luua stabiilsemat rahvusvahelist korda.

Küsimused ja vastused

K: Kes mainis õigust hirmuvabadusele?

K: Millal võttis ÜRO selle õiguse vastu?

K: Kuidas kirjeldas Roosevelt oma neljandat õigust?

K: Kes maalis Freedom From Fear?

K: Kes kirjutas raamatu, mille pealkirjaks on "Freedom From Fear" (Vabadus hirmust)?

K: Kuidas on tuntud Roosevelti nelja vabaduse kõne?

Otsing