Gilles Deleuze — prantsuse filosoof ja autor (1925–1995)

Gilles Deleuze — mõjukas prantsuse filosoof ja autor (1925–1995). Uuri tema töid: Anti-Ödipus, Tuhat platoo, Erinevus ja kordus ning mõju filosoofiale ja kunstile.

Gilles Deleuze (prantsuse keeles [ʒil dəløz], "zhee duh-LOOZ"); 18. jaanuar 1925 - 4. november 1995) oli prantsuse filosoof. Ta kirjutas filosoofiast, kirjandusest, filmist ja kunstist. Tema kõige populaarsemad raamatud olid kaks osa "Kapitalism" ja "Skisofreenia". Esimene osa kannab pealkirja "Anti-Ödipus" (1972) ja teine osa "Tuhat platoo" (1980). Mõlemad raamatud on kirjutatud koos tema akadeemilise partneri Félix Guattariga. Ta kirjutas ka "Erinevus ja kordus" (1968). Mõned inimesed arvavad, et ta on üks suurimaid filosoofe. Tema loomingut peetakse väga oluliseks filosoofias ja kunstis, sealhulgas kirjandusteoorias, semiootikas, poststrukturalismis ja postmodernismis.

Elulugu ja akadeemiline taust

Gilles Deleuze sündis 18. jaanuaril 1925 Pariisi lähistel. Ta õppis ja hiljem töötas ülikoolis ning kaitses väitekirja filosoofias. Tema varasemad uurimused keskendusid Nietzschele, Bergsonile, Spinozale ja nas­tijärgsetele mõtlejatele, mis mõjutasid tema hilisemat originaalset mõtlemist. Deleuze töötas erinevates Prantsuse ülikoolides ning oli tuntud nii loengute kui ka kirjutiste poolest, kus ta segas akadeemilist täpsust selge ja mõnikord eksperimentaalse keelekasutusega.

Peamised ideed ja teemad

• Erinevus ja kordus: romaaniline ning keerukas teooria, mis ründab traditsioonilist identiteedi- ja sarnasusepõhist mõtlemist; rõhk asetub muutusele, uuendusele ja loomingulisele erinevusele.
• Destruktsioon psühhoanalüüsi ja kapitalismi lugemisel: koos Félix Guattariga Deleuze kritiseeris traditsioonilist freudiaanlikku ödipuse-tõlgendust ning käsitles soovi mitte üksnes puudusena, vaid tootva jõuna ("soovi-tootmine").
• Rhizoom: võrgustiku- ja juurevaba mudel teadmiste, keelte ja suhtluse kirjeldamiseks — vastand hierarhilisele, puutüürilisele struktuurile.
• Deterritorialisatsioon ja reterrotorialisatsioon: protsessid, mis kirjeldavad sotsiaalsete ja kultuuriliste tähenduste lahtirullumist ja taaspaigutumist uutesse kontekstidesse.
• Assemblage / agencement: mitme elementide koosmõju, mis loob aega, ruumi ja tegevusi siduvaid struktuure — mõiste, mis on mõjutanud politoloogia, antropoloogia ja kunstiuurimusi.

Peamised teosed ja teemade täpsustus

Deleuze’i tuntumad teosed sisaldavad nii üksi kirjutatut kui koostööd. Kõige mõjukamaks peetakse kahte köidet sarjast, mida vahel nimetatakse "Kapitalism ja skisofreenia": Anti-Ödipus (1972) ja Tuhat platoo (1980) — mõlemad koostöös Félix Guattariga. Nendes töödes ühendatakse poliitiline, psühhoanalüütiline ja sotsiaalne kriitika ning luuakse uusi kontseptsioone soovi, võimu ja ajastu kohta.

Iseseisvatest teostest on väga mõjukas Erinevus ja kordus (1968), kus Deleuze arendab filosoofilist programmi, mis püüab ette kujutada muutust ja uuendust ilma traditsioonilise identiteedi-reduktiivse raamistiku abil. Samuti kirjutas ta olulisi tekste filmiteooriast, näiteks teosed, mis analüüsivad liikumis- ja aja-kujutisi kinos (Cinema 1 ja Cinema 2 — Deleuze’i filosoofilised tekstid filmist on tõlgetena ja kokkuvõtetena laialdaselt kasutusel filmiteoorias).

Mõju ja vastuvõtt

Deleuze’i töö on avaldanud suurt mõju mitmele valdkonnale: filosoofia, kirjandusteooria, kunsti- ja arhitektuuriteooria, filmiteooria, geograafia, antropoloogia ja poliitiline mõtteviis. Tema kontseptsioonid, nagu rhizoom, deterritorialisatsioon ja assemblage, on laialdaselt kasutatud interdistsiplinaarsetes uurimustes. Samas on tema kirjutamisstiil tihti keeruline ja mõnikord ambivalentne, mistõttu on tema tekstide tõlgendamine eri autorite seas erinev ning Deleuze on saanud nii tugevat kiitust kui ka kriitikat.

Keel ja stiil

Deleuze’i keel on sageli eksperimenteeriv: ta ühendab filosoofilisi mõisteid kirjanduslike kujunditega, kasutab neologisme ning ehitab tekste, mis kutsuvad üles aktiivsele lugejale. Sellepärast on tema teosed sageli keerulised, kuid samas ka väga viljakad neile, kes otsivad uusi teoreetilisi tööriistu ja metoodikaid.

Lõpp ja pärand

Gilles Deleuze suri 4. novembril 1995. Tema pärand elab edasi akadeemilises maailmas ja kultuurilistes praktikates — paljud tänapäevased uurimused viitavad tema töödele ning tema mõisted on saanud osaks akadeemilisest ning kunstilisest sõnavarast. Deleuze’i mõju on eriti selgelt tajutav nendes valdkondades, kus ühetaolised ja hierarhilised seletused asendatakse võrgustikuliste, mitmemõõtmeliste ja protsessipõhiste lähenemistega.

Valik bibliograafiast

• Erinevus ja kordus (Difference and Repetition, 1968)
• Anti-Ödipus (Anti-Oedipus, koos Félix Guattariga, 1972)
• Tuhat platoo (A Thousand Plateaus, koos Félix Guattariga, 1980)
• Kirjutised filmist (nt Cinema 1: The Movement-Image; Cinema 2: The Time-Image)

Kui soovite, võin lisada täpsema kronoloogia tema elust, kokkuvõtte ühe konkreetse teose peatükkide kaupa või lühikese selgituse mõnest peamisest mõistest (näiteks rhizoom või deterritorialisatsioon) lihtsas keeles.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Gilles Deleuze?

K: Millised olid Gilles Deleuze'i kõige populaarsemad raamatud?

K: Kes oli Gilles Deleuze'i akadeemiline partner?

K: Millal kirjutati "Erinevus ja kordus"?

K: Miks peetakse Gilles Deleuze'i filosoofias ja kunstis oluliseks?

K: Millest Gilles Deleuze kirjutas?

K: Kuidas mõned inimesed peavad Gilles Deleuze'i panust filosoofiasse?

Otsing